Lasin natukese aja eest lendu mõne arvates ehk ülbe väite: omistatakse linnukestele inimlikke mõisteid ja mõtteid.
Hulk aastaid tagasi, keskkooli lõpus või ülikooli alul ehk, leidsin kodust Mosaiigi sarjas ilmunud raamatu, pealkirjaga Imetabane taju. Põnev raamat oli. Tuttavate poolt sattusin veel mingile analoogsele raamatule, kellegi venelase kirjutatud, aastatest 1965..70 või nii. Rohkem kahjuks ei mäleta. Sealt lugesingi vist sellist võrdlust, et meie Päikesesüsteemis on 10^56 elementaarosakest (mäletan oma üllatust, niii vähe!, kuid kui Avogadro arvuga mõned korrutustehted teha, siis tundub täiesti loogiline suurus), ja sama palju sünaptilisi interaktsioone leiab aset inimajus mõneminutilise mõttetegevuse jooksul. No see on midagi täiesti ettekujuteldamatut!!! Nüüd on mul siin seina taga raamaturiiulis Endel Tulvingu Mälu. Tihti on nii, et millegi tajumiseks või millestki arusaamiseks tuleb sellest ilma jääda, Tulving räägib juhtumitest, kus patsiendid on erinevate traumade või haiguste läbi vigastanud mõnd aju piirkonda või funktsiooni. Noil teemadel mõtiskledes võib kergesti jõuda tulemuseni, et me oleme nii nii väga palju õppinud, kaardistanud ennast ja oma tegevusi, põhjus-tagajärg seoseid omandanud jne jne. Pagana keeruline. Nii et selle põhjal siis ka ülbus, et linnukestel ei ole vist siiski mõistet aeg. Ja mõtet, ootan veel natuke.
Ahjaa, Aleksei Turovskil ilmus 2004. aastal raamat Loomult loom. Muhe lugemine. Sobib ka lastele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar