Veel 1 metafoor: pinge (volt) on justkui veesurve veetorus, vool (amper) oleks augu suurus veetorus, võimsus (kilovatt) vee kogus mis sealt torust ajaühikus tuleb, ja energia (kilovatttund) on see vesi, mis juba toa põrandal lainetab, see mille eest veearve saadetakse.
Veel, võimsus, see vee kogus mis ajaühikus torust välja tuleb, see sõltub vee survest ja augu suurusest torus. On kahe viimase suuruse korrutis. Iseloomustab intensiivsust.
3 kommentaari:
Ja elektrisüsteem oleks nagu veevärk. Allpool nagu on rohkem võimsust ja kõrgematel korrustel võib nappida. Seinakontaktid pannakse ka viimasel ajal põranda lähedale, et rohkem võimsust oleks :)
vatt nüüd küll aega endas ei kätke.
Ma arvan, et päris nii ei saa ka öelda, et võimsus üldse aega ei sisalda. Sõltub kustpoolt vaadata. :-) 1J=1Ws, st 1 džaul on 1 vattsekund, siit W=J/s, 1 vatt võrdub 1 džauli sekundis. Või nt võiks põhimõtteliselt el mootorit iseloomustada võimega tööd teha järgnevalt: kWh/h, kilovatttundi tunnis. Jaa, see oleks jabur, aga mitte vale. Meie veetoru metafoori puhul oleks nn võimsuseks l/s (analoogne J/s-ga), liitrit sekundis. Me võime l/s asemel ka uue ühiku välja mõelda, nt pursk (analoog vatile), 1 pursk võrdugu nt 2 l/s. Kuid uuele ühikule vaatamata ei saaks öelda, et pursk aega ei sisaldaks. Või nt merenduses kasutatav kiiruse ühik sõlm.
Postita kommentaar