teisipäev, oktoober 31, 2006

Kes see Tarmo Pihlap oli?

Mõned aastad tagasi (vaatasin järgi, 1999-l aastal) sõitsin Viljandi poole, 1 tuttav ukrainlanna ka auto peal. Raadiouudistes öeldakse, et Tarmo Pihlap on surnud. Mina ohhetan, et noor mees ju, vat kui kahju. Ukrainlanna, natuke üle 20-nene, eluaeg Eestis elanud, räägib eesti keelt üsna hästi, küsib, et kes see Pihlap oli. Räägin et laulja. Tekib kiusatus ebaviisakas olla ja küsida, et kas ta teab, kes on Ivo Linna, Aarne Üksküla, Ita Ever, Andrus Vaarik, ma ei mäleta, milliseid analoogseid nimesid veel küsisin. Ta ei teadnud neist mitte ühtegi.

 

Elada elu aeg ühiskonnast, kus sa ei saa väga paljudest asjadest aru… nukker. Väga tore on aga see, et eesti keelt oskab!! Sest nagu näha, väga paljud ei oska.

4 kommentaari:

Oudekki ütles ...

Rääkisid sa siis talle, kes need olid? Minul on küll hea meel, et ta küsis, et "kes see oli" järelikult tundis huvi. Kuidas inimene peakski teada saama, kui ta ei küsi - või kui ta küsib ja saab vastuseks "kuidas sa ei tea?!" (Hea, et sinult ei saanud, äkki julgeb veel küsida)

Urmas ütles ...

Nii ebaviiskakas polnud ma ka siis, et hüüumärgiga "kuidas sa ei tea!" hõigata.

Küsimist võis põhjustada ka minu üllatav reaktsioon raadiouudistele. Ei mäleta, palju aega möödas ja ma olen ka ise maailmaasju teistmoodi nägema hakanud.

Niisama Ükskülast rääkimist võib ju ka targutamiseks, pealetükkivuseks pidada. Eks ma täna ehk jah küsiks, kas huvitab ja siis rääkinud.

Anonüümne ütles ...

eh... üldiselt... oleks ma õnnelik, kui ma ei peaks teadma, kes oli Tarmo Pihlap. Ta esindab pigem seda eesti kultuuriruumi osa, mille üle ma väga uhke ei ole, koos Meie Mehe, Ivo Linna jms sülditeemaga. Aarne Üksküla, Ita Everi ja Andrus Vaariku suhtes olen küll veits leebem, aga ega namad ka midagi märkimisväärset ole.

Ise oleks sellise küsimuse peale naeratanud ja öeldnud "Oli üks laulja... minule arusaamatutel põhjustel paljude keskealiste ja vanemate inimeste hulgas populaarne".

Urmas ütles ...

Turgatas pähe veel Mati Nuude. :-) Ei ole minagi neid teades õnne tipus, kuid olgu nad popid või mittepopid, selliseid visamaid, aastakümneid ühte vagu ajavaid tegelasi teab ju iga täiskasvanud eestlane. Kardan et rohkem, kui Pansot, Krummi või Pärti.