Nüüd on see koht, kus tekib küsimus, kas ja mida ajaveebi kirjutada. Seda teemat on paljud käsitlenud, paljud on spetsialiseerunud mõnele valdkonnale, paljud mitte, paljud argumenteerivad oma kirjutamisi paremini, teised vähemparemini. Kas kirjutada suuremaid mõtteid, noh nagu näiteks see, või muliseda näiteks sellest, kuidas ma üleeile pesumasina laagrit vahetasin, eile silikooniga selle masina ka jälle veekindlaks sain ja kuidas täna hommikul kuivanud silikoonine masin päev otsa pesu on pesnud. Natuke veel, ja oleks pidanud naabermajade pesunööre otsima minema – meie maja omadele rohkem ei mahu. Või peaks mitut ajaveebi pidama? Ühes räägiks pesumasina laagrivahetuseks vajaminevatest tööriistadest ja sellest, kui lihtne see vahetus on. Ja teises mõtiskleks suurematest asjadest? Või on targem üldse mitte bitte raisata ja veebi koormata? Selle asemel võiks ju näiteks pooleliolevad raamatud lõpuni lugeda. Või märkida pealkirjas ära, et see siin on paarile tuttavale, aga vot see võib juba nii mõnelegi mingit huvi pakkuda? Mhmm.
Ähh, tuleb õue minna, pesunöörid tühjaks korjata.
2 kommentaari:
Kui otsida ajaveebi pidamisele mõtet, siis minu meelest on parim põhjendus "Ma tahan".
Ja kui mõelda, mida siia kirjutada - siis ehk on parim kriteerium kirjapandava valikul see, et hiljem oleks endal huvitav ja oluline seda lugeda?
Palju on peetud ajaveebi nõrkuseks seda, et kuna asi on avalik, kirjutatakse siia enesetsenseeeritud asju või püütakse olla ja näida. Minu meelest on enesetsensuur pigem kasuks: kes on kunagi "päris" päevikuid pidanud, on oma alasti aususe ühel hetkel tavaliselt ära põletanud - häbi hakkab iseenda ees ja iseenda pärast. Avalikus ajaveebis oled asjad läbi mõelnud. Kirjutamata jäetu polnud ilmselt väärt tulevikus meenutamist, kirjutatu toob aga ka kõik vihjamisi toodud emotsioonid ja mõtted taas esile.
Üks mõte veel - on palju toredaid tuttavaid, kelledega millegipärast ei kohtu eriti tihti, ega ka ei helista ega suhtle meilitsi. Kuid sooviks teada, kuidas tal läheb ja mida teeb. Ajaveeb on sel juhul mõnus vahend hoidmaks sidet.
Ma arvan, et lähedased, sõbrad, tuttavad vähendavad oluliselt püüdu olla ja näida. :-) Ehk siis, "keda ma ikka petan". Kirjutamata jäävad ja piinlikkust tegevad asjad ja mõtted? Sellistest asjadest oleks vist targem vabaneda jah, mitte neid kirja panna.
Postita kommentaar