Jah, tõenäoliselt need, kelledel lõhkeaineid või püssirohtu on kuidagi „kogunenud", saavad ka aru, miks ja kuidas need süttivad ja milliseid tingimusi plahvatuseks vaja.
KUID, mehed, kes te ise oma kraamiga ümber oskate käia ja midagi voodi all/kuuri räästas hoiate, mis siis saab, kui maja põlema läheb? Pritsimees võib viga saada. Samuti võivad poisikesed midagi sisse vehkida ja võsa taga lõkkesse vinnata. Ja siis on jälle kellelgi veri väljas. Kui on hirmus suur isu midagi ägedat kusagil tallel hoida ja kuidagi ei raatsi ära anda, siis… ma ei teagi. Tulekindel seif? Kuid kui tulekindlus tulekahju ajal ikkagi otsa saab, käib veel eriti kõva jõmakas. Maasse kaevatuna võib mõni kopp peale sattuda. Moosipurki ja sohu? Ja üldse, mida rahuajal lõhkematerjalidega ikka teha?
EPL-s uudis. Kampaania kestab 17. veebruarini. Suur osa kraamist jääb arvatavasti ikka peitu, aga parem natuke kui mitte midagi.
2 kommentaari:
Mõjusam oleks samal teemal kampaania "kaeba naabri peale". Maal rahval on ikka uskumatu arsenal käes. Juhtum: peremees suri ära, perenaine kolis linna ja müüs enne kuuritäie küttepuid ära. Ostjad said petta, tagumine riit polnudki puust, oleks sara põlema läinud, oleks puud ise linna tulnud.
No just, peale vanamehe surma peaks eit ja lapsed ja üldse kõik esmalt majapidamise läbi otsima. Ja suitsuandur tuleks ka kuuri panna, et kui kusagil midagi piiksub, siis JOOKSE.
Ma teadsin ka üht vanameest, kel igas räästas mõni vintpüss või granaat vms valmis. Rahvas rääkis, et ka kuulipilduja olevat kusagil tallel.
Postita kommentaar