Ikka ja jälle sõidetakse teelt välja, kuna metsloom tuli ette. Soovitan metsavahel sõitvatele autojuhtidele aegajalt endale öelda, et „ajan ta raisa alla“. Selleks, et teel looma nähes rooliga mitte möllama hakata. Sel juhul ei vii ka põder vähegi kareda teega autot kraavi. Metskitse ei tunne (olen 3 tk mnt kiirusel alla ajanud), metssea puhul vist väikest nõksatust tunneb (istusin kõrvalistmel, kui 1 alla jäi), hea küll, põder tuleb kapotile, lõhub esiklaasi, lükkab katuse veidi tahapoole, aga julgeksin väita, et auto liikumissuunda ta muuta ei suuda. Kraavi keerab selle auto ikka inimene ise. Ja kraavi on autoga üsna vastik sattuda, mõni autosolija võib surma saada.
Seega, seni kuni pidurid ja rehvid oma tööd teevad, sõidame ikka teed mööda edasi.
4 kommentaari:
Noo, väga õnnelikult läheb, kui põdraga nii väikeste kahjudega piirdub. Naaber alles halas peale kitse alla ajamist Audit remontides, et odavam auto maha kanda. Kahel rattal sõites pelgan loomi nii koledasti, et pool tundi enne päikeseloojangut ja edasi pimeda poole maal sõita ei julgegi- aitab jänkust ka, et üle kaela käia.
Mul on kontos ka üks põder. Rooliga vibama ei hakanud ja auto jäigi kenasti tee peale. Aga kui mul oleks ees kõrvalistuja olnud, siis temal oleks katusenurk pea kas nüüd just ära lõiganud, aga pooleks küll. Ise kriimustasin klaasikildudega sõrmi vaid.
Ülo
Njah, võta nüüd kinni, kumb halb vähem halb on - teelt välja või põdrale otsa. Kui vastu puud-kivi ei põruta, auto kindlasti ratastele jääb ja nt vette ei satu, siis peaksin ehk tõesti põdra puhul hoogsate sõnadega "aja alla" tagasihoidlikum olema. Kui aga tee ääres puud ja kraav on... puuga kohtub küll auto nina esiklaasi asemel ja enne puud olevad mättad võtavad tiba kiirust maha, kuid need liikuvad paar tonni tuleb siis meetriga täiesti seisma saada. Ja kes ütleb kudapidi see auto selle puuga kohtub.
Mul endal on vedanud, siiani olen enne põtra pidama saanud. Uurisin kunagi üht põdra allaajanud Corollat (kiirust ma ei tea), oli kole lömmis ja kõver, kuid inimesed olid õnneks terveks jäänud. Ja ega ka tuttava 5-ne BMW palju sirgem polnud.
Muidugi rikub ka kits auto korralikult ära, ja jäneski lõhkus Audil stange ära (möödasõidul, umb 110 km/h), aga ega teelt välja põrutades midagi ilusamat ees ei oota. Pealegi, enne loomaga kohtumist jõuame ehk kiiruse rohkem maha pidurdada kui siis, kui auto teelt lahkub, välja keeratakse ju ikka enne looma. Karedaga kulub aga iga meeter teed väga marjaks ära... juhul kui jõuab pidurdama hakata. Mul 3-st ühe kitse puhul ei jõudnud. Ja sel juhul pole ka rooliga mõtet enam kuhugi keerata, pauk on vältimatu. Selleks võikski algajam autojuht enesele öelda, et "aja alla", st teadvustada et loom võib teele karata ja kui kargab, siis mingilgi määral valmis olla, et kitse asemel mitte teeäärse kaevurakkega kohtuda.
Mina tegin just täna ühele põdrale otsa peale. Nägin teda hetk enne otsasõitu auto ette hüppavat ja sinna ta surigi - räntsatas küljega aknasse ja tagumise otsaga kõrvalistuja poolse esiukse kohale. Ja põrkas siis edasi vastassuunavööndisse. Minu ainus reaktsioon oli - oih, põder! Midagi teha ei jõua, jalg läks automaatselt pidurile, aga auto sõitis ikka kõva 70 meetrit veel, ma arvan. Või 50. Ja vastassuunast tulnud veokas lohistas põtra veel liga 50 meetrit edasi.
Ja nii sa oled pimedas keset eesti suurimat maanteed - keegi kinni ei pea, sõidavad mööda, politsei kohale ei tule, kui tulekski poleks sel mõtet - autol kaskot pole ja nagu 110-st öeldi - olete oma õnnetuses üksi. Kõrged kontsad all ja autos olnud kass läbi katkise akna ammu metsa põgenenud. Põder elust ilma, sina autost ilma, kassist võibolla ka, ja autojuhtimisjulgusest ilmselt ka.
Postita kommentaar