Eelmise jutu jätkuks uurisin veidi seda digiallkirja teemat. Kommentaariumis viidatud Digitark kirjutab, et firmad ei ole kohustatud digiallkirja aktsepteerima. Jah, digitaalallkirja seadus ütleb:
§ 4. Digitaalallkirja kasutamine
(1) Eraõiguslikes suhetes kasutatakse digitaalallkirja vastavalt poolte kokkuleppele.
Et kui üks pool vaid tavaallkirja aktsepteerib, siis teine pool peab sellega nõustuma. Ehk siis
§ 3. Digitaalallkirja kasutamise õiguslikud tagajärjed
(1) Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus käesoleva seaduse § 2 lõike 3 nõuetele.
ei tähenda seda, et tava- ja digiallkirjad oleksid võrdsed selles mõttes, et annan kumba tahan, et mul oleks õigus valida, millisel kujul ma enda allkirja annan. Vaid et, juhul kui keegi digiallkirja aktsepteerima juhtub, vot siis on digi- ja tavaallkiri võrdse õigusliku jõuga. Jälle targem.
Siit nähtub, et digiallkiri on kasutatav isegi kohtus (vastav seadus), tore.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar