Tarkus on aja funktsioon (*), meie väljund tarkuse funktsioon. Meie sisendiks on situatsioonid, väljundiks reaktsioonid. St tegevused, oskus eesmärke püstitada ja nendeni jõuda, sõltuvad tarkusest. Järelikult ka ajast.
Kellegi tänast ei saa kõrvutada teise eilsega, inimesed on erinevad, aja kulg on erinev, start on erinev, finiš on erinev. Seega, oluline pole see, kui tark keegi täna on, mingiks näitajaks võiks ehk pidada vaid tarkuse tuletist, muutu, kiirust millega keegi (elu)tarkust omandab. Kui keegi ei jõua täna samaväärsete väljunditeni, kui mõni teine, siis andkem talle aega. Nii et, ei ole arukas kedagi määratleda rumalaks, või kui on kange tahtmine sellist mõõdet kasutada, tuleb kindlasti lisada ajahetk (jällegi, kelle ajaskaalal?) mil mõõtmine toimus. Jah, ja ega tuletise ega n-nda tuletistega lihtsam ole. Kuidas neid mõõta? Kuidas kõrvutada? Tarkusega on veel see häda, et ta on selline kategooria, millel pole piire, sellelt skaalalt ei leia punkti 100.0%, sel skaalal olija ei saa valmis, ei jõua kohale, temas asukohta ei saa täpselt mõõta.
Mida ma täna öösel öelda tahan? Seda et hinnanguil, oi kui rumal ma olen, ta vaeseke on ikka nii rumal, need on ikka päris lollakad, pole erilist mõtet. Kõik muutub ajas, inimesed jõuavad kuhugi erineval ajal. Kui ta mõnesse kohta ei jõuagi, siis jõuab mõnda teise kohta. Nende mõistete juurde saab ehk kuidagigi sobitada vaid tuletise, muutuse joonlaua, mõõtmaks seda kui palju ta juurde oskab õppida.
Me kõik oleme poolel teel, summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Ärme mõista kedagi hukka selle eest, et ta ei tea mingit teadmist antud hetkel.
(*) Kui mõistus korras, peaks see nii olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar