teisipäev, detsember 05, 2006

Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma?

Punane Hanrahan kirjutab islamist.

Ise olen mõtisklenud, et hea küll, peaaegu kõigi meie maailma jamade vastu aitab haridus, võib-olla isegi kõikide jamade vastu, aga kas ka seal islamimaades? Kui palju nt Iraagis kirjaoskamatuid oligi? Pool elanikkonnast? Maailmas on vist ca 1/6, see on siis 1 miljard kirjaoskamatut. Nii, õpetame nad lugema ('tea kas nad ise seda tahavad …tuleks sundida???), õpetame reaal- ja humanitaaraineid. Ja õpetame ka kõiki teisi veel targemateks. Kasvõi kõik professoriteks! Selle tagajärjel peaks väga suur osa inimkonnast vähem rumalusi tegema, oma igapäevaelus, inimesi hukkuks vähem, ollakse õnnelikumad, vabamad, tervemad, viisakamad jne, maailm oleks palju parem paik.

AGA. (nii, nüüd ma lähen libedale teele, ma ei taha kedagi solvata) Kui palju on vaja inimest harida, olgu olgu, kui palju peab inimene haridust omandama, et ta muutuks usuvabaks, religioonivabaks? Jaa, ma olen täiesti veendunud, et haritus ja usk on omavahel seotud, pöördvõrdeliselt siis ikka jah. Miks selline arutluskäik nüüd siin? Sellepärast, et tekkis küsimus, kumb variant on hullem, kas harimata või haritud islamist? Harimata tegelane pole uskmatuid tappes nii efektiivne, ei oska lennukit juhtida nt. Aga ehk muudaks korralik kooliharidus tema elumõtet meie mõistes veidikene mõistuspärasemaks? Ta ei tahagi enam surma minna, ka naistele räägitaks midagi inimõigustest jne? Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma? (sellest et siinkirjutaja ju samasugune usklik ja oma jumalaks on valinud teaduse, sellest mõni teine kord)

TÄIENDUS:
Ematehniku jutt pani uuesti mõtlema. Njaa, astusin libedale teele. Juba sellepärast, et ma pole ei usklik ega kuigi tark.

Teadus pakub vastuseid, päris hulka vastuseid, ta süstematiseerib, avab maailma. Selleks ajaks kui vastused otsa saavad, on küsija juba teadususklik. Ma arvan, mulle ei ole teaduse sein ette tulnud. :-). Jaa, on füüsikuid, kes praegu on kirikuõpetajad, aga neid on siiski väga üksikud.
Elu ja mõistuse teke, geeniteema, Universum ja seal toimuv, kasvõi elektri olemus on jah, tänini paljude küsimärkidega, aga ma usun, hehh, USUN :-) et nagu viimase paarisaja aastaga, mil oleme maailma tundma õppinud ja teadasaanut koolis lastele õpetanud, oleme paljud küsimärgid lahendanud, siis oskame ka elu tekke mehhanismi oma tõenäosusega miljardi aastasele skaalale paigutada jne. Universumiga jah, jäävad küsimärgid igavesti küsimärkideks, noh, aga jäägu. Mis see Jumal siin aitab? Kõik senine teadus on enesepete, kuidagi paika sobitatud poolik tõde? Kuid see ei veena mind absoluutselt mingisugust jumalat otsima. Ja ma arvan, et väga paljusid ei veena. Kui ei saa aru, ei oska, siis oldakse lihtsalt liiga rumalad. Aitab seekord oma rumaluse näitamisest.

Seda teemat tahaks 500 aasta pärast uuesti arutada. No et kas haridus ja usk on pöördvõrdelises sõltuvuses.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"Teadmiste suurimaks vaenlaseks ei ole ignorantsus, selleks on illusioon teadmistest" -- Stephen Hawking

ematehnik ütles ...

tahtsin sulle aitäh öelda, väga hea teema tekitasid.
me sinuga oleme ikka parajad tehnokraadid küll, teadus- see on füüsika ja sellega külgnev ;-)
tegelikult on humanitaarteadused ju ka teadus, aga need vist ei vastandu religiooniga nii palju. kui üldse.
oh, oleks ma targem, küll arutleks!

Urmas ütles ...

Igatahes! :-) Rutheford ütles ju, et on olemas kahte sorti tegevust, füüsika ja markide kogumine. Humanitaarteadused, see on ju markide kogumine! Ja et sellesama Rutherfordi aatomi planetaarse mudeli asemel on nüüd mingid määramatuse printsiibid, hägusad loogikad jne, see tähendab et ei tammuta paigal, ja edusammudest annab tunnistust üha ägedam tehnoloogia meie ümber! Ja veel 1 näide reaalteadustest: me ei sure enam nagu kärbsed katku või kopsupõletikku!

Aga tegelikult, võrreldes eelmise sajandi algusega on füüsika hiilgeajad vist möödas, teadus humaniseerub. Ja siin sai nüüd mõistus otsa. Noil teemadel on vaja veel mõtiskleda.