kolmapäev, veebruar 20, 2008

Pürgimustest ja enesega rahulolust

Vaadates nn tuunitud inimesi, meie siinsete ja praeguste tõekspidamiste järgi väga heas vormis, säravate valgete hammaste, väga tervislike elukommete taga näen ma aegajalt teatud pinget, stressi, surutist, võimalust, et ei olda veel piisavalt heas vormis, 1 hammas on näe ikka vildakas ja minevaaastal sai 2 küpsist ülearu söödud, st praegusel rahulolutasemel püsimiseks tuleks VEEL paar kg alla võtta, ühe trennikorra nädalasse juurde mahutama ja söödavate kalorite hulka veel vähendama. Ehk siis, tõenäosus, et sellised inimesed suurt lisamuret kaasas kannavad, et nende elupürgimuste hulka enese igapäevane murelik kaalumine kuulub, et rasvavoldi nägemine poes proovikabiinis musta masendust tekitab, see tõenäosus on väga trimmis inimese puhul minu arvates veidi suurem. Kui inimeste puhul, kes natukene vormist väljas on, kellede jaoks need voldid kusagil traagikat ei tekita, kelledel on muude huvide jaoks tõenäoliselt rohkem aega ja sellevõrra vähemate murede tõttu rõõmsam meel.

 

Jutu mõte: olgem enestega rohkem rahul ja ärgem mõelgem endile muresid juurde. Need, kes räägivad mandumisest, stagnatsioonist ja sinna kõrvale edenemisest, väljakutsetest, võiksid ise korraks elu mõttele mõelda (vastata küsimusele, mida tähendab elus edasi minek) ning edusammudele õhutamise juurde täpsustada, kuhu suunas joosta.

Kommentaare ei ole: