Kuvatakse päringule politsei vastavad postitused asjakohasuse alusel. Sortimine kuupäeva alusel Vaadake kõiki postitusi
Kuvatakse päringule politsei vastavad postitused asjakohasuse alusel. Sortimine kuupäeva alusel Vaadake kõiki postitusi

kolmapäev, mai 02, 2007

Hakkasin kohalikule konstaablile maili saatma ja.

Üllatus üllatus, kus on politsei koduleht? www.pol.ee ja www.politsei.ee suunavad mõlemad tuvasta.politsei.ee lehele. Varem oli neil ikka üsna korralik kodukas, Prefektuurid ja piirkondade järgi konstaablite kontaktid jne jne. Ja puhver on ka vastikult värske.

 

Veel üks Google poolt pakutud leht: www.politsei.com :-)

 

 

kolmapäev, veebruar 17, 2010

Auto teisaldamise vajaduse võiks otsustada politsei

Minu arvates oleks mõistlik, kui auto teisaldamise vajaduse otsustaks politsei. Ja ainult politsei. Kui kellegi auto segab liiklust, seisab kellelgi ees, tuleks pöörduda politsei poole, kes kas trahvib või kui auto tuleb viivitamatult teisaldada, korraldab ka auto äraveo (lubab praegustel autonoolijatel peale lennata).

neljapäev, september 06, 2007

Mulle tehtud trahvidest

Mõeldes liiklusmärkide paigaldamistele ja liikluskorraldajate mõttekäikudele hakkasin meenutama, milliste rikkumiste eest ma trahvi olen saanud.

Kell 2:30 öösel Viljandi prügimäe ristis stopp märgi ees mittepeatumine. Nii, stopp, miks ta siin on, selleks et päevasel tipptunnil suure kiirusega üle ristmiku ei sõidetaks ja sel juhul kedagi kahe silma vahele ei jäetaks, njah, pool 3 öösel, ühele poole on nähtuvus üle 500 m ja teisele poole km või rohkem, ühtegi hingelist pole kusagil näha… kusagil pimeduses passis politsei, tehti trahvi, politseiniku silmis näis tühjus olema, vestlus märgi paigaldamise põhjustest ja hetkesituatsioonist jäi arendamata.

Iru Nehatu ees tagasipööre, väga õige et tagasipööre on keelatud, teiste liiklejate olemasolul takistataks vasakut rida, peale tagasipööret sõidetaks üle mõlema rea, jäädakse kiirendades jalgu jne, väga loogiline, nii, ühtegi autot pole näha, kedagi ei sega ei häiri,  ühiskonnaohtlikkus on 0… kusagil pimeduses passis politsei, sain trahvi. Oleks ikka pidanud lisakilomeetreid läbima et tagasi keerata.

Tallinn-Tartu mnt Pirita jõe sild, 50-ne piirang (ca 10 aastat tagasi), noh jah, kitsavõitu, kui veoauto vastu tuleb, oleks arukas kiirust alandada jah, kell on 2 öösel, ühtegi autot pole ees ega taga, praegusel hetkel põhjendamatu piirang… pimeduses passis politsei, kiirus oli vist +27 vms. tehti trahvi, ühiskonnaohtliku teo eest.

Saaremaalt Muhule sõites, Väikese väina tammil, kuiv asfalt, kiirus oli vist 21 km/h üle, ilma tuuleta ja teiste liiklejateta võiks siin kiiruspiirang ka 250 km/h olla, kahel pool meri, loomi teele ei satu, suured kalad ka üle tee ei hüppa, tee sirge ja hea.. Ei, ma polnud siiski tammil üksi, kaugel seisis politseiauto. Tehti trahvi.

Põlva asula sildi alt 67-ga mootoriga pidurdades sissesõitmine, mina oleks asulasildi sadakond meetrit asula poole paigaldanud ja märgi ümbert võsa ära raiunud. Trahv.

Rohkem ei tule meelde. Mis nende trahvide mõte on olnud? Et kutsuda mind seaduskuulekusele, sundida kuuletuma liikluskorraldaja mõttele, mis teatud situatsioonides on 100% õigustatud, kuid mõnel teisel ajal mitte? Et loobuksin mõtlemast märkide paigaldamise põhjustele? Et ma ei võtaks märke kui indikatiivseid juhiseid, nii, kiiruspiirang, silmad lahti, siin peab midagi olema?

Väidetakse, et väikestest rikkumistest saavad suured, et täna ületad kiirust ja homme ajad punase tule alt läbi. Minu arvates on see absurdne ja vale väide. Võib-olla on see nii väikelaste puhul, kes ei suuda ümbritsevat iseseisvalt mõtestada ning nende käitumist piiravad vaid keelud. Minnakse kõiges nii kaugele, kui kellegi keeld ja repressiivsus vastu tuleb. Kuid, andke andeks, 3. klassi laps on ehk sellisest maailmakäsitlusest välja kasvanud. Me ei tee ju keelatud manöövreid mitte sellepärast, et need keelatud on ja politseid kardame, vaid eelkõige ikka sellepärast, et need oleks (elu)ohtlikud, segadustkülvavad, kedagi-midagi kahjustavad, ebaviisakad jne. Ja kui kusagil on mittemõistuspärane keeld, siis kirjutagem e-maile, et mittemõistuspärane liikluskorraladus ära muudetaks. Mina nt olen mõned sellised mailid kirjutanud ja nooruses ka radikaalsemalt ühe arulageda 50 märgiga võidelnud, ja edukalt.

Sõidan aastas keskmiselt 4..50 000 km. Avariisid pole siiani nende üle 500 000 km jooksul õnneks põhjustanud.

kolmapäev, jaanuar 02, 2008

Jälle olin liikluspolitseiga hädas

31. detsembril kell 1 öösel Sondast Tallinnasse sõites, 50 km Tallinnast, umbes Valgejõe kandis, peatas meid politseinik. Vaatab dokumendid üle ja küsib, et miks nii kiiresti sõidate. Olen veidi hämmeldunud, et 92..93 km/h pole ju väga kiiresti. Politseinik näitab radarit, kus on 116 ees. Esimene sõna mis mul pähe tuleb, on absurd. Politseinik ägestub silmnähtavalt, teeb pool sammu politseiauto poole ja ütleb, kas teeme kohe protokolli ära!?! Punnitame Anneliga mõlemad silmi. Räägin et seier oli maksimaalselt 100 peal, et olen korduvalt ja korduvalt oma spidomeetrit erinevate GPS-dega (näitan GPS-ga mobiili) kontrollinud, 100 juures valetab 7 km/h. Pealegi, 2..3 km tagasi vilgutas üks vastutulija tuledega, st ma teadsin, et kusagil on politsei, seepärast olin kiirusega veel eriti hoolikas ja olen 100% kindel et seier ei olnud üle saja. Politsei vastu, vastutulija ei saanud tuledega märku anda, sest nad on eravärvides autoga. Mina siis täpsustan kusmaal ikka vilgutati ja et 116 km/h on TÄIESTI võimatu ja mingi aeg sõitis keegi kaugemal minu järel, ehk on see siis tema kiirus. Politseinik rahuneb veidi, kuid vaid veidi, räägime mõnda aega veel ja sõnab lõpuks, et loodetavasti me enam ei kohtu.

Alles mulle taheti ülemäärast kiirust kaela määrida, nüüd siis jälle. Huvitav, kui nad oleks mulle 116 eest mingi karistuse määranud ja mina selle loomulikult vaidlustanud, siis millised šansid mul küll oleks?

Päris jube mõelda, et vabalt võinuks ju juhtuda, et oleks load ära võetud. Lihtsalt lambist.

 

(Audil valetab 100 juures 7 km/h, Transporteril suvekummidega 5 km/h ja nüüd talvekummidega 2,midagi km/h)

laupäev, november 03, 2007

Koosinusefektist ja politsei radarist (st füüsikast)

Paar nädalat tagasi pidas Lihula kandis vastusõitnud politsei mind kinni, ma olevat 107-ga sõitnud. Mina muidugi vastu, et ei või olla, seier näitas 100 ja tegelik oli 95. (GPS-ga kontrollitud.) Politseinik leebus mõne aja pärast, küsis veel teiselt, et näit ju veel radaril ees, võime näidata kui soovin. (*) Mina raiusin aga ikka oma 95-t. Loeti siis natuke sõnu peale, anti katkise auto pilt ja lasti minema. Miks selline segadus?

Kui paigalseisva radariga mõõtes tuleb koosinusefekt (**) alati autojuhi kasuks, siis liikuvast autost mõõtes võib asi vastupidi olla. Nimelt, selleks, et vastutuleva auto kiirust teada saada, tuleb autodevahelisest kiirusest lahutada radari enda kiirus. Seda saadakse aga teada mõne paigalseisva objekti „kiirust" mõõtes. Siitt saabki eksimus alguse. Paigalseidvaks objektiks võib olla liiklusmärk tee ääres, aeglaselt liikuv traktor kusagil eemal, eemal põllul olev suur kivi jne. Ning kui radar enda kiirust selle kivi järgi arvetsab, kivi, mis jääb auto liikumise suunas x nurga alla, st cos x korda väiksemaks arvutab, siis sellevõrra arvutab radar  vastutulija kiiruse suuremaks. (kahe, teineteise poole liikuva autodevahelise kiiruse mõõdab ta ju täpselt).

Ehk minu puhul, kuna kahelpool teed oli lage heinamaa, liiklusmärke polnud, siis radaril oli raske millegi alusel politsei enda kiirust määratleda. Ju leidis mõne kivi või mütaka kusagil teest eemal, sellele aitab kaasa ka jõmplisel teel politseiniku käe värisemine, sest radari sihtimine on sel juhul oluline, et ikka võimalikult teelähedaselt objektilt radar enda liikumise kiiruse kätte saaks.

Antud politseinikele ei julgenud ma sõna koosinusefekt öelda, äkki oleksid veel ägestunud ja ninatargaks pidanud vms. Kuid sellisest radari tööpõhimõttest tuleneva apsakaga pidi igatahahes tegu olema.

Et mind liigses eneimetluses ja faktide eiramises süüdistada ei saaks :-), siis panen ka mõned lingid siia, et usutavam oleks. 5 aastat tagasi lugesin koosinusefektist siit (jutulõng ise siin). Veel teemast, veel, jne.

 

(*) Radarile võib auto armatuurist ventilatsiooni august, puhuri kiirusega manipuleerides, suvalisi näite esile manada. St salongiventika tiiviku labade kiirusi mõõtes.

(**) Veidi lähemalt koosinusefektist. Otse lähenevat/eelamduvat autot mõõtes seda viga pole, sest cos 0=1. Juhul kui mõõdaksime eemalt möödasõitvat autot täpselt külje pealt, st cos 90=0, siis saaksime ka radari näiduks 0 km/h, meie suhtes ta ei lähene ega kaugene. Kuigi sõidab 100 km/h. Sellest ka olulisus, millise nurga all me liikuvat autot mõõdame.

 

Ja veel, Doppleri efektist? Inglise keeles. Ehk siis, kui mootorratta mootoris leiab aset 10 000 töötakti sekundis, 10 000 miniplahvatust, milledest igaüht me kuuleme, 10 kHz-se pininana. Kui see motikas meie suunas liikuma hakkab, siis iga järgneva töötakti heli hakkab meie poole liikuma veidi lähemalt kui eelmine, ja jõuab ka sellevõrra meie juurde ka varem kohale, motikas tuleb ju meie poole. Ja nii kuulemegi 10 kHz asemel nt 11 kHz-st heli. Kuid kui motikas mööda läheb, langeb heli 9 kHz-ni, iga järgnev õhuvõnge mis motikalt pärit, saadetakse teele kaugemalt, sealt on helil pikem maa tulla, võtab kauem aega, kuuldav sagedus langeb. Sama põhimõtte järgi muutub ka valguse värvus. Meist eemalduvalt kehalt tulev valgus muutub punasemaks. Ning üle 250 km/h liikuvast autost, mis liigub otse mobiilimasti poole või eemale, ei saa enam mobiiliga helistada, Doppleri efektist tulenevalt nihkub telefonist saadetav elektromangetlaine ettenähtud sagedusaknast (mobiilimastist vaadatuna) välja, ta hakkab mobiilsidet segama ja ei saa ise mastist tulevast infost aru.

 

Selline koolilastele mõeldud füüsikajutt siis täna. :-)

neljapäev, oktoober 04, 2007

Politseil tuleb silm peal hoida

Pingelised olud ühiskonnas, nagu nt kõrge kuritegevus või kaos liikluses, on soodsaks pinnaseks politseiriigi tekkeks. Ma ei pea siin silmas seda, et luuakse sala-salapolitsei nagu nt Rumeenias või Iraagis, mis siis poliitilise ladviku autoritaarset võimu teostavad, vaid sellist politseiriiki, kus politsei omavoli ei leia hukkamõistu, vastukaalu – et olukord on kehv, siis kodanikud on nõus oma õigustest osaliselt loobuma ja vahel ettetulevat ülekohust tolereerima - liiklus on ikka nii hulluks läinud, et tuleb igal võimalusel täiega karistada, midagi pole teha. Ning siis jäädakse lootma, et just selliste jõuvõtetega muutub olukord paremaks.

Veel edasi. Kui politseis töötavad ka intellektuaalselt mitte väga küpsed inimesed, siis kodaniku jaoks, kelle jaoks politsei = riik, tekitab ebaadekvaatne riigiesindaja käitumine umbusku kogu riigi vastu. Põhjustab võõrandumist, riigist saab vaenlane. No umbes nii.

Seega, politseinikud, katsuge suures reididetuhinas oma ülesannete kõrgusele jääda. Liikluspolitseiniku sõim ja ilkumine, mis autot juhtinud noore naise nutma ajavad, on ikkagi täiesti lubamatu. Eesti politseil on selles osas Soome ametivendadelt veel väga väga palju õppida.

 

laupäev, oktoober 28, 2006

Olukorrast politseis ja päästeametis. Ehk saab ajakirjandus aidata?

Ma soovin, et ajakirjanikud käiksid Eestimaa Päästeameti päästeosakondades ja Politseiprefektuuride politseiosakondades, ja vestleksid seal madalama astme töötajatega. Süstemaatiliselt, maakondade kaupa. Tuues ära elanike arvu maakonnas, väljakutsete arvu ööpäevas, keskmise aja mil abi saabub. Selle põhjal saab ka aimu tagajärgedest, et kui nt 60 000 elanikuga maakonnas on korraga tööl 1 (ÜKS) politseiekipaaž, siis kui palju aega kulub ühelt sündmuskohalt ühest maakonna äärest teisele sündmuskohale teises maakonna ääres jõudmiseks. Et kui on puhkenud nt (joomane) peretüli, kus keegi võib viga/surma saada, siis kas politsei tunni aja pärast saabudes vajab juba keegi haiglaravi või veel mitte. Või kui päästeosakonnas, kus ühes vahtkonnas peaks olema vähemalt 12 meest, on tegelikult tööl 5 meest, ja ega pritsumaja ei tohi ÜHE tulekahju pärast tühjaks jääda, siis kui palju need täiendavad tule kahjud maksvad, kui palju inimesi hukkub seetõttu tulekahjudes, et pole piisavalt tuletõrjujaid?

 

Neid lugusid võiks illustreerida fotodega politsei parklates kasutult (pole inimesi, kes nendega töötaks) seisvate autodega, ja päästeameti garaažis seisva tehnikaga, 5 mehe kohta rohkem kui 5 autot. + töötajate arvust sõltumatud hoonete halduskulud… ei, meil pidi siin Eestis väga väga hästi minema.

 

Ehk oleks sellistest artiklitest natukenegi kasu, paneks viimastel aastatel KE juhitud siseministeeriumi natukenegi rohkem mõtlema. Tööjõuturul toimunud muutustega arvestama. Samal teemal.

 

 

Siinjuures oleks arukas mainida, et ostkem tulekustuteid (suitsuanduritest rääkimata) ja mingisuguseid tapariistu pättide nuhtlemiseks.

 

laupäev, november 24, 2007

Virtsu teeremont

Virtsus käis mitu aega põhjalik teeremont. Paistab et nüüd on tööd lõpukorral. Nii, aga miks see tee nii kitas tehti? Sadama lähedal, poe ees on teel laiust jah, omajagu, kuid eemal külavahel? Reede õhtul, pühade ajal, eriti veel kui tuul puhub ja Viire sõita ei saa, on autoderivi Virtsu asula piirini, so 3 km. Ja siis on 1 sõidurada ootajaid täis, liinibussid, broneeringutega ja varem ostetud piletitega laevaleminejad üritavad seega tavareisijatest teist sõidurada kasutades mööda sõita, kuid seal sõidavad ju ka laevalt mahatulijad. Kusagilmaal on veel keset teed raudpost pandud, mis seal veel saab? Ja siis need lamavad politseinikud. Miks 24/7 tuleb hüpete juures peaaegu seisma jääda?

Teeremondi ajal sai seal palju nalja, bussid ja bronnidega autod ukerdasid teistest mööda, lõpuks olid kõik ristirästi endid kinni sõitnud, ja siis tõi laev veel portsu autosid sadamasse, kes kõik tahtsid sealt sadamast ka jalga lasta. Vahel üritas politsei seal midagi reguleerida, 1 tuttav (varemostetud piletiga) oli 1,5 tundi Lihula piirist politsei eksordi saatel laevani sõitnud, st läbi Virtsu asula, tavaootajatest mööda. Ja nüüd on uus ja uhke tee, ja NII kitsas. Varem said laevalt maha tulijad ja laevale minejad teepeenrale sõita, et paratamatult tekkiv kolmas rida ära mahutada, nüüd on aga äärekivi ja kõnnitee. Viimast oli muidugi väga vaja, kohalikud mammid tahavad ju ka reedel poodi pääseda. Igatahes, tsirkus saab kardetavasti jätkuma, ja mitte väiksem kui enne teeremonti. Sinu ja minu raha eest.

kolmapäev, veebruar 13, 2008

Prügi kaardistades leidsime mahavalatud masuuti

Käisime täna Andrusega Harku vallas Vääna kandis prügi kaardistamas, ikka TeemeÄra2008 raames. Ta nimelt teadis, et seal sõjaväeosa aladel on ohtrasti kõikvõimalikku prügi. Kaardistamine võttis teistsuguse pöörde siis, kui ühe masuudilaigu leidsime, nii 4x2 m või nii, paar-kolmsada liitrit ehk. Andrus kui poolkohalik helistas nr-le 112, meil paluti sinna ootama jääda, et saadavad kohe auto välja. (huvitav millal Päästeamet GPS-e kasutama hakkab?). Mõningase ootamise ja seiklemise peale leidsime tuletõrje ja politsei auto (kus istus ka piirivalvur) üles ja näitasime masuudilaigu (minu arvates vana mootori-käigukasti õli) kätte. Et kogus oli Päästeauto jaoks liiga suur ja ollus liiga viskoosne, kutsuti Keskkonnateenistus, politsei jäi seniks sinna valvama.

Pole vaja mitu korda arvata, kas kohalikel olid kaelad õieli, kui meie ees ja tuletõrje- ja politseiauto järel, külavaheteedel ukerdasime, keegi haakis koguni sappa.

Peale masuudi, nagu öeldud, leidsime ka väga suurtes kogustes prügi. Kümneid ja kümneid tonne, ma pakuks. Karm kant.

Prügi Flickri kaardil.

esmaspäev, mai 12, 2008

Põlenud prügikastid ja politsei e-teenus

Halb on see, et poisikesed panid maja taga plastprügikastid põlema. Hea on see, et politsei e-teenuse kaudu saab ka veebis avaldusi esitada. Halb on see, et e-avaldust menetlev politseinik tahab 2 nädala jooksul siiski ka avalduse tegijat isiklikult küsitleda ja paberile allkirja saada.

reede, oktoober 12, 2007

Samuti hoiatab politsei uudishimulikke loodusnautijaid mereranda minemast

Nii, uudis, mõistuspärane uudis. Aga järgnev rida lükkas mõtted liikvele? :-)

Samuti hoiatab politsei uudishimulikke loodusnautijaid mereranda minemast.

Et kuna tuul puhub, siis ära mere äärde mine? Pritsib märjaks ja nohu võib tulla?

 

Keeran veidi vinti juurde. Ehk peaks haaranguid korraldama? Uudishimulikud loodusnautlejad (kes ei taipa nt Hulludel päevadel olla) kinni püüdma. Mere äärde minnes võib puu peale kukkuda? Järelikult tuleb ka metsas haaranguid korraldada. Samuti on päikeseloojangul looduses ohtlik olla, pimeduse saabudes võib pahasid asju juhtuda. Samuti tuleks külma ja kuuma ilmaga keelata inimestel kodust lahkumine. Tegelikult, ka pimedal ajal ei tohiks õues viibida. See kõik on ju inimeste turvalisuse nimel! Mõelda vaid, inimesed on tervemad ja nendega ei juhtu õnnetusi! Ikka kõik inimeste enda tervise huvides! Kuula targemat, tema teab, mis sulle hea on! Ei taha kuulata? Sunnime! Sinu enda huvides!

Varem.

 

esmaspäev, jaanuar 15, 2007

Tormist, politseist, riskidest

Mitu inimest saab viga ja hukkub aastas meie liikluses? Aga purjuspeaga tehtud tempudes? Mitu inimest sureb ja haigestub aastas viina ja sigareti tõbedesse? Mitu inimest saab aastas viga sportides, nt palli mängides, mäesuuski või jalgratast sõites? Kui palju inimesi saab pureda koertelt? Mitu kodu süttib lahtise tulega hooletust ümberkäimisest? Mitu inimest upub meie veekogudes?

 

Keelame ära isiklike autode omamise, mootorrattad, alkoholi, sigaretid, sportimise, keelame riigis pallide, jalgrataste ja suuskade müügi, keelame koerapidamise, küünlad ja muu taolise. Keelame riigi territooriumil vettemineku ja ujumise. Tehtud? Nii, nüüd keelame siis ära ka mere äärde minemise. Siis kui tuul puhub ja meri kõrge, keelame „uudistajatel" (st mh minul) mere juurde pääsu. Pole vaja, ohtlik.

 

 

Huvitav, millist seadusepügalat järgides politsei nn uudistajaid merest eemal hoiab?

kolmapäev, oktoober 09, 2013

Kiiruspiirangud

Mõni aeg tagasi oli meedias juttu, et mh politsei ootab diskussiooni kiiruspiirangute teemal. Nüüd on aga kuidagi vaikne. Ja karta on, et kiirusi piiratakse aina rohkem ja rohkem, 100 aastat tagasi pidi auto ees lippudega onu kõndima, ilmselt pole kaugel aeg, mil ka Eestis ei tohi auto jalakäijast kiiremini liikuda, mil kogu riik saab olema õueala.

Võrdlused. Mustlas oli mõni aeg tagasi kiiruspiirang 40 (või 30? Vahet pole, tänaseks on ilmselt 20 või 10 km/h). Nt Belgias oleks analoogses asulas kiiruspiirang 70 km/h. Maardu teeremondi ajal oli plastikust piirete vahel piirang 30 km/h, nt Sloveenias on kitsamal ja konarlikumal teel teeremondi piirkonnas taoliste plastpiirete vahel 70 km/h. Nt Saksamaal linna lähistel teedel, a'la meie Ülemiste ääres jooksval Vana-Tartu maanteel oleks kiiruspiirang 100 km/h. 

esmaspäev, september 25, 2006

70:30

Kas kogu 30%-line eestikeelne Rüütli toetajaskond olid KeRa valijad? Selline on praegu KeRa toetus eestlaste seas? Ja kui palju oli neid, kes igaks juhuks, ma julgeks öelda rumalusest, vana ja tuntut soovisid enda ümber näha, no et Ilvesega võib äkitse midagi halvemaks minna? Ehk siis, kui palju on KeRa toetus väiksem kui 30%?

 

On põhjust rõõmustada. Sest kuna minu arvates on nii Keskerakonna kui Rahvaliidu toetaja üldjuhul paduusklik, pimestunud Savisaare või Reiljani ülistaja, siis seda seltskonda, kes samastub ja tunneb end ära KeRa mentaliteedis, ei olegi nii palju kui karta võis. St meil on siin palju inimesi, kes on nõukaajast rikkumata. Kes ei säti oma tegusid JOKK (Juriidiliselt On Kõik Korrektne) piirile, kes ei käitu mõistusevastaselt siis kui keegi ei näe, ei pillu prügi maha, kes ei käitu liikluses ebaviisakalt, ei kasutaKS oma ametikohta ja rahva raha kurjasti, siis kui politsei-parasjagu-ei-näe. Kes on kursis sõna väärikus tähendusega.

 

Läheks ka kevadel kõik nii hästi… (minu kunagine mõtteponnistus sel teemal)

 

 

Soovitan tänasest EPL-st Lauristini lugeda.  

neljapäev, jaanuar 03, 2008

Vilgutada või mitte vilgutada?

Vilgutada või mitte vilgutada? Vastutulijat politsei eest hoiatamiseks siis. Seni liikus mu mõte sellist rada pidi, et juhul kui kiirust mõõdetakse mõne märgipaigaldajate poolt poolunustatud 30 alas, siis vilgutan kindlasti. Oleks ju pahatahtlik vastutulijat ebakohase märgi tõttu mittearuka võimaliku karistuse eest mitte hoiatada. Kuid kui liikluskorraldajad on minu arvates liiklust hästi korraldanud, piiravad-keelavad märgid on õigetes kohtades ja ka kiirust mõõdetakse põhjendatud kohas, siis soovist roolijoodikuid, hulle kimajad ja autovargaid mitte ette hoiatada, ma ei vilgutanud.

Teisalt, nagu elu näitab, võib ka nii juhtuda, et kiirust mitteületavale juhile võidakse kellegi teise kiirus pähe määrida. Kõigile ja kõikjal vilgutamine vähendaks sellist riski. No aga nende üksikute jauramitega peab ju ometigi keegi vestlema, vahel oleks hea, kui mõni politseiga ootamatult kohtuks. No ütle nüüd, kas siis vilgutada või mitte vilgutada?

 

(tuledega vilgutades võiks seda teha paar-kolm korda ja kiiresti, et vastutulijale ei tekiks arvamust, et Su auto lihtsalt ebatasasel teel kõikus. Kiiresti vilgutamine, nii 2 Hz-se sagedusega või nii, viitab üheselt sellele, et auto ei saa nii kiiresti ebatasasustel hüpelda, seega on tegu tulede vilgutamisega)

pühapäev, veebruar 24, 2008

Masuudilaik on ikka veel koristamata

Kurat, masuudilaik on siiani seal kus ta 13. veebruaril oli. Mh, 'tea kas peaks seda ise kokku rullima minema? Ja päästeameti ja politsei ees vabandama, et neid mingi mahavalatud õliollusega tüütasime.

laupäev, aprill 28, 2007

Üks oht, mis madina jätkudes meid ohustada võib

Kui see madistamine nüüd veel niimoodi mitu päeva jätkub ja politsei suurt ülekaalu ei saavuta, siis võib ehk nii mõnigi eesti mees tahta politseile appi minna, märatsevaid vene poisikestest nolke klobima. Ma ei mõtle lapsi, kes adrenaliini otsides sinimustvalge lipuga ringi jalutavad, vaid täismehi, kel kodus teleka ees istudes hädasolevaid politseinike nähes käed rusikasse kisuvad ja patriootlikku kohustust tunnevad korraloojatele appi minna. Ma väga loodan, et asjad nii kaugele ei lähe ja metslaste taltsutamine võimalikult korrektselt jätkub.

 

teisipäev, veebruar 20, 2007

Rahva vastutusest vabastamise plaan

Korrigeerida riigimeedia toimimist, rahvale paisata vaid vajalikku infot. Selle peale reageerivale erameediale kannatlikult vastu vaielda, oskuslikult. Samal ajal asuda erameediat likvideerima, riigi kontrolli alla tooma. Likvideerida internetti ja mobiilsideteenuseid pakkuvad ettevõtted. Eraettevõtlus riigistada, vaba meediata toimub see suurema kärata. Luua välisvaenlane. Välisvaenlast ettekäändeks tuues sulgeda riigipiir. Tõhustada politsei tööd. Korrigeerida kunsti ja kunsti loomist (läbi vastavate komisjonide), varasem looming vastavalt vajadusele likvideerida, mh kirjandus, kujutav kunst jne. Muuta haridussüsteemi vastavalt uutele vajadustele. Muuta ajalugu, jooksvalt. Lubada teatud inimrühmades kirjaoskamatust. Piirata tarbekaupade kättesaadavust, toitlustamine organiseerida koolide ja töökohtade kaudu, inimene siduda riigiga, et riik pälviks läbi hoolitsuse tunnustust. Riigistada eraomand. Järsult vähenenud tarbimisest tingitud toodangu ülejäägid hävitada, täieliku tööhõive tagamiseks muuta tootmine ebaefektiivseks, vajadusel toota tarbetuid asju. Meedia kaudu teavitada rahvast uutest ohtudest ja siseriiklikest edusammudest. Võib ka juba alanud sõjast teavitada. Võimalikku saabuvat nälga põhjendada sõjaseisukorraga. Tõe liikumise takistamiseks kuulujuttudena tõhustada salateenistuste tööd, karmistada karistusi riigivastase tegevuse eest. Inimeste mõtlemahakkamise vältimiseks külvata hirmu, luua sisevaenlane endise intelligentsi näol, nt arreteerida kõik prille kandvad isikud. Kaubanduses olgu müügil vaid vähesel määral maiustusi ning alkoholi, tarbekaupade, mh riietuse jagamine toimugu normide või vastavate komisjonide otsuste alusel töökohtade või vastavate ametkondade kaudu.

Ja rahvas ongi vaba vastutusest! Inimene on ju peale tööpäeva väsinud, andkem talle seda mida ta soovib! Kerget meelelahutust! Alkoholi! Raskeid otsuseid las langetavad ja vastutust kandku vastavad inimesed! … et kuidas, kus, kui kaua üks inimolend oma elu, oma eksistentsi mööda saadab, milliseid hüvesid, naudinguid, mõtteid (harimatuse, kitsa sõnavara kaudu) talle võimaldatakse…


Selline orwellilik, minu väikeste täiendustega rahva vastutusest(=vabadusest) vabastamise kiir-ilukirjanduslik tegevuskava siis, enne valimisi, valija vastutuse võtmist. Meile, kes me demokraatiaga vist hästi hakkama ei saa. Neile, kes ei ole 1984-ja viitsinud lugeda, siis tema lõhkus veel endise peremudeli ja juurutas uue keele. Keele, kus puudusid ebaolulised mõisted, nt vabadus jne. Tegelikult piisab ju vaid paarisajast sõnast küll.

Ja sellises riigis elava rahva kohta on meil siin Euroopas (intellektuaalidel) kombeks öelda, et las iga rahvas elab nii nagu ise tahab. Et mis õigusega me saame neile demokraatiat peale suruda.

reede, august 10, 2007

Rumalusest ja rassismist

Teadmatust ja teadmisi on mitmesuguseid. Mõni ei tea midagi keemiast, küll aga teab sotsioloogiast. Täiesti normaalne ju. On aga üks valdkond, milles rumal olemist pannakse väga pahaks. See on rassism. Mõni ei salli juute, teine vihkab venelasi, kolmas ei kannata neegreid. Kuid taoline mittesallimine on ju kõige ehedam rumalus, ebateadmine, valedesse uskumine. Mõned ei salli veel metsamehi, põllumehi, maaklereid, arvatakse et ühed on nagunii vargad, teised lollakad ja kolmandad pätid. Jällegi, sellise avalduse tegija on ju lihtsalt rumal. Miks ühe rumaluse ümber lüüakse lokku, teise ümber aga mitte? Ajaloo taak? Juutidega tehtud jubeduste pärast? Noh, haritlasi ja targemaid inimesi on ju aastasadu tapetud, religioossetel põhjustel, „need kuradi haritlased tuleks ükskord tööle panna“ lause peale ei liiguta aga keegi kulmugi.

Näide. Räägin kahest tuttavast. Üks neist ei salli juute, kahjuks pole mul õnnestunud temaga siiani sel teemal rääkida, et miks küll ometi. Teine tuttav ei salli saari, saarepuud. Temaga olen sel teemal vestelnud, saarel olevat paha energia. Paneb muigama, eks? Arvatavasti paneks muigama ka esimese mehe selgitus. Neid mõlemaid peaks nüüd hukka mõistma? Kumba meest rohkem? Mina liigitaks mõlemad pimedad sallimatused lihtsalt rumaluseks. Ja kõik.

See oleks hoopis teine asi, kui keegi vägivallale õhutab, siis peab loomulikult politsei sekkuma. Aga kui keegi midagi oma rumalusest arvab…

 

Või mis?

neljapäev, august 16, 2007

Võimu mõjust

Veider, kuidas inimesed muutuvad võimuga kokku puutudes lapsikuteks.
Soliidsed härrad ja prouad tähtsa võimuesindajaga kohtudes, nt oodates
vestlusvõimalust presidendiga . Või igapäevaselt politsei nähes
pugejalikult, ülepingutatult, kiitust ootavalt korralik olles. Miks
võimuga lapsikus assotsieerub? Lapsepõlves unistatakse võimust? Võim
on lapsik?