Palk on väike, mehi vähe, need kes veel alles on, tegelevad 100 muu asjaga, et oleks mille eest koju süüa osta, ja käivad siis tuletõrjes puhkamas… eks rahulikematel aegadel saavadki ka puhata. Kuid sel suvel nt Ida-Virumaal ehitustööd viibisid, sest pritsimehed möllasid põlevates metsades, kes muidu „töövälisel ajal“ ehitustel töötasid.
Aga peale palga tuleb rääkida veel füüsilistest katsetest. Asi ei ole selles, kas päästja on 25 aastane ambaal VÕI 25 aastat tuld kustutanud professionaal, vaid et kas lubame poisikeste kõrval ka mõnel kogenumal mehel töötada, niigi hõredates pritsimeeste ridades. Mõnel pool kuulu järgi kuulatakse mõistuse häält, pädevatel ja mittetõrjujatel(„musta töö“ tegijatel), enamvähem füüsilises vormis olevatel meestel lastakse edasi olla, kuid on ka punktuaalseid ülemusi. Mitte kuigi arukas määrus + mitte kuigi arukas ülemus = suur suur hulk kogemusi läheb pritsimajast ära. Nende asemele jääb tühi koht.
Et miks ma neid füüsilisi katseid rumaluseks nimetan? Maapiirkondades, talvel, jääga, veoautoga, kiiresti sõiduks (sekundi hinnast natuke allpool) on kogemusi vaja. Sõiduauto roolis oleme kõik kõvad mehed. Aga kes on ZILiga sõitnud, eriti libedaga, teab millest jutt. Nt üle keskea mees, kes on aastaid veoautodega sõitnud, tuletõrjeautosid putitanud, oskab meil veel nii levinud vene tehnikaga ümber käia, see mees aetakse sellepärast tuletõrjest minema, et ei tõmba piisavalt lõuga ja ei jookse 2700 meetrit. Autojuht, kelle kohus on auto juures olla, mitte tulle minna. Kustutustööde juht, väga keeruliste ülesannetega, samuti, laseme lahti ja võtame poisikese asemele. Kes ei oska põlevale majale peale vaadates kohe öelda, mitu m2 põleb, mis asi põleb, selle põhjal kiiresti välja arvutada (eks aastakümneid tuld tõrjunu hoomab neid arve kuidagi teisiti), mitu liitrit vett on sekundis vaja, et see tuli kustutada. Kas autos oleva 2 tonni vee ja paari minutiga saab hakkama, kui ei, siis mida kaitsma hakata, kust kohast kaitsta, mida tuul teeb, millised materjalid ümbruses on. Millal vett juurde saab (linnast väljas ei ole veehüdrante). Kui vett rohkem, siis millise tootlikkusega liinid kuhu vedada, kuimitu liitrit vett sekundis kuhugi optimaalne on (põlemata osa tuleb kasta, kõrvalhooneid jahutada jne, jällegi, mitu l/s kuhugi vaja, kui palju vett nüüd kohe võtta on, kui kiiresti vett juurde saab, mitu meest on, mitu voolikuliini, millise tootlikkusega voolikuliini olemasolevate meestega kuhugi vedada saab, mitme auto puhul on see pumpade/voolikuliinide tootlikkuse, veekoguste optimeerimine veel keerulisem). Noh, nagu piiratud ressursside puhul optimeerimisülesanne ikka. Juhtub ka nii, et tuleb tuletõrje kohale, kustutustööde juht peab KIIRESTI hindama, mida teha, kas loobuda põleva maja kustutamisest ja kasutada olemasolev ressurss (vesi, mehed, autopumba tootlikkus) kõrvalhoonete päästmiseks, või kui lisaabi saabub varsti, siis kas hoida tule levikut vaos, tõkestada tuld, üritada päästa nt pool maja, või asuda tuld ründavale positsioonile, jällegi, vesi lõpeb ja tuli kustub... kumb enne otsa saab? Kõige lihtsam on voolikud välja rullida, autol gaas põhja, paari minutiga veepaak tulemöllu tühjaks lükata ja… vaadata abitult peal, kuidas kõik maha põleb. Ja siis targalt öelda, küll kindlustus maksab. Ja need mehed, kes on veneajal tule tõrjumist õppinud, hoonete ehituskonstruktsioonidest kemikaalideni, olles täna nt 60 aastased, kõnnivad tuletõrjest ära, lõuatõmbamise pärast, ja vaatavad kõrvalt, kuidas aastakese Päästekoolis õppinud mehed vana tehnikaga maadlevad ja tulekahjule jõudes raamatutarkust meenutavad.
Võiks ju küsida, et mis liitrit, mis sekundit? Tunde järgi! Ajame aga sinna, kus tuld paistab, vett selga ja küll kustub, et „Juhan, tule lase ka siit, siin ikka mugavam kui seal pööningul voolikuga turnida“ Kui on vett, mehi, autosid (st pumpasid) palju, siis jah, andku minna, uputatagu, umbes. Suurest linnast väljas on aga ressursse palju vähem. Ja mida rohkem mehi ja tehnikat ühel tulekahjul, seda suurem piirkond jäi kusagil mujal valves olevate meesteta, täis kütuse- ja veepaakidega autodeta.
1 kommentaar:
Võtsin hiljuti Jõhvi lähedalt paar sõdurpoissi auto peale. Neilt ikka kuuleb, mis nagu tegelikult armees toimub. Poisid olid ka suvel metsapõlengute kustutamisel abiks olnud. Rääkisid muuseas ka lagunevatest pumpadest ja ... purjus tuletõrjujatest, kellest s..gi kasu polnud. Vat siis.
Postita kommentaar