teisipäev, august 31, 2010

SAAB ja nupud

Ilmselt tuleb SAABi audiosüsteemist arusaamiseks läbida vastav koolitus mõnes lennukoolis. :-)

esmaspäev, august 30, 2010

Autod on upsakaks läinud

Õigemini, tehtud. Nad piiksuvad siis kui tahavad, seavad eeltingimusi, nõuavad vastuvaidlemist välistavalt teatud protseduurireeglite täitmist, raadio mängib vaid siis kui võti on teatud asendis, sigarisüütaja pesas on pinge vaid siis kui süüde sees jne. Ehk siis, soovides autot sihi- ja harjumuspäraselt kasutada, põrkame aina enam autoloojate poolt loodud kasutustingimustega, auto kapriisidega.

Paar näidet. Käivitumise eeltingimus on siduri allhoidmine. Kui ei hoia siis käima ei lähe! Automaatkastiga auto paigalt liigutamise eeltingimus on piduripedaali allhoidmine JA laetud aku. Aku tühi? Siis ei ole auto lükatav-nihutatav, tõsta kraanaga seina äärest eemale, et krokodillidega teiselt autolt 12V anda ja käigukangi N peale saaks. Tahad auto läheduses raadiot kuulata? Ahaa, raadio käib vaid siis, kui võti on teatud asendis, kui aga siis juhiuks lahti teha, piiksub midagi meeleheitlikult, jaa, osadel autodel jääb see piiks vait mingi aja pärast, osad röögivad aga 15 minutit ja ilmselt ka 15 aastat. Sellise lollaka petab ära nii, et süüde sisse, põlema läinud päevatulede kustutamiseks pargid põlema ja aku säästmiseks ventilatsioon välja lülitada. Ühe teise tarkpea autoga saab telefoni nii laadida, et süüde sisse, jope armatuurile, et armatuurituled ei siraks ja varuvõtmega uksed lukku – nii saab sigarisüütajas pinget hoida.

Kui vene ajal võeti uus veoauto juppideks laiali ja pandi siis uuesti ja õigesti kokku, siis paistab et samasugune aeg ootab meid ees. :-) Need autod, mida ma siin kirjeldasin, oleks need minu omad olnud, ehitaks ma nad kindlasti veidi ümber. Saaks hakkama küll. Arvatavasti. Siduripedaali andur lühistada/katkestada või siduda selle lühistamine/katkestamine uste avamisest saadava signaaliga (mingi aegreleega?) nt. Sigarisüütajasse pidev toide vedada, umbes analoogset teha raadioga. Pininad ja pläninad välja kiskuda/takistitega sillata. Automaatkasti hoova liikumisega midagi ette võtta, et tühja aku korral ilma kraanata autot nihutada saaks. Pagasiluugi avamisega on keerulisem, mõnel ilma elektrita seda lahti ei saa. Jne.

Lõunakeskuse sisse- ja väljasõidud

Huvitav, mitu lisakilomeetrit Lõunakeskuse külastajad ümber poe tiirutades iga päev läbivad? Kui palju need km-d maksavad, mitu täiendavat liiklusõnnetust põhjustavad?

laupäev, august 28, 2010

10 kiiruga kribatud käsku energia kokkuhoiuks

Erik Puura rääkis teadus.ee suvekoolis oma ettekandes „Kui säästlik on säästev?” vajadusest inimesi harida säästmise teemadel. Jah, meedia kajastab aegajalt üksikuid spetsiifilisi uuringuid, mis aga ei loo üldpilti, vajaka jääb üldistavatest siduvatest tõdedest (jah, reaalteadustes on tõde olemas). Ning jah, maised teemad võivad näida tühised ja kõrgemates humanitaarsfäärides hõljumine võib tunduda intellektuaalsem, kuid see labane maine maailm on siiski elu alus – toidu ja energiata sureme koos kõrgete väärtustega. Seega, on alus-põhi-teemasid, mida me kõik peaksime mingil määral valdama – ehk siis, peame endid harima.

Keegi autoriteet (teadusmaailmas) võiks sõnastada nt kümnele käsule sarnanevat, igapäevaelus ettetulevat valikut, no nt sellised seisukohad:

- kui Sul on vaba raha, soojusta kõigepealt oma maja/korterit, pane vajadusel uued aknad ja välisuksed;

- ära raiska mõttetult – suvel kui kütta pole vaja, ära keeda tassi tee tarvis 2 liitrit vett, ära põleta kütteperioodivälisel ajal mõttetult valgusteid, käita telekat jne jne;

- eelista välismaisele pudeliveele kohalikku, Eesti vett, veel parem, joo kraanist, võta kraanivesi pudeliga kaasa;

- üldse, eelista lähedaltoodetud-kasvatatud kaupa (et transporti vähendada);

- ära tallu ilmaaegu auto gaasipedaalil – hoiad kütust ja piduriklotse/rehve kokku (jah, nafta saab varsti ka tegelikult otsa);

- säti oma elu nii, et ei peaks kogu aeg autoga sõitma – linnas tööl käies ela linnas. Käi jala;

- ära kima lennukitega mööda maakera ringi, kui just vaja pole (muidugi, puhata on ka vaja);

- ära osta odavat ja kohe katkiminevat kraami – prügimäed on niigi sodi täis, ja mida rohkem rämpsu ostad, seda rohkem juurde toodetakse;

- äraleierdatud väheoluline kotiteema - eelista paberkotile kilekotti (kui seda mitu korda kasutad), veel parem, kasuta riidekotti;

- ole arukas, huvitu reaalteadustest – et sa ei jookseks (planeedipäästjate) hullustega kaasa.

Selliste seisukohtadele võiks lisada veel nn kaalu, nii umbes, nt et kile- ja paberkottidega jauramise asemel soojusta maja – viimane on siin põhjamaal sadu korda olulisem teema. Kui eelnevaid valikuid talupojamõistusega kombineerides 5% kütuseid kokku hoiaksime, oleks see suurepärane tulemus – kõik see hüsteeriline kisa CO2 ümber, selle veeldamise plaanide jne hullumeelsuste asemel tehkem lihtsalt targemaid igapäevaseid otsuseid. Oleks väga kurb, kui keegi üritab teadlikult midagi kokku hoida, kuid teeb süstemaatiliselt valeotsuseid.

reede, august 27, 2010

Hiiessaare sadama paadikuur

… huvitavas kohas huvitav koht. :-) Tätte haahaa-nabaaluste-naljadega „Laternat” teatrisaali ehk vaatama ei läheks, kuid paadikuuri sobis küll suurepäraselt. (siin on nüüd koht enesega veidi aru pidada - miks teatrisaalis peaks midagi muud näidatama, kui elu ennast? Paadikuuris elavate inimeste elu)

Kummardus ja tänu neile, kes ääremail toimetavad!

kolmapäev, august 25, 2010

El. kilp kirikus (foto)

Paluküla kiriku keldris.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Mainin nii mokaotsast ja silmi maas hoides, et kallid daamid, kes te väikeseid lapsi kasvatate ja eluga väga jännis olete (võimatult raske on), siis rahuajal, oma pealinna kõigi mugavustega korteris (kus ei ole laudas kümmet lehma ja viit siga toita), täis kõhu ja külmkapi kõrval, arstiabi, automaatpesumasina, ühekordsete mähkmete jne mugavuste kõrval mõelgem korra emadele-vanaemadele, sellele, kuidas nemad lapsi kasvatasid. Jah, aeg minevat edasi ja kõiki ei huvita, kuidas mõni aeg tagasi inimesed elasid, kuid aegajalt võiksime siiski vanaemadele-vanaisadele mõelda. Suure eluraskuste üle hädaldamise vahepeal.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Ringlained. Tahkuna tuletornis (fotod)




Tahkuna tuletornis ansambel Küberstuudio kontsert-etendus “Ringlained”.

teisipäev, august 24, 2010

Tõenäoliselt Soome (foto)

Helmerseni kivikülv.

Kirik ja bensiinijaam (foto)


Paluküla kirik.

pühapäev, august 22, 2010

Restoranis Aed. Siresääred.

Ilmselt on siia ettekandjaid jalgade järgi valitud. :-)

reede, august 20, 2010

Elu on ilus!

On see nüüd ligihiilivast keskeakriisist või millest, kuid viimasel ajal leian end (olen sättinud??) aina tihemini tarkade JA kauniste daamide seltskonnast. (Küll need, keda ma silmas pean, saavad aru, keda ma silmas pean :-)

Siit edasi, igaüks võiks nädalas vähemalt paar…kolm korda kutsuda sõpru-tuttavaid külla või olla ise külla kutsutud, või vähemalt kusagil väljas süüa – et juttu puhuda, ilmaasju arutada.

Inimene on karjaloom. Üksi konutades mandume.

neljapäev, august 19, 2010

Tätte siin ja Tätte seal

Meil on siin viimasel ajal mingi tättehullustus, Tätte siin ja Tätte seal. Kõige erinevamad inimesed näikse justkui mingis nõiduses olema ja vorbivad ajalehtedesse uskumatuid seisukohti Tätte suurusest ja tähtsusest (nt ka 1000 pärast kuulatavat Tättet!). Umbes nagu Lenin varsti!

Pigem nõustuksin Andres Härmiga eilses EPL-s: Võib väita, et Tätte kehastab mingis mõttes vulgaarse pööbelliku rahvalikkuse – à la Võsapets ja Meie Mees – selget ja sirgjoonelist antipoodi. Kuid tegelikult on ta üksnes selle ümber-pööratud variant – rahvalikkus, kus dionüüslik, obstsöönne ja kehaline naudingulisus on välja tõrjutud ning asendatud lihtsa, apollonliku, võib-olla isegi protestantliku „vaimuga”, mida sageli sügavmõttelisusega segi kiputakse ajama. Ja kui keegi võtab nõuks tättemaaniaga mitte kaasa joosta, ei soovi lauluväljakul kollektiivses eufoorias massis lahustuda ja üritab kära suhtes neutraalseks jääda, siis kannaks ta justkui Tätte laulusõnumeist väljapoole jäävaid jõmluse, papi kokkulükkajate, kõvameeste jms tühisust kandvate tegelaste väärtusi.

esmaspäev, august 16, 2010

Raud EPL-s: Lihtsalt ei ole nii

EPL-s ilmus Rein Raua huvitav artikkel. Ja nagu ikka, on ka kommetaarid üllatav-huvitavad.

Katusekell käib võrreldes keldrikellaga ette

Mida tugevam on gravitatsioon, seda kõveram on aegruum ja seda aeglasemalt kulgeb aeg – maja katusel tiksub kell kiiremini, kui keldris (maapinnast kaugenedes gravitatsioon nõrgeneb). Viiekordse maja puhul käib katusekell võrreldes keldrikellaga 13 miljoni aastaga sekundi ette.

Siit tarkus - tornikella järgi hilinedes ei hiline sa tegelikult üldse nii palju. :-)

pühapäev, august 15, 2010

Ainult kaks asja on lõpmatud

"Ainult kaks asja on lõpmatud: maailmaruum ja inimlik rumalus, ning esimese suhtes pole ma päris kindel" - Albert Einstein.

Eesti mehed näikse kartvat homoteemadel arutamisi

Seda ilmselt kartusest teemaga seotuna näida.

(...arutamisi, kas ja kuivõrd on homode puhul tegemist erinevolemise sooviga ja (pool)teadlike valikutega/otsustega)

laupäev, august 14, 2010

Elu on kui jõgi

Suhte nimel tuleb vaeva näha. Muidu vajub kõik allavoolu.

Ühe Tartu kohviku sünnipäev

Kohviku sünnipäeva v6ib tähistada mitmeti, sünnipäevamenüü v6i sünnipäevahindadega v6i suurema reklaamiga vms. Üks Tartu kohvik pidas aga eile oma sünnipäeva suurte k6larite ja diskotümpsu saatel, seda Tartuffi telgi k6rval, luuletunni, filmi ja muude ürituste taustal, ja üle. Omapärane.

reede, august 13, 2010

Mida vähem sa räägid, seda rohkem sa tead

(sulle usaldatakse rohkem ja rohkem on aega kuulata)

neljapäev, august 12, 2010

Elu tulevikku lükkamisest

Kui asju pidevalt tulevikku lükata, siis sinna need jäävadki.

Tele2 on Tallinn – Tartu mnt 3G-ga katnud

Tele2 on Tallinn – Tartu mnt 3G-ga katnud (ilmselt on tegu paljuski UMTS900-ga). Vaid 10…20 km ehk on telefon GSM võrgus.
Oli ka aeg.

Buss-veok (foto)

esmaspäev, august 09, 2010

Olla rumal ja kole

... näikse üks hirmus ja suur julgus olema.

laupäev, august 07, 2010

Meeldivad päevitajad Stroomi rannas

Paari aasta eest hädaldasin, kuidas rannas on palju tühist ja rumalat lärmi.

Aga täna, vinge!, raamatu lugemise vahel kõrvu liigutades ja kõrvalpikutajate vestluste tunnistajaks olles suisa hämmeldusin! – KÕIGI ümbritsevate kuuldeulatuses olevate päevitajate leksikasse kuulus kaugelt üle 300 sõna, lauseehitus oli haritud inimestele kohaselt korrektne, keegi ei karjunud, keegi ei ropendanud-sõimanud-õiendanud-hädaldanud - tühist loba ei olnud! Viiest noorest koosnev seltskond, kaks üksikut ja aegajalt telefoniga rääkivat daami, üks paar (tütarlaps avaldas vahepeal soovi rinnahoidja ära võtta, aga et noormees seepeale virila näo tegi, jäid riided selga :-), venekeelne kolmik, kus aegajalt telefonitsi korrektses eesti keeles räägiti, taamal ilmaasju arutavad vanadaamid jne. Ei mäletagi, et rannas lösutades nii meeldivat seltskonda oleks varem kohanud.

Tõsi, kuumus avaldas ka täna nürimeelse muretusega laastavat mõju põhjamaise hinge sügavusele ja keerulisusele – T. Mann. :-)

reede, august 06, 2010

Hull lugu, kui mõni suur süsteem on ligadi-logadi

Kui keegi küsiks, kui mitu kirja ma olen pidanud oma uuele mobiilsideoperaatorile saatma, et arvetega puderkapsaatia ükskord lõpeks, siis jääksin vastuse võlgu – kes neid lugeda jaksab. Ning praeguseks on mobiilioperaator panka saatnud otsekorralduse nõude summas, mida on küll 3 korda korrigeeritud (vähendatud), kuid mis on ikka veel 3..4 korda suurem, kui see peaks olema.

Õudne. Kas see hakkabki nii olema? Neil võib ju minu jaoks võrreldes eelmise operaatoriga parem ja kiirem 3G levi olla, kuid selline segadus hakkab ära tüütama.

teisipäev, august 03, 2010

Filmisoovitus: "Kuidas ma veetsin selle suve"

Soovitan kindlasti Artisesse minna, vaatama filmi „Kuidas ma veetsin selle suve”, tõsine, tühisusevaba, mittelame, sügav. Postimehes ja EPL-s.

Lill kapil (foto)

Patarei Vanglas. Pildistatud N97 miniga.

esmaspäev, august 02, 2010

Kaks mõõdupuud

…millega inimest mõõta: huumorimeel ja WC-kultuur.

pühapäev, august 01, 2010

Operatsioonisaal (foto)


Patarei vanglas. Pildistatud N97 miniga.

Elektritsestvo (foto)


Patarei vanglas. Pildistatud N97 miniga.

Peaksime vaatama vaid selliseid filme, mida me imetleme

Mõtted on need, mis teevad meist need kes me oleme, või siis, oleme need, mida me mõtleme. Lihtne ja loogiline. Ilmselt on igal inimesel ka tahe olla selline või teistsugune. Järelikult valime või vähemalt peaksime valima mõtteid, mida mõelda. Valima raamatuid, mis meid mõtterännakuil talutavad, vaatama vaid neid filme, mis meisse sobivaid ja soovitud jälgi jätavad (ka sisaliku tee kivil jätab jälje – Ristikivi), meiega kokku kõlavad, mis meis allasurutud tunge aitavad läbi elada.

Ehk siis, võime elada krimisaadete, lorilaulude, nilbuste, tühise ja lameda rämpsajakirjanduse foonil, või siis luua ja ümbritseda end teistsuguse ja soovitud ruumiga. See on ju üsna paljuski meie enda teha. See tähendaks omaenese roosas vatis elamist? Ja siis? Kokkupuuted reaalse maailmaga oleksid sel juhul koledad? Mis asi on reaalne maailm? Igaühel on oma reaalsus, mille loomine on meie endi kätes. Nagu Goethe maitse loomist kirjeldas. ( - peaksime lugema raamatuid, vaatama filme, mõtlema mõtteid, elama ruumis, mida me imetleme).