Käisime eile Kumus, võluva loengupidaja Kädi Talvoja mõtlemapanevat loengut kuulamas. Kummitama jäi mõte, et 60-70-ndatel, lühikese aja jooksul löödi magalarajoonid korterelamuid täis, suur hulk rahvast kolist uude keskkonda, ostis uue mööbli, rebis end väga paljust vanast lahti. Ja praegu toimub ju sama asi. Inimesed lähevad põllule külvatud majadesse, laenust ülejääv raha viikase mööbli- ja sisustuspoodidesse. Ja et ainult kardinate ja lampide ostmine on nõme, siis kuu alguses, kui palk on tulnud ja krediitkaardid uue kuulimiidiga rahakotis sügelemas, siis kapatakse kaubanduskeskustes ja ostetakse ka kõike muud träni, mida nüüd majja rohkem mahub… praegu kaubanduses toimuv on ikka jube, parkimismajad ja parklad on puha täis. Linn on reklaame täis, et oh, makske alles kevadel, träni saad juba täna koju tarida. 'Tea kui suureks kodud/riidekapid/autod/prügimäed muutuvad, kui eestlane 100 000 eeku kuus palka saaks?
Huvitav oleks teada, kuidas praegu toimuv inimesi mõjutab? Mida paarikümne aasta pärast tänase päeva kohta räägitakse, milliste heade ja halbade asjade (pean siin silmas inimese peades toimuvat) juuri tänasest päevast otsitakse?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar