Gerli räägib Linnateatri Karin. Indrek. Tõde ja õigus 4-st. Tammsaare – Nüganen, tulemus on tõesti võimas! Ja see lava ja valgus ja Kõre ja Sammul ja kõik! Ning Tammsaare kaasaegsus on suisa jahmatav.
Kats sõnastas tabavalt põhjuse, miks Tõde ja õiguse viimased osad paljudel lugemata jäävad (mul on nad ka lugemata, küll aga mitte kauaks :-) – Tammsaare on kooli kohustusliku kirjanduse nimistus liiga varastes klassides. Ajal, mil teismeline lugeja raamatus kirjutatud hädade põhjal eestlast vihkama hakkab ja raamatukangelased oma jamadega nõmedateks tituleerib.
Liigutavatele teatrielamustele mõeldes meenuvad esimestena veel Ugala Keisri hull ja Merle Karusoo suurepärased lavastused Under ja Voldemar (see viimane, Kiviräha kirjutatud tükk võinuks ehk veidi tõsisem olla, nagu ka Anneli arvas, aga see selleks).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar