Lühinägelikkus noores eas

Kui laps prille ei kanna, jätab see ilmselt jälje kogu eluks. Ei kujune oskust inimeste nägusid ära tunda ja meelde jätta, asju märgata ja tähele panna, koolis (eriti matemaatikatunnis, kus iga astendaja, indeks, täht on väga olulised) õpitav peab omandatud saama natukene teistmoodi jne. Ühesõnaga, piiratud nägemine piirab maailma nägemist. 

Aga võibolla jätab poolpimedana kasvamine fantaasiatele rohkem ruumi? :-)

Elul on mitu osa

Elul on mitu osa:
1) pärisosa;
2) internetiosa.

Viimane jaguneb kaheks: 
2.1) see osa, mida ise netti üles paneme
2.2) see osa, mida keegi teine on üles pannud. 

Osaga 2.1 tutvumist ei tohiks keegi pahaks panna.

Nõustumine on stagnatsioon

Nõusolemine ja ainult jaatamine ei vii kuhugi, ei loo midagi uut.

Vastuvaidlemine loob arutelu, dispuudi.

Enamus ja vähemused

Ühte keskkonda kirjutatud jutuke:

Ma ei soovi sellist demokraatiat, kus enamus otsustab, kes tohib mida arvata ja kes tohib end väljendada. Ilmselt on ühiskondi, kus demokraatlikult võidakse otsustada, et mõne vähemusgrupi võiks igaks juhuks ära tappa, saaks rohkem ruumi ja nad on ju erinevad, st imelikud. Ja viin võiks tasuta olla, ning kõrgkultuuri ei tohiks riiklikult rahastada jne. Muide, demokraatias tekib ikka ja jälle jõude, mis sedasama demokraatiat hävitada tahavad. Eredaim näide on ilmselt Hitler ja Saksamaa. 

Ehk siis, tahan öelda, et demokraatia, see on mõtteviis, eluviis, oskus kuulata, oskus tolereerida, mõtestatud heatahtlikkus. Kui enamus otsustab ära, et samasooiharaid ei tohi olemas olla, siis see pole demokraatia. Nagu ka see, kui enamus otustab, et vähemus hoidku suu kinni. Siinkirjutajat ei häiri need paraadid, pealegi, ilmselt on enamus omasooiharaid nukrad, et taoliselt ja ektravagantselt too vähemusgrupp ühiskonnale sõnumit soovib edastada, et nende õigusi riivatakse, kasvõi nt abielu mõistega. Jah, mulle tundub, et eestlane on aegajalt üpris sallimatu, kahjuks.

Söömapüha

Kuupäeval x tehakse 3 korda rohkem süüa kui jõutakse ära süüa, siis süüakse see ikkagi ära, venitatakse magu välja (nagu Venemaalt kütust toova Passati bensiinipaak suruõhuga) ja siis on paha olla - seda nimetatakse tänapäeval jõuludeks.

Vanal ajal, mil näljas elati, tähistati talvist pööripäeva, tol ajal oli see ühtlasi ka aastavahetus, lihtsalt kõhu täis söömisega.

Patriotism ja märgipaigaldajad

Patriotismi definitsioon: isamaa‑armastus, ühtekuuluvustunne, ustavus oma riigile. EKSS.

Sõites Tallinnast välja idasuunal, tabab ilmselt igaüks end liikluskorraldaja vaimsele tervisele mõtlemast - sinna on koormatäis 30 ja 50 märke maha kallatud ja need siis viimseni siia-sinna üles pandud. Kui keegi mõistlikust sõidukiirusest lähtuv inimene seal 90-ga sõidab ja trahvi saab, st pole nõus rumalusele alluma, siis see murendab patriotismi.

Liiklusmärkidega on meil lood ikka üsna nukrad.

TV-reklaamid on üheks ülekaalu põhjuseks

Jubereklaamid kommertsTV-s peletavad inimese teleka eest ära, elamise kaugemaisse nurka, vahel on seal aga köök. 

Külmkapil võiks olla aeglukk.

Igavus teeb lolliks

Näide: peatades auto maantee ääres väikesel teeotsal, algab kohalikel erioperatsioon - fikseerida tuleb peatunud auto esi- JA taganumber, autost tuleb lähedalt mööda kõndida. Peale auto lahkumist pildistatakse kindlasti auto jälgi lumel, raudselt hakatakse peatunud autole hiljem järgi kihutama :-) Nalja kui palju.

Selle peale põnevuse otsijad ilmselt ei tule, et peatunud autos võib olla väike laps, kellele ema rinda annab ja mähkmeid vahetab.

Kas tehnokraat oskab olla väärikas?

Fjuk räägib Veidemanni ja Helmega tehnokraatidest ja humanitaaridest, aga jah, mul tekkis küsimus, kas tehnokraat oskab olla väärikas ja vaimukas?

Põhja-Korea pisarad

Põhja-Korea ja kogu maailma TV-kanalid näitasid täna teleklippe nutvatest ja hüsteeritsevatest inimestest. No et neil see türann seal otsad andis. Kino missugune!

Aga huvitav oleks siiski teada, kui teater see ikkagi on? Kui paljud ka tegelikult maailma hullumeelseimat riigijuhti leinavad ja kui paljud on kaamera ette komejanti tegema kamandatud? Sisepoliitiliselt saan ma sellest absurdsest tsirkusest natukene aru, kuid välispoliitiliselt tuleb see ilmselt vaid kahjuks... a, õige, neil pole ju välispoliitikat.

(Orwelli "1984" on muide netist eestikeelsena ja tasuta leitav)

Väga keeruline on kinkida seda, millest ise mitte midagi aru ei saa

No näiteks kõik need möksid kosmeetikapoodides.

Kohutav.

Võrdluseks naistele: minge valige oma mehele midagi keermelatipoest. Või keermestajatepoest. Treiterapoest. Või minge ja ostke poest mõni turbo.

Unistused ei sure

Unistuste suurimaks vaenlaseks on ilmselt mõistus ja aeg, kuid ometi, unistused ei sure, vaid transformeeruvad.

"Meid juhitakse kusagilt"

Jah, vanasti juhtisid meid lood ja muinasjutud, siis juhiti meid lugude ja muinasjuttudega, ja nüüd on eelnevatele lisandunud reklaamiagentuurid. 

Selver peletab kliente

...kui nad just nüüd pühade eel, mil poes palju rahvast käib, kõik lettide vahekäigud kola täis tassivad. Mis tähendab et ostukäruga, lapsevankriga, ratastooliga, ega tegelikult ka ostukorviga pole võimalik poes liikuda.

Pole olemas alaväärset teadmist

Ja veel vähem pole (reaal)teaduslik teadmine labane.

(see sõnum on mõeldud kaunishingedele, kelledele reaalsus tühise ja labasena näib)

Erinevad otsingud

Erinevad otsingud annavad erinevaid tulemusi. Loogiline ka. Aga laiemalt rääkides, googeldamise tulemuste põhjal võib väita, et on asjalikumaid ja vähemasjalikumaid teemasid. Tõsisemaid ja vähemtõsisemaid asju. Arukamaid ja vähemarukamaid netti kirjutajaid. Näide: soovisin teada, kas ja kuidas saaks iPad'i 3G-sse lukustada (see GSM-i ja UMTS-i vahel pendeldamine käib närvidele), teemat googeldades on tulemuseks aga suur hulk plära. Googeldades seevastu nt auto või arvuti mõne sõlme remonti, on tulemuseks üldjuhul asjalik ja kasutatav info.

Sõjaväelised kasvatusmeetodid

Sõjaväelised kasvatus- ja õpetusmeetodid on mingisugusegi intellektuaalse küpsuse saavutanud inimeste puhul viljatud.

Jõmpsikatega on jah, teine lugu.

See, kel ei juhtu

See, kel ei juhtu, ei pruugi parem olla sellest, kel juhtub.

On vaja kedagi, kel läheb halvemini

Ju sellest tulenebki kommertsmeedia nägu.

Õnnest

Õnn ja mõtlemine on omavahel seotud, pöördvõrdeliselt. Õnn on see, kui ei pea mõtlema. Ja kui väga palju mõelda, siis ei saa õnnelik olla.

Mulle tundub. Vist.

Arvuti teeb pahuraks

Sest arvuti ja internet on nii suured, et kogu aeg jääb midagi tegemata ja nägemata. Ja kui siis päriselu arvutielule sisse sõidab, sest päriselu on ju olulisem ja tihtilugu pakilisem, siis... midagi jääb seal arvutielus pooleli. Ja see võib pahuraks teha.

Lahendus: hoida arvutist eemale.

Eestimaine toit

Eile õhtul mööda vabariiki kodumaist tomatit ja sibulat taga ajades tabasin end hetkeks murdumas - no kui kohalikud toidutootjad ei saa oma toodangu müügiga hakkama, st ei suuda kaubandusest läbi murda, ega siis ei olegi midagi teha, tulebki hakata tont-teab-kust kohaleveetud sibulaid ja tomateid sööma.

Eilsed Maroko tomatid ja Poola sibulad tuli osta ühest teisest, mitte sellest jubekaubandusketist, kus kõik kurat-teab-kust kohale on veetud ("värske" sealiha Hispaaniast, hakkliha Poolast, võileivad Lätist jne)

Rumalus on lihtsam

Rumalus on ettearvatavam kui tarkus. Sest rumalus on lihtsam, kuigi võib olla piiritu.

Inimlikkus tähendab nõrkusi?

Ka kõige taibukamad on vahel ja mõnes küsimuses ettearvamatult mittetaibukad.

Aga see ongi vist inimlikkus. 

Kui keegi ei ole laisk

Inimene on loomult laisk. Kui see nii ei ole, on põhjust muret tunda. Vähemalt on see mõnevõrra kummaline ja ootamatu.

Vanarahvatarkused

Vanarahvatarkused on huvitavad, toovad toonaseid mõttekäike muutumatutena tänapäeva.

Kuid ärgem unustagem,, et üsna sageli on need valed.