Hangealistaja

Hangealistaja – keegi kes on hangega võitlusse astunud, kartuses alla jääda on igaks juhuks üleoleva positsiooni võtnud, samas säilitanud aukartuse.

(definitsioon tekkis autoga sõites ja alt-üles hangede tippe vaadates)

Loeks igal õhtul 15 lk, teeks see üle 5000 lk aastas

Loeks igal õhtul enne magama minemist 20 minutit, või nt 15 lk, teeks see nädalas 100 lk. Aastaga 5500 lk. Kümne aastaga 55 000 lk.

Sõltub muidugi, mida lugeda, kuid kui jamale mitte aega raisata, oleks me silmavaade selgem. Imetlusväärne ja südantsoojendav on teada, et nii mõnigi tuttav vähemalt sellist tempot ka hoiab.

Lõpp peaks kannustama tegutsema, mitte jamale aega raiskama

Jama on selles, et meil kõigil seisab lõpp ees. Lähemal või kaugemal. Elu põhiküsimus peaks olema vastus eelseisvale küsimusele „ka ma elasin õnnelikku elu?“.

Siia haakub üks duši all sõnastunud mõte: http://urmase.blogspot.com/2010/08/elu-tulevikku-lukkamisest.html


(oletan, et eelnevaid mõtteid on mõeldud selle plaadi tegemisel)

Viimases Akadeemias Newtonist ja temaaegsest füüsikast

Viimases Akadeemias Newtonist ja temaaegsest füüsikast. Ma arvan, et huvitav lugemine ka mittefüüsikalise taustaga inimestele.

Hea vahend meeleolu ja mõtete juhtimiseks

... on muusika.

Ja üks uus, veidi rahutukstegev tähelepanek – ei ole lihtne lugu pidada muusikast, kui muusikust ei ole lihtne lugu pidada.

Kuidas 3 nädalaga 5 kg alla võtta?

Lihtne, mineta söögiisu.

Aeg. Nooruses ja vanaduses

Aega saab küllalt olema siis, kui seda enam vaja pole.

Mittelihtlauselised inimesed

Üheainsa silmavaate, nõksatuse, liigahtuse, viivituse, sekundi edasi andmiseks võib vaja minna tuhandeid lehekülgi. Selgitamaks tagamaid, pingeid – heitlusi - kõhklusi, sõnumeid, arusaamatusi, tõlgendusi, tõlgenduste tõlgendusi, rahulolu.

Inimesed ei pea lihtlauselised olema.

Kui paanikat ei ole, siis tuleb paanika luua

Mingi väljund, mingi pürgimus, takistus, võitlus, häda, nöök, mobiliseeriv jõud peab vist inimesel ikka olema. Kuidas muidu selgitada möllu pankades?

Ehk siis, miks peaks keegi praegu panka järjekordadesse tikkuma?

Stabiilne ebastabiilsus on stabiilsus

Stabiilne ebastabiilsus on ju stabiilsus.

Lustakat lugemist: püüe siinkirjutaja psühholoogilist profiili kirjeldada.

Lustakat lugemist: püüe siinkirjutaja psühholoogilist profiili kirjeldada.

Skeptik.ee lehel "Atmosfäärilise süsihappe allikad"

Skeptik.ee lehel "Atmosfäärilise süsihappe allikad". Ja kommentaarid.

Mehed, purjus olete või?

Tegime Arvoga Pelgulinnas jalutuskäigu ja saime nii mõnegi auto lumest välja kaevata-lükata. Et kõik hädasolijad olid noored naised, tekib küsimus, mehed, kus te olete?

(Et lumi on lükkamata, pole vahet, kes roolis on. Eriti veel uute ja tobedate autodega, mis hooga hangest läbi sõita üritades piduritega hullama hakkavad ja ülihinnalise vaevu sissesaadud hoo maha pidurdavad)

Igaühel on vaja teemat millele mõelda, kui tühja tunnet tunneb

Igaühel on vaja teemat millele mõelda, kui tühja tunnet tunneb.

Teemaks võib olla mõni oluline inimene, eepos (religioon), lugu, minevik.


(kahjuks ma ei mäleta, millised siinsed sententsid on ise pähe roninud ja millised mõnest raamatust meelde jäänud)

Ühed kardavad eksida, teised kõhelda

Viimased peavad endid teadjate rolli sättima.

EMHI lingitud radarid ja vaatlusjaamad

Monika alles läks, Scarlett juba tuleb (ma ei tea... on's tormidele üldse inimese nimesid vaja?).

Uudisest põnevamad on aga lingid, erinevatele radaritele ja vaatlusjaamadele.

Siinkirjutaja valupunkt inimeste hindamisel

Ilmselt on see psühholoogiline probleem, kui keegi inimese intellektuaalset kapatsiteeti ülimaks hindamise kriteeriumiks peab. (hirmude-unistuste peegeldus?)

Peaks perearstiga rääkima.

On raamatuid, mida ei julge üle lugeda

On raamatuid, mida ei julge üle lugeda - äkki seekordne lugemiskogemus polegi enam niiväga vaimustav. Ning tookordne maitse võib saada ümber hinnatud, mis ei pruugi hädavajalik olla.

Näide: Hesse "Klaaspärlimäng".

Mis mõte on euro stardikomplektil?

Sooviksin aru saada euro stardikomplekti mõttest. Miks ma peaksin seda tahtma?

Aja mõiste on aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule

Inimese ja looma suurim erinevus olevat aja kulgemisest teadlik olemine, oskus opereerida mõistega „aeg“.

Õnnetuseks on aja mõiste aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule.

Nukker alatoon

Vahel näib, et väikene nukrusefoon on inimese loomuses. Ja et peabki olema. Peabki kogu aeg taoline väikene „häda“ olema, et hoida joonel ja võib-olla ka natukene tagasi. Ma ei pea silmas „tahaks kaugele ära“ nukkerolemist, vaid sellist… „tahan, aga ei saa/oska“. Mis nt harmoneerub vastava muusikaga ja mis seesmiselt puhastab. Mis näikse automaatselt kaasnevat mõtete omamise võimega.

Noil hetkeil näib rahulolust tiine muretus alaväärsena.

Imelik.

Ummelas vs Maaleht

Üks veider kirjavahetus. Piinlik, ’tea kas peaks viitamagi.

Veider sügis, lumi krudiseb autorataste all

Veider sügis sel aastal, Eestis on pool meetrit lund, vaata et juba nädalaid, sama kaua pidevat külma. Pealinnas hetkel -12 kraadi. Euroopas on lume tõttu liiklus sassis.

Eurooplasele on sügisesel - talvisel ajal EL kliimapoliitikat raskem maha müüa.

Kas purikad on halva soojustuse tunnuseks?

Marek Strandbergile kirjutatud kommentaar:



Ma ei saa kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Purikate tekke puhul on olulisimaks teguriks lume paksus katusel. Lisaks see, kas katuse all on eluruum või kütmata pööning. Ja siis katuse soojustatus.

Kohev lumi on suurepärane „soojustusmaterjal“, kui me maname silme ette katus+lumi temperatuuri gradiendi, siis ka kõige parema soojustusega katuse puhul kujuneb mingi lumepaksuse korral temperatuuri 0-punkt lumme, mitte katuse sisse – sel juhul on katuse pinnal plusskraadid ja tekivadki purikad. Kujutagem ette, et meie maja on nt 20 meetrise lumekihi all – sel juhul hakkab maja ümbritsev lumi igal juhul sulama, majas eraldunud soojus ei pääse lume alt välja, ükskõik kui hästi see maja soojustatud on, olgu seintes või 2 meetrit kivivilla.

Muide, teades, et koheva lume soojusjuhtivustegur on vaid ca kaks korda parem kui kivivillal, saame tekkiva sulalume kihi paksuse ja lume kogupaksuse kaudu välja arvutada katuse summaarse soojusjuhtivusteguri. :-)

Ehk siis, veelkord, igasse majja tuleb toasooja hoidmiseks sisestada x kW soojusena eralduvat energiat – kogu see energia aga ka lahkub eluruumidest õue, mingil moel. Purikate teke või mitteteke ei ole aga küttearvetega mitte väga üks-üheselt seotud, see sõltub peale soojustatuse ka maja konstruktsioonist (eluruum katuse all) ja tingimustest, kuidas see soojus lahkuda saab (kas läbi paksu ja sooja lume või seintelt-katuselt otse külma välisõhku)

http://urmase.blogspot.com/2010/01/jaapurikad-ei-pruugi-tahendada-halba.html

valemid.ee

Tore valemeid ja matemaatikat selgitav leht: http://www.valemid.ee/

Nt integreerimise reeglid ja põhivalemid.

Reaalteadused võivad ülbeks muuta

Inimesi olla kahte sorti, ühed on need, kes liigitavad inimesi kahte sorti, ja teised, kes seda ei tee.

Aastal 2000 oli Ööülikoolis Tõnu Lehtsaare loeng Eneseleidmine religioonipsühholoogilisest vaatenurgast. (kas tõesti on sellest möödas 10 AASTAT?! …veider, et see loeng veel meeles on) Lehtsaar kirjeldab inimese arengustaadiumil mh ülbe-pahurat tasandit, kus on eneste jaoks maailma sõnastamisega ühele poole saadud ja ollakse nüüd tõeomanikud, ja kui keegi kõigest samamoodi aru ei saa, on ta lihtsalt juhm - lingitud loeng alates 39-st minutist. (kogu saade tasuks kindlasti veelkord üle kuulata.)

Siinkirjutaja probleem seisneb selles, et reaalteadusi õppinuna olen samuti märganud end reaalteadusi humanitaarteadustest kahetsusväärselt õigemaks pidamas, end viidatud loengus ära tundmas. Ei ei, ilmselt ei pea ükski haritud inimene humanitaarteadusi kui selliseid lihtsamaks või kergemaks, kohati pigem vastupidi, reaalteadustes on rida valmis distsipliine, millede omandamiseks piisab vaid mõnekümne lehekülje läbitöötamisest ja kõik. Ühesõnaga, inetuks läheb olukord siis, kui minutaolised saavad kokku ja leiavad, et humanitaarid on ikka lollid küll – nad ei orienteeru füüsikas ja matemaatikas! Ja eriti siis, kui see kellelegi veel teadusliku meetodiga tõestatud saab!

Vabandust kaasvõitlejad reaalikad, aga meile on pahatihti hädasti vaja teist, mõnd humanitaarharidust kõrvale, et füüsika-matemaatika ülbusest üle saada ja inimlikku-tegelikku maailma märgata. Et olla intelligentsemad, avarama silmaringiga, et osata kaasa rääkida nt kunstis ja kirjanduses, kõiges, mis inimese kultuurseks muudab, et me oskaks ka inimestega ja mittematemaatika keeles suhelda. Et Newtoni ja Einsteini kõrval oleks mahti ka Kaplinskit ja Manni, Lotmanit ja Wittgensteini lugeda. Et me ei süüdistaks humanitaare põhi- ja keskkooli füüsika-matemaatika õpetamise puudustes, et me igalt inimeselt baleriini sussidelt peegeldunud elektromagnetlainete lainepikkuse teadmist ei eeldaks ja ise vaid sellisele teadmisele ei takerduks.

Vabandust humanitaarid, et osad reaalikad sellised kummalised-ülbed-halvustavad liigitajad on.

Aga võib-olla olen kõigest valesti aru saanud.

Laudan: teaduse ajalugu on surnuaed, kus puhkavad kunagised teooriad

Larry Laudan: teaduse ajalugu on surnuaed, kus puhkavad kunagi empiiriliselt edukad teooriad. ...kui mineviku edukad teooriad on osutunud vääradeks, siis meil pole alust uskuda, et meie praegused edukad teooriad on ligikaudselt tõesed.

Allikas: Vikipeedia, Pessimistlik induktsioon.


Vastu vaidlemine käiks üle jõu. Mis aga ikkagi ei kõiguta usumiinimumi (nürimeelset?) täitmist realismiga, loodusteadustega ja teadusfilosoofiasse uskumisega. (jah, see viimane sõna on tähendustest liiga tiine)

Mehed kardavad ilusaid ja tarku naisi

Kordame vana tõde: mehed kardavad ilusaid ja tarku naisi.

Ja allajäämise kompenseerimiseks näideldakse ja tehakse põrsatempe.

Üks targemaid lauseid üldse

Üks targemaid lauseid üldse: "Aahhhh, ma olen niiii rumal!!!"

ETV tuletõrjeõppuste taustal

AK-s nähtu põhjal peaks vist ETV pärast muret tundma. :-)

Tallinna vanalinnas tuleks kõnniteed ära kaotada

Toetan kahel käel K. Tarandi väljaöeldud mõtet Jüri Üdi klubis – Tallinna vanalinnas tuleks kõnniteed ära kaotada. Kohati hirmkõrged äärekivid suruvad jalakäijad maja seinte äärde, luues harvaliikuvatele autodele põhjendamatu vaba ruumi

Lubab lund juurde

Aga ei mahu ju enam!?

Kuidas me Ida-Virumaal lumme peaaegu kinni jäime

Jõudnuna eile pealelõunat maanteel seisvate autodeni oli ülimalt loogiline võtta vastu KOHE otsus, kas kolonnist mööda hangesid mööda suruda või KOHE ots ringi ja tagasi - tagasiteelt ju just tulime ja see oli sõidetav. Ilmselt tundnuks me endid hiljem üpris rumalasti, kui jäänuksime sinna kolonni lõppu seisma, midagi ootama, lagedal väljal, tugevas tuisus, kuhu igal hetkel autode vahele lund juurde tuiskas. Ja kus teiselpool mõnesajameetrist lumevälja samasugune ja vastassuunda sõita sooviv autode rivi ootamas oli.

Need sealsed autod ei saanud ümber keerata sest lund oli juba liiga palju? Aga sellise ilmaga peab ju igal juhul labidas kaasas olema. Ja ümberkeeramise platsi peaks igaüks jaksama puhtaks ajada. Ma saaks aru, et bussid ja veoautod ei saa keset maanteed ümber keeratud…

Ühesõnaga, jättes teelõigu täpsustamata, surusime oma vana Quattro-rimakaga seisvate autode vahel slaalomit sõites mööda hangesid neist mööda, maanteel risti oleva veoautoni, mille traktor parasjagu sealt minema tiris. Ja siis, poolpalavikuliselt kiirustades, aega raiskamata, mõned korrad kinni jäädes labidaga kiiret tööd tehes aina edasi. Võidu juurdetuiskava lumega.

Jah, selline kolonnist möödarallimine võis näida ülbitsemisena, millest muidu need paar teravat repliiki, kuid peale otsust edasi põrutada, kestis kogu toppamajäämine meie jaoks ca 20 minutit. Lasknuks end ise ja vabatahtlikult kinni tuisata, istunuksime seal võib-olla tunde ja tunde. (ilma lumesahata seda pundart seal lahti ei saanuks arutada. Kui just aru pähe ei võetud ja endid ümber ei keerataud/kaevatud/tõmmata lastud.)

Tänud kastiga maasturile, kes meid lõpu eel nööri otsas labidatööst päästis.

(talvel võiks igaüks oma auto esiosas pukseerimiskonksu või aasa üles otsida.)
(kehva rehviga maastur liigub lumes kehvemini, kui hea rehviga neliveoline sõiduauto.)

Kell on pool ükskõik

Saadetagu Kaitsevägi lumest inimesi päästma

Eestis tuli lumi maha ja inimesed on lumevangis. Aga kus on Kaitsevägi? Neil lumekindlat tehnikat küll ja küll.

Samamoodi on Eesti traktoreid täis, kuidagi võiks organiseerida sahkade nimekirja ja tasustamise alused kriisisituatsioonides kiireks teede koristamiseks.

Paar soovitust Quattroga lumes sumamiseks

Sõitnuna täna pärastlõunal paarsada km ja tuginedes 10 aastasele Quattro kogemusele (ja ka teooriale), paar soovitust Quattroga lumes sumamiseks.

Maanteel on asi lihtne, et kõigi nelja ratta alla moodustuvad veojõust sõltumatult ühesugused jõuvektorid, st et kõik rattad veavad võrdse jõuga, on auto stabiilne, auto ei kaabi, ei vingerda.

Parkides lumevaalu, ära põruta hooga hange otsa. Hanged ja lumevaalud saab järkjärgult, nt kolmandiku auto laiuses laiaks sõita. Et elektrooniline diferentsiaalilukk toimiks, peaks auto vähemalt mõni km/h liikuma. Teisalt, suurema kiirusega hange rünnates ei saa aru, millal lumi auto maast lahti tõstab. Ehk siis, seni kuni Quattro liigub, pole probleemi. Kui optimaalse kiirusega edasi enam ei lähe, saab tagurdades igal juhul lumest välja. Et Torsen keskdiferentsiaal vajab „kinnipoomiseks“ mõningast momenti, siis õhusrippuvaid või kiilasjääl olevad tagarattaid oleks arukas proovida käsipiduriga veidi pidurdada – nii suundub veojõudu ka esiratastele. Kui esirattad üle kraaviperve ripakil on, on lugu paha. Tuleb sõber tõmbama kutsuda. (jah, Quattrosid on erinevaid, jutt käib valdavast enamusest/vanematest). (jah, jutt käib siin sõiduautodest, maasturid on teine teema. Sellepärast teine teema, et linnainimesel ja maanteeinimesel on sõiduautoga mugavam sõita kui maasturiga).

Koheva lumega liigub neliveoline sõiduauto üsna sügavas lumes, ikka sellises, et surub lund kapotile ja varjab esituled. Sulalume kõva koorik on seevastu väga salakaval.

Ja veel, autos võiks olla selline labidas, millega saaks auto alt lund ära kraapida, nt metallist betoonilabidas, see on tugev ja labidas on varre suhtes paraja nurga all.

Millegi tegemiseks on arukas valida õiged vahendid.

Tähistaevane öö on kojamehe unistus

Tähistaevane öö on kojamehe unistus.

Kui inimene kulutab end rohkem, siis ta ka kulub rohkem

Kui inimene kulutab end rohkem, siis ta ka kulub rohkem. Ja kulub rutem ära. Loogiline. Ja ilmselt kurb.

Pajula: Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega.

Pajula ütleb otse: Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega.

Oskus olulist ebaolulisest eristada

Kui kellegi lapsik nali raevu ja paanikat külvab, on midagi väga valesti.

Üks suuremaid tarkusi on oskus olulist ebaolulisest eristada.

Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine

Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine, kes kuhu kuulub - eks ta üks humanitaarselt ebamäärane määratlus ole.

Seoses talviste talvedega ja lootusega, et inimeste arukus ja jõukus suureneb, mis peaks kaasa tooma uute neliveoliste sõiduautode läbimüügi suurenemise, liigitaks ma inimesed, kes ei jaksa ega raatsi nt üle 100 000 kroonist autot osta ja on ilmselt keskmise sõiduauto kolmas omanik, kolmanda Eesti esindajaks (tubli sõlmlause tuli). Oled nt Audi 4-s omanik, kuulud neljandasse Eestisse. Hea lihtne algoritm piiride tõmbamiseks. :-)

Kui labased naljad lõpetada, siis neljanda Eesti lohutuseks, eriti linnainimestele: kulutades kuus autole nt 7000 krooni asemel 3000 krooni või üldse mitte, saate allesjääva raha eest tublisti taksoga sõita, restoranis süüa ja iga kuu nt uued saapad osta. Või sellise eluaseme soetada, mis on elule lähemal ja ei pea nii palju autoga rallima.

(Nii, ja nüüd kõik uusi Quattrosid ostma! Et sõiduautode järelturg lai oleks ja kasutatud autode hinnad langeksid.)

Miks Variautor auhinnatud sai?

Filmigala oli nagu telesaate salvestamine ikka. Ja võidutsenud film „Variautor“ nagu keskmine mängufilm ikka.

(Pöffist, 4 filmi päevas vaadata on natukene liiga palju).

Nüüd sulaga hakkavad purikad alla kukkuma

Ja katustelt lumi (koos rennidega) alla vajuma.

Kuidagi ligadi-logadi pilla-palla on meil asjad jää ja lumega.

Et ei peaks kokku puutuma tegelastega, kelledega ei ole millestki rääkida

On suur oskus ja õnn seada oma elu nii, et ei peaks kokku puutuma tegelastega, kelledega ei ole millestki rääkida, kes on juhmid ja muidu… teiselt planeedilt.

Seda teadvustades on kokkupuuted taolistega, nt mingi turvamehega kusagil väravas, talutavamad.

Elu eesmärgiks on naudingud

Filmis Päris koopia ütles Mees, et elu eesmärgiks on naudingud. Tüüpiline epikuurlase seisukoht. Siit edasi, selle eesmärgi saavutamiseks on vältimatu eeltingimus ümbritseda end inimestega, kelledega on meeldiv aega veeta, kes muudavad maailma ilusamaks.

Varem, http://urmase.blogspot.com/2010/10/uheks-eluulesandeks-peaks-olema.html

Une ja ärkveloleku piir

Pöffist on tekkinud unevõlg.

Selline unelev-vahepealne olek on... omamoodi huvitav. Ma ütleks. Maailm paistab hetketi teistmoodi. Eriti vatisena peale lõunasööki.