Ma olen ammu tahtnud kirjutada ühest nn imearstist või ravitsejast, kes nimetab end Viktoriks, tegutseb Tallinnas Kentmanni tänavas. Tänases Pealtnägijas tulevat temast juttu. Muide, mul on temaga ka põgus isiklik kokkupuude olemas. Viimati käisin ta kontoris umbes kuu-kaks tagasi, mingisugust üüratult kallist vedelikku ostmas (see ei ole siinne jutt, et kellele ja miks). Olin siis üpris lähedal sellele, et politseisse avaldus kirjutada, et toda vedelikku ostes arvet nõuda ja käibemaksust juttu teha, et soovida näha Ravimiameti müügiluba (nüüd vaatan, et sellele teemale on ta vähemalt mõelnud), et soovida kogu selle ettevõtmise tegevusluba näha. Igatahes, vanamees kooserdas eesruumi ja lausus umbes midagi sellist, et „Kes meil siin tuli? Tulid kaa õndsaks saama?". Õõhhh!
Peale mökside ja imepiltide (neil kritseldistel pidi mingi mõju olema, mingi energiateema jälle) müümise kuulub ta äriplaani ka taolistele sulidele tüüpiline strateegia - hirmuta ja paku lahendust. Hirmutamistega läheb ta sinnamaale, et määrab ka surmakuupäeva, mida loomulikult ainult tema saab edasi nihutada, teatud summade eest. Ja äri õitseb.
Miks see äri tal õitseb? Miks on neil paaril korral, mil ma oma jalga ta kabinetti olen tõstnud (mökse ostma), on koridor rahvast täis, õhk oigeid täis, suurte niiskete silmadega „patsiendid" ette tänulikult Suurelt Targalt õnnistavaid sõnu ootamas, tema imependlisse siiralt uskudes, lahkudes Suure Targa poole kummardudes?
Kindlasti, osad on rumalad ja lihtsameelsed, tahavad niiväga muinasjutuliste imede läbi oma probleemide lahenduste leidmisse uskuda. Ma kujutan ette, et osad mõtlevad selleks, et abi üldse vaja oleks, ise omale mõned hädad külge, et läbi oma nn diagnoosi rohkem lähedaste tähelepanu ja kaastunnet pälvida, võib-olla ka eriline olla, et end hädasid trotsides vapra ja tugevana tunda. Ja eks taoliste masohhistlike soovide puhul mingil moel vaevatud olla, võib vist kõnelda ka psühhosomaatilisusest. Inimene on võimeline mõtlemisega endale mõningaid tervisehädasid põhjustama. Ju oli sel ajal, mil me veel puu otsas elasime, loomale kasulik teatud meeleolude ja karjasiseste pingete mõjul organismi mingi aeg teatud seisundis hoida, nt stressis, st mingisugust hormonaalset tasakaalu hoida. (hormoonide kombinatsioone, mis kaasnevad meeleoludega või vastupidi, tunnevad väidetavalt hea haistmisega loomad ka (higi) lõhnast ära, st agressiivne loom lõhnavat teisiti kui alandlik loom). Ja kui inimene pidevalt end stressis, masenduses jne hoiab, siis on osadel sisesekretsiooninäärmetel ju rohkem tööd, st nad on suurenenud. (Keegi targem võiks parandada.) Kasvõi selleni välja, et nt mingit liigest säästa üritades pideva lihaspingega liigesele rohkem haiget tehes. Need on minu kui sel teemal võhiku oletused.
Kui selline „vaevatud inimene" arsti juurde läheb, kuuleb ta, et tal polegi nagu midagi viga, kuid alateadlikult ju tahaks, et mingi häda oleks, mille süüks kehva enesetunnet ajada. Ja eks selline kontingent võibki Viktorilt ka abi saada, asi see siis väljamõeldud hädadele (suure hulga raha eest) lahendus leida. Ja oma ilukirjandusliku mõttekäigu lõpuks, eks ole ka selliseid, kes on ka tegelikult väga haiged, kelledele on arst lootusetu diagnoosi pannud, kes otsivad oma tõsistele muredele lahendusi, haaravad igast õlekõrrest, ja Vikroritaolised on end selles nišis sisse seadnud, pakutavat raha kokku korjamas.
Muid linke tollest Viktorist ma ei leidnudki, kui see diabeetikute arutelu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar