Ma ei ole ühte meelt nendega, kes suhtuvad andekatesse jobudesse kuidagi soosivalt, anne justkui õigustaks jobu-olemist. Kelledest ma räägin? Peaasjalikult osadest muusikutest ja teistest sellistest tegelastest. Kes on aastaid narkootikume sisse imenud, joob, on väga ülbe, kel on sada last mööda ilma laiali jne 100 sigadust kordasaatnu – ta on ju jobu. Andekas? Tore, naudime siis tema loomingut, aga kui ta inimesena on jobu, ei taha ma tema isikust rohkemat teada, ja ma ei näe vajadust oma suhtumist varjata. Igaühel on õigus oma väärtushinnangute järgi elada? Jah, kuid mingite piirideni, ja veelkord, andekus ei ole see, mis õigustaks üldtunnustatud väärtushinnangutega räigesse vastuollu minemist.
Teine asi on see, kui kunagisest metslasest on inimene saanud. Tubli, mõne arengutee on jah, okkalisem kui teistel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar