Tänases Reporteritunnis räägiti energeetikast, Ilmar Raag juhtis saadet, Marek Strandberg ja Raivo Vilu TTÜ-st seletasid. Mnjaa. Targad mehed oskavad numbritega huvitavalt ümber käia. Ja kas teadmatusest või mingitel muudel ajenditel ka loogilise jutu sisse rumalusi poetada, kummalisi järeldusi teha. (Jaan Krossi Keisri hullus 1 minategelase arutlus: „ennast tuleb hoolega valvata, et teadmiste ja maailmatundmiste augud liiasti nähtavaks ei kargaks“) Kõike udu ei viitsi ma siin puudutada. Aga paar asja ütlen küll ära.
Eestis metsade juurdekasv on aastas umbes 12 miljonit tm, umbes nii palju on ka mõnda aega raiutud. Viimasel paaril aastal vähem. Sellest 12 miljonist on 3 milj tm küttepuid. Sellest osa läheb hakituna katlamajadesse, osa halupuudena ahju, mingi pisike osa grillsöeks jne. Nii. Eestis kaevandatakse aastas umbes 14 miljonit tonni põlevkivi, (vanasti 30 miljonit, nüüd tahavad kahjuks taas toodangut suurendada). Sellest elektri tootmiseks põletatakse nii umbes 10…12 milj t aastas. Kuiva puidu ja põlevkivi kütteväärtused on võrdsed, vastavalt 13 ja 12 MJ/kg. (1J = W * s) 1 tm „märga puitu“ kaalub laias laastus 0,8 tonni, sõltub puuliigist, aga keskmine tuleb umbes nii. Seega aastas tiba alla 10 milj tonni puitu. Kuhu ma jõuda tahan? Kui põlevkivist loobuda puidu kasuks, tuleks kogu Eesti aastane puidu juurdekasv = kogu aastane raiemaht, palk, paberipuu, ja ka see küte, mis praegu katlamajades ja pliidi all soojatootmiseks läheb, kõik tuleks elektrijaamade kateldesse ajada. Ja tuleks ka veel puudu. Puidu transport, hakkimine, põletamine katlas ei ole tõenäoliselt suurema kasuteguriga kui põlevkivi eelnev käitlemine, põlemine ja hilisem tuhaärastus.
Eesti peaks kiiresti Venemaa energiasüsteemist eralduma. Miks? See oleks väga ebaotstarbekas. Ebaefektiivne, suuremate reservide hoidmise tõttu ka rohkem saastav. Ja Põhjamaade energiasüsteemiga ühinemine on väga keeruline. Nii, nüüd läheb jutt keeruliseks, keerulisemaks kui minu mõistus võtab. Pikkades kõrgepingeliinides toimuvad protsessid on VÄGA, VÄGA, veelkord, VÄGA keerulised. Juba meie suht lühikestes liinides tuleb liini teises otsas pingetõuse lisainduktiivsustega kompenseerida ja muid imesid teha… (ma kipun arvama, et seda valdkonda ei olegi võimalik tunnetuslikult hoomata, läbi mingisugusegi metafoori ette kujutada, puhas matemaatika, see on… käed rüppe vajunult olen loobunud küsimast, miks miski nii on) see selleks. Soome mure on see, et tema ühendus Rootsiga on nõrk, kui vaadata kaarti, siis Helsingi on lõunas, energiatarbimise raskuskese on lõunas, kuid ühendus Rootsiga on põhjast, Soome „ripub“ õhuliinide otsas. On jah, paar kaablit ka mere alt, kuid häda on siiski selles, et Soome elektrijaamad kippusid mõne aasta eest võnkuma minema, teiste põhjamaade elektrijaamade suhtes. St sünkroonsus oli häiritud, oli oht, et elektrijaamad hakkavad üksteisele vastu töötama. See põhjustab tugevaid voole, voolutõukeid liinides, suuremaid kadusid, võimalust et liinid lülituvad välja jne jne. Sellises olukorras ei ole Soome kindlasti huvitatud „rippuva“ osa suurendamisest, Eesti näol. See eeldaks tugevaid VAHELDUVvoolu sidemeid nii Rootsi kui Soomega. Kes maksab? Mina pooldan Venemaa süsteemi jäämist, Venemaalt „sageduse ostmist“, väga suurte Volga jõe hüdroelektrijaamade stabiilsuse kasutamist. Mida suurem on elektrisüsteem, seda töökindlam, stabiilsem, efektiivsem, vähem tootvaid reserve nõudvam. Juhul kui Venemaal juhtub see kõige hullem variant, täielik blackout, mõne suure tootva üksuse väljalangemine ja riigitäis koormust tõmbavad töölejäänud jaamade sageduse nii alla, et soojusjaamade toitepumpade tootlikkus väheneb drastiliselt, st eesti keeles, kõik Venemaa elektrijaamad seiskuvad, siis meil on… ma nime ei mäletagi, sageduseraldusautomaadid. A’la 48 Hz juures lülitume Venemaa süsteemist lahti. Sagedusautomaadid lükkavad ka gruppide/regioonide kaupa meie tarbijaid kiiresti seni välja, kuni sagedus stabiliseerub, jaamad suudavad allesjäänud koormat vedada. Maha magades jällegi, toitepumbad (suruvad vett katlasse, st ka auru turbiinidesse) surevad sageduse langedes kiiresti, ja jaam seiskub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar