Mnjaa, minu eelmises kirjutises võib näha ülbuse kuma, enese paremakspidamist tollest juustrehvidega, rikkis piduritega ja uimase peaga mittepiisavat pikivahet hoidvast tagasõitjast – ma hoian ise talle vajaminevaid meetreid. Tüüpiline, mingisuguseski suhtes kellegagi tekib inimesel vajadus võrrelda, ning parameetrid, millede alusel võrrelda, saab valitud nii, et võrdluse tulemus soovitud tulemuse saavutaks. Need parameetrid, st asjad, omadused jne, milledes parem ja kõvem keegi olla tahab, on teinekord ikka päris naljakad. Mäletan, üks saemees sõi sööklas vahel 2 suppi, 2 praadi ja magustoidu, põhjendas ta sellise toidukoguse söömist sellega, et teeb nii palju tööd ja et ta on võimeline nii palju sööma (soovis ta end võrrelda minuga, kellele selline toidukogus väga suuri ebamugavusi valmistaks?). Teine mees räägib, et ta sööb igal õhtul tahvli šokolaadi, tal olevat selline komme (temal on komme, mul ei ole, ta on selle kombe võrra minust rikkam/värvikam/eripärasem?). Ning siis veel need tuttavate võrdlused, minu tuttav on kõvem kui sinu omad. Ja nüüd siia otsa veel sõna edevus – see ju just enda mingis asjas paremolemise tunde otsimine, kasulike võrdluste loomine.
Või siis see ajaveebi postitamise ja tagavarakoopiate tegemise jutt. Soov astuda lugejaga kaalule ja talle näidata, et mina kannan oma kirjutiste pärast rohkem hoolt? Või siis, ülbus võtta õpetaja positsioon, näidata teed, juhtida st võtta võimupositsioon, soovida lugejale näiliselt midagi vastu tahtmata head, pürgida maailmaparandajaks - st näidata end suuremeelsena? Ning juhul kui vahel harva suhtluspartneril võrdlemisel võita lasta, end halvemana näidata (no nii korraks, natukene), siis seda selleks, et suuremeelsuses end paremaks pidada? Vajalik võrdluse võidupunkt end kehvemana näitamise julguse eest noppida.
Ning kõigi nende võrdlemiste juures võrdleb teine osapool, kes esimese arvates kehvem on, esimest mingisuguses teises koordinaadistikus, mis teise esimese suhtes paremaks teeb. Huvitav, miks keset ööd nii keerulised mõtted tekivad?
Mõttetu nämmutamine? Kuid mingi iva ses mõttekäigus ju siiski on.
Aasta tagasi samal teemal. Ma vaatan, et osad teemad tulevadki aastase tsükliga taas ja taas pähe. Kummaline.
1 kommentaar:
Mõttetu nämmutamine. Hmm. Selline mõttekäik, siis vastu. Mõttetu mõtte mõte on samuti olla hinnatavas kordinaadistikus kuskil allpool ja selle abil võrreldes teist mõtet võib sellel teisel mõttel leida rohkem sisu. Seega ikkagi mingi koht on olemas.
Ja nämmutamine võiks olla kordamine ja kordamine on tarkuse ema.
Võibolla liiga kontekstist välja kistud sõnad, aga nii näen mina.
Ülejäänuga olen nõus.
Postita kommentaar