esmaspäev, aprill 30, 2007

Savisaarest

Ma olen Savisaart siiani ikka targaks meheks pidanud, väga osavaks kombineerijaks, tugevaks demagoogitsejaks ja osavaks valetajaks, 100% igal juhul ja iga hinna eest ainult ja ainult oma kasusid silmaspidavaks poliitikuks, aga no nüüd ei oska ma tema mõttekäikudest enam aru saada. Mitte ei taipa, millisena ta nüüd oma valijat näeb, milline on tema jaoks tema potentsiaalse valija kuvand, kuidas ja kelle jaoks tahab seekord musta valgeks rääkida?

Iga tema vale ja häma taga on ju seni olnud maksimaalse kasu kaalutlus, kuid nüüd, keskendununa mitteintelligentsetele venekeelsetele häältele (nt Vene meedias (ju see jõuab ka laiemalt  rahvusvahelisse meediasse) Eesti valituse laimamine), kaotab ta ju kiiresti eestikeelseid. Hea küll, KOV valimistel võidab, kuid riigikogu valimistel? Või loodab 4 aastaga taas musta valgeks rääkida ja eestikeelsed hääled tagasi hullutada?

 

Juhul kui ta arvab, et tema eestikeelne valija nii rumal on, et toimuvast ikka väga vähe aru saab, siis ta vist küll eksib. Aga just selline mulje jääb, tema, justkui vahepeal teisel planeedil olnu, juttu lugedes. Nt pean silmas Savisaare imestust, et miks maikuu algust silmas pidades Toompeale raudaedu püstitatakse. (üks poolehoiu võitmise nõks on samastumisvõimalus, eks, et valija saaks temaga samastuda, seekord mängib lollidele, et ka nemad end Savisaarega samastada saaks?)

Paar linki hilisemaks ajaks, 1, 2, 3.

 

pühapäev, aprill 29, 2007

Eestikeelsetel KE valijatel on mõtlemisainet

Mul on tunne, et valitsust kritiseeriv ja nõrkuses süüdistav, 0 korda tasakaalukusele kutsunud Tallinna linnapea Savisaar pigem kaotab KOV valimisteks hääli, mitte ei võida. Tulised mutikestest ja maal elavad Keskerakonna fännid, lihtsad inimesed, kes veneajal palju kannatanud, kes ei ole väga haritud ja kellede jaoks on vene keel ikka veel kahjuks üsna ühetähenduslik, vot ma ei usu, et sellised inimesed Savisaare avaldusi alla suudavad neelata.

Lõhest. Eesti ja vene pätid jauravad ju õlg õla kõrval, mulle küll tundub, et lõhe ei jookse eestlaste ja venelaste vahel, vaid metslaste ja mittemetslaste vahel. Ja sellist lõhet ei ole võimalik ja ei tohi ära kaotada.

Kuju teisaldamise ja paigalejätmise pooldajate vahelist eriarvamust võiks ju nt võrrelda ühe või kahe riigikeele kehtestamisega. Valija valis seekord kuju teisaldajate poolt, ja on seni ühekeelse Eesti poolt valinud.

 

laupäev, aprill 28, 2007

Lääne- ja idatuul (foto)

Analoogne foto aasta eest.

Üks oht, mis madina jätkudes meid ohustada võib

Kui see madistamine nüüd veel niimoodi mitu päeva jätkub ja politsei suurt ülekaalu ei saavuta, siis võib ehk nii mõnigi eesti mees tahta politseile appi minna, märatsevaid vene poisikestest nolke klobima. Ma ei mõtle lapsi, kes adrenaliini otsides sinimustvalge lipuga ringi jalutavad, vaid täismehi, kel kodus teleka ees istudes hädasolevaid politseinike nähes käed rusikasse kisuvad ja patriootlikku kohustust tunnevad korraloojatele appi minna. Ma väga loodan, et asjad nii kaugele ei lähe ja metslaste taltsutamine võimalikult korrektselt jätkub.

 

Paar mõte,t mis aknast kostva kära peale tekkisid

On äärmiselt kahetsusväärne lugeda muidu asjalike inimeste ajaveebidest õigustusi praegustele rahutustele, ja et oli ikka suur viga seda mädapaiset torkida. Tulgem mõistusele. On inimesi, kes ei ole teisaldamisega rahul ja on inimesi, kes on rahul (mh mina ja kõik keda ma tunnen ja kelledega sel teemal juttu on olnud). Ühtede jaoks oli ta mälestamispaik, teistele (eakatele eestlastele) tegi see võõrvõimu sümboliseeriv monument haiget. Nüüd viiakse ta lõpuks ometi surnuaeda, sinna kus on mälestamiseks õige koht. Juhul kui ta teisaldamata oleks jäänud, kas siis teisaldamise pooldajate sarnaseid rahutusi oleks ka kuidagi õigustada saanud? Neil ju ka õigused.

Me oleme Eesti Vabariigi pealinnas, ei tohi eksisteeri sellist mõtet, et midagi tuleb meil teha või tegemata jätta ainuüksi sellepärast, et äkki kellelegi või mõnele teisele riigile see ei meeldi. Absurd. Kõik ilmaasjad ei saagi kõigile meeldida, ka demokraatlikus riigis mitte. Tulnuks pidada dialoogi? Nendega kes praegu õues jauravad? Koolilastega, kes päeval linnas räuskasid? Ürituse algatajatega? Igas kogukonnas on haigeid ja mitte kuigi arukaid inimesi, sellistega dialoogi pidamine ei pruugi kuigi tulemuslik olla, ka aastatepikkune dialoog mitte.

Nüüd on hirm venelaste ees? Korrektne oleks öelda, venekeelsete pättide eest, sest arukamad venelased häbenevad parasjagu silmi peast. Ja selle hirmu pärast pidanukski me võõrvägede kuju teisaldamata jätma? Tule taevas appi! Mida nüüd teha? Vaadates televiisorit tundub, et riik enamvähem toimib. Korrarikkumised surutakse maha, pätid püütakse kinni, tõenäoliselt määratakse maksimaalsed karistused. Ja nii ka homme, ülehomme, seni kuni vaja. Istume need mõned õhtud kodus ja laseme politseil tööd teha. Veelkord, oleks 100,00% absoluutselt täiesti lubamatu sellise näruse kontingendi hirmus midagi tegemata jätta. Ei ole mittemingisugustki õigustust registreerimata kogunemistele ja veel vähem igasugustele korrarikkumistele.

 

Minu varasemad mõtted sel teemal.

 

reede, aprill 27, 2007

3 esimest mõtet seoses pronksmehega

Savisaar võinuks rääkida oma senisele valijale, et pronkssõdurit ei hävitata vaid viiakse koos haudadega sobivamasse kohta. Oma praeguse vigurdamisega võidab ta nüüd muidugi usinasti venekeelseid hääli.

Meie venekeelne elanikkond oleks adekvaatsem, kui kohalik venekeelne meedia ei levitaks järjekindlalt ja pidevalt ja kontrollimatult valet ja laimu. Kui selle sopa kõrval oleks rohkem tõsisemaid venekeelseid väljaandeid.

Huvitav, kui suur enamus neist märatsejatest niisama mürgeldamise pärast mürgeldasid, võimalusest kinni haarasid? Eks mõistust omavatel venelastel on nüüd tõenäoliselt üsna piinlik, et Aljoosa kaitsjad kõige tavalistemateks pööblist pättideks osutusid.

 

neljapäev, aprill 26, 2007

1 põhjus, miks mulle Tallinn meeldib

Käisin täna mööda Kuressaare fotopoode (kokku neljas), et vaataks pikema zoomiga objektiive. Tulemus oli nukker. Kohapeal on 0 tk. Jah, paar tükki oli, aga fotokaga komplektis.

 

Jazzkaar Klassikaraadios

Olgu ka siin mainitud, et ka sel aastal kannab Klassikaraadio Jazzkaare kontserte üle.

 

kolmapäev, aprill 25, 2007

Kreemidest ja muust sellisest

Vahel olen ikka mõelnud, et huvitav, kuidas mõjuvad inimese tervisele need kreemimäed ja muud taolised möksid, mida inimkond omale peale määrib. Kreem ju imendub organismi, neid kreeme on erinevaid, kuidas nad koos inimesele mõjuvad? Eks ka parfümeeriast imendub osa organismi. Siis veel seebid. Pesupesemise pesu- ja loputusained mis vettsäästlikud pesumasinad riietesse jätavad jne jne. Ja siis lõpuks nende kõigi koostoime? Ja niimoodi aastaid ja aastaid.

Kosmeetika teemal oli tänanses (või eilses) EPL-s juttu. 60 % kreemist imenduvat. Ja kreemides olevat säilitusaineid.

 

 

teisipäev, aprill 24, 2007

Mis asi on parsek

Ühel hilisõhtul helistas hea tuttav kes osales parasjagu mingil viktoriinil ja küsis, et mis asi on parsek. Noh, selliseid asju ma ikka mäletan, pikkusühik, natuke üle 3 valgusaasta. Ja… oli vist kaugus Päikesesüsteemile lähima täheni, selle kaudu defineeritud. See „vist“ hakkas häirima ja vaatasin vähe ringi. Lähim täht Päikesesüsteemile EI OLE 1 pc kaugusel! Miks ma nii arvasin? Vist sellepärast, et mõnes allikas antakse lähima tähe kauguseks 4,26 va (tegelikult 4,22 va), 1 pc on aga 3,26 va. Ja ju olengi millalgi komakohtade kattuvuse järgi meelde jätnud, ja kui midagi juba nö teatakse, siis pole ju ka korduvalt uuesti ettesattuva ühiku definitsioonile enam tähelepanu vaja pöörata. :-( Häbilugu.

Parsek on kaugus, kust 1 astronoomile ühik (keskmine kaugus Maalt Päikeseni, ca 150 mln km) paistab ühe kaaresekundina. St tõmbame 1 aü pikkusega kriipsu :-) ja läheme sellest joonest ristisuunas eemale, seni kuni see 1 aü-u pikkune lõik 1 kaaresekundi sisse ära mahub. Vot siis oleme 1 pc kaugusel. Puust ja punaselt.

Ühe kaaresekundi sisse mahub mh 1 meetrise läbimõõduga keha 206 km kauguselt vaadatuna. Väiksemaid nurki, kui 0,01 kaaresekund (on toodud sellist näidet, et hernes 100 km kauguselt vaadatuna), ei õnnestu tänapäeval fotograafilistel mõõtmistel mõõta. Kaugemate kui 300 va olevate taevakehade kaugusi ei saa seega parallaksi ja nurkadega mõõta. Kasutatakse kaudseid meetodeid.

 

pühapäev, aprill 22, 2007

Kuu

Aprillikuu

Miks on Kuu vahel poolik? Sest vahel valgustab Päike seda Kuu osa, mida meie siit Maalt ei näe. Nagu antud pildil. Näeme Kuu ööd. Muide, vaadates Kuud, saab üsna täpselt aimu, kus suunas Päike parajasti on. Et Kuu on meile väga lähedal, ca 0,38 mln km, siis paistab nii Kuult kui Maalt Päikene (ca 150 mln km) ühes suunas, ei ole vajadust trigonomeetriaga tegeleda.
Miks me näeme siin pildil tuhmis valguses kogu Kuud? See tuhm valgus on Maalt peegeldunud Päikesevalgus. Seal on praegu „maavalge“ öö, nagu meil on vahel kuuvalged ööd. Maa albeedo on üsna suur, keskmiselt 37%, st 37% Maale langenud nähtavast valgusest peegeldub maapinnalt tagasi. Kuu albeedo on 3 korda väiksem (palju tumedam taevakeha kui Maa), st „maavalgel“ ööl on Kuul palju valgem kui meil kuuvalgel ööl. Ja praegu ongi seal peaaegu „täismaa“.
Albeedost veel. See 37% on keskmine, mere peegeldumine on väga muutuv (vee ja õhu murdumisnäitajate erinevuse tõttu, 1,33 vs 1,0003), sõltuvalt valguse langemise nurgast. Nii et mõni suurem veekogu võib mingi nurga all üsna ägeda peeglina töötada, mitte küll jah suurel pindalal. Samuti on lumised piirkonnad usinad peegeldajad.

Ja üldse, soovitan selle sarja läbi lugeda.
TÄIENDUS. Täpselt samal teemal.

Küün

Sõrves, 2007

laupäev, aprill 21, 2007

Avatud köögist ja haistmisest

’Tea miks tänapäeval need nn avatud köögid nii popid on? Köök võib ju iseenesest elutoas olla. Ja elutuba köögis. Ja pliit ja valamu ja prügikast elutoas ning diivan köögis asuda. Kuid köögis tekkivad lõhnad ei peaks elutoas olema.

Kes siis tänapäeval kodus süüa teeb? Noo, see kes heast söögist lugu peab, keda söögikohas pakutav tüüpiline praad ei rahulda. Ja kes pühapäevahommikuste pannkookide pärast õue ei taha minna.

Avatud köök lisab ruutmeetritele avarust? Avarust leiab merelt ja rabast. Uued elamispinnad on üha suuremad, aga ikka, no mitte ei mahu 80, 100, 150 m2 sisse köök ära. Kummaline.

 

Huvitav, millal mööbli- ja tehnikadisainerid köögi- ja elutoamööblit ristama hakkavad?

 

teisipäev, aprill 17, 2007

Eesti keele ja meele väljavaadetest

6. aprilli Sirbis kirjutas Tiina Kirss Eesti humaniorast. 13. aprillil jätkavad ja arendavad teemat Kristiina Ross ja Janika Kronberg ning Marek Tamm. Tasub lugeda.

K. Ross: Pole ju saladus, et kõik Euroopa kultuurid tasapisi ühtlustuvad. Mis mõtet siis ongi palehigis vaeva näha ning eesti keele ja kultuuri eluiga iga hinna eest pikendada? Kas kahesaja või kahe tuhande aasta pärast, kunagi kaob eestikeelne kultuur kindlasti. Küsimus on ainult selles, millal ja kuidas. Kas me üritame omal initsiatiivil rahvuslikku suitsiidi sooritada ja võimalikult kähku oma eripärast vabanedes rahvusvahelistuda? Või keskendume sellele, kuidas oma kultuuri võimalikult põhjalikult uurida, kirjeldada ja mõtestada, nii et me teistesse jäljetult kadumise asemel suudaksime uude kunagi tekkivasse formatsiooni omalt poolt midagi kaasa võtta ja lisada – midagi spetsiifiliselt eestilikku, mida keegi teine sinna lisada ei saa?

 

Rahvaste nimedest

Sirje väidab, et mustlast mustlaseks nimetamine võib diskrimineeriv olla. Nagu seal kommentaarides mainitakse, võib sel juhul ka sõna sakslane (saks, saksa) sakslast häirida. Norra, Norway, Norvegen, tõlkes põhjatee, jälle, nagunii mingid tuimad põhjainimesed (keegi võib ju vabalt põhjamaalast tropiks pidada). Poola, poolakas, tuletatud sõnast po’le (põld), põllurahvas, st mingid maakad. Üldse, väga paljud rahvad on endid ise maarahvaks nimetanud, ja nime on neile ikka teised, naabrid pannud, ja see nimi tähendas neile naabritele midagi, mille nimesaajad siis taas enda nimetamiseks omaks võtsid. Soome, balti keeltes zeme vms (lähedane vene zemlja), tõlkes maa. Või siis Ungari, türgi-tatari keeltes „10 noolt“, rõvedad sõjardid järelikult. Sõnast neeger ma parem üldse ei räägi.

Me võime iga rahvuse nimest midagi halba välja lugeda, mingis keeles, mingi piirkonna, ühiskonnagrupi kontekstis, nii et las mustlane olla mustlane ja neeger ikka neeger.

 

(Muide, vanarahvas nimetas osasid parme (lendavad ja hammustavad elukad), neid väiksemaid, lätlasteks. Ja et lätlane on veel ka kuue varbaga, siis tuleks ka lätlasi kuidagi teisiti kutsuda. See sõna on ju juba ära rikutud, midagi tuleb ette võtta.)

 

pühapäev, aprill 15, 2007

Fotod öisest Maast

Sirbi lisas Roheline Värav on öisest Euroopast foto. Siin on analoogsed pildid maailmast. Inimkond elab mere ääres (maailmamere veetaseme tõus mõjutaks väga väga paljusid). Ja suured Venemaa linnad on siin kaartidel üsna haledad – vähe valgusreostust, keskkonnasõbalikud linnad. :-P

laupäev, aprill 14, 2007

Üleskutse: vältigem Hiinas toodetud kaupu

Kui vähegi võimalik. Et,
1) mitte osaleda absurdses ringis – Hiinas või mujalt kohaleviidud toorme tootmine - Hiina tõenäoliselt mitte kuigi keskkonda säästev (maksimaalselt odav) tootmine – transport üle maailma laiali – kodudesse laialivedamine – selle kraami prügilatesse vedamine/sorteerimine, selle mitteremonditava saasta halb taaskäideldatavus,
2) mitte toetada piiratud sõnavabadusega, autoritaarset, diktatuurset punaHiinat, riiki, kus inimõigustega on lood väga väga täbarad. Et mitte aidata kaasa ebademokraatliku, ettearvamatu kommunistliku Hiina maailma juhtivaks jõuks saamist, mis tõenäoliselt mõnekümne aasta pärast juhtub. Et poliitilist vastuseisu ei julgeta Hiinale enam osutada, eriti hiinasõbralikud prantslased kes relvaembargost hoolimata kõrgtehnoloogilisi relvi hiinlastele müüvad, siis tehkem seda meie, tarbijad. Inimõigustest, genotsiid Uiguristanis (Uiguurias), tänapäevalgi uiguuride (8,5 mln inimest) hävitamine, arreteerimised, tapmised, uiguuri naiste massiline steriliseerimine, rahvuse alusel arstiabi mitteandmine, hariduse mitteandmine (enamus uiguure on maapiirkondades kirjaoskamatud). Täbarast olukorrast teiste kümnete ja kümnete rahvastega rääkimata.

Raudtee ülesõit (foto)


Veel 1 tööstushoone (foto)


Maardu lähistelt, 2007 kevad
Posted by Picasa

reede, aprill 13, 2007

Akendega tööstushoone (foto)



Maardu kandis, 2007 kevad

Jälle mootoritest. Ja kW-de maksustamisest

Ikka ja jälle soovitatakse inimestel uusi autosid osta, et need on ökonoomsed ja ei saasta nii palju. Kuid küsiksin nüüd, kui keskkonnamahukas on ühe uue auto tootmine? Teinekord räägitakse, kui palju vett ja kütuseid kulub, et 1 tavaline arvuti toota, kuid mõelgem nüüd, auto, see on ju suur tükk, kümneid ja sadu kordi energia- ja keskkonnamahukam kui arvuti. Ka siis, kui autosid taaskäitleme, mitte ei kaevanda uusi mineraale. Kütusekulust. Ütleme, et uus auto võtab 100-le km-le 4 liitrit vähem. See on ju väga suur vahe. Kui see auto sõidab aastas 20 000 km, siis aastas teeb see kokkuhoidu 800 liitrit. Suur veok põletab selle 800 l paari päevaga ära, kui niigi kaua, laev ja lennuk… mõnekümne, mõneteistkümne minutiga? No umbes nii. Ah et sõiduautosid on väga palju, kui igaüks 800 l kokku hoiaks… no aga veelkord, kuipalju tonne kulub ainuüksi sedasama kütust selle uue auto tootmiseks? Jaa, väga vana ja logu auto põletab lisaks kütusele, ja halvasti põletatud kütusele, ka õlisid, muidugi, selliseid ei tohi ülevaatuselt läbi lasta. Ja meil siin Eestis ei lastagi ju, kui CO paigast ära on. Et siis, peale selle, et uusi autosid sisse ostes liigutame raha Eestis välja, koormame ka tihedasti autosid vahetades kindlasti palju (konkreetseid numbreid ma tuua kahjuks ei oska) rohkem keskkonda. Jällegi, tundub, et me lööme vales kohas lokku.

Tänases Päevalehes mõtiskletakse, et kuidas edvistajaid karistada. Siit kumab minu arvates läbi pigem mõistmatus ja vimm mittetarkade ja elus seni õnne ehk mitteleidnute, kobamisi raha olemasolu näitajate (väga väga uhke maja ja auto) vastu. Ei muud. Igasuguste meetmete väljamõtlemisega võime kogemata ka liiale minna. Vaadakem esmalt kuidas me liikluses käitume, Tallinn-Tartu mnt-l kolonnides säravad pievalt pidurituled. Mida see tähendab? Me põletame kütuseid piduriketaste kütmiseks, st me ei oska sujuvalt liigelda. Selline marutaja põletab oma 2 liitrise autoga kohe täiesti kindlasti rohkem kütust kui mõistlik ja rahulik 3 liitrise auto juht. Ja selle EPL jutukese põhjal tahame me seda mõistlikku inimest karistada? St maksustades kW-e, ei taga me olukorda, et suurem tossutaja, meie kõigi puhta õhu suurem reostaja rohkem maksaks. Pealegi sõidab üks 100, teine 1000  km nädalas. Seega väidan, et suur mootor VÕIMALDAB rohkem kütust põletada, aga ei pruugi. Ei usu? Võtkem nt Audi, BMW, MB ja Peugeot (viimasel all paremal on Spetsifikatsioon, pdf. Valisin meelega nii erinevad autod) kodulehed lahti ja vaadakem kütusekulusid MNT-l, erinevate mootorite puhul. Vahed on väikesed. Tõsi, raskemat autot on linnas raskem kohalt võtta, kuid me tahame ju kW-e maksustada, st mass pole siin tähtis.

Veelkord, suurem mootor ei kohusta liikluses jaurama. Uskuge, ühegi auto armatuuris ei lähe põlema tuli, et nüüd vajuta, et kW-de kasutamine on kohustuslik. Sellised tuled vilguvad ikka juhi peas. Rullnokad võimsate bemmidega sõidavad kraavi? See rullnokk sõidaks ka Ziguliga kraavi, iga autoga saab sirgel lõigul kiiruse üles, ja kurvis saab sellisel tüübil iga autoga mõistus otsa, st põrutatakse puusse. Probleem on inimestes. Ja ühtesid karistades ei tohiks ka neid kannatama panna, keda karistama ei peaks.

 

Ja veel. Teatud koormuse juures võib väike mootor tõenäoliselt ka rohkem kütust põletada, st kW-de maailm pole mustvalge. Liiklusohutuse seisukohalt suur mootor = turvalisus!!! (lolli käes on ka kööginuga ohtlik). EPL artiklist: sõiduautol ei pea olema 60 kW, saaks ka 25-ga hakkama (kunagine arvutus, korrutame kasuteguriga 0,3 läbi), kuid selline auto oleks maanteel väga ohtlik. Leidsin veel ühe oma arvutuse.

neljapäev, aprill 12, 2007

Saaremaal on metsloomi küll

Keegi satub siia lehele küsimusega, miks ei ole saaremaal metsloomi ja miks ei ole Saaremaal suuri metsloomi. Mulle küll tundub, et Saaremaal on iga mätta taga metssiga ja põõsa taga põder, nii et loomi on seal paksult. Kas nad kasvult suuremad või väiksemad on, seda pole ma mõõtnud. Aga jah, eriti õhtusel ajal kooserdab nii väiksemaid kui suuremaid metsloomi igal pool.

 

Kui igav hakkab ja kodus Elionilt saadud SpeedTouch 780 ruuter on, siis...

Kui igav hakkab ja kodus Elionilt saadud SpeedTouch 780 ruuter on, siis oleks vahva ruuterisse pääsemise koodid ära unustada. Ja et taas vajadusel ruuterisse (marsruuterisse, vahet pole) pääseda, tuleb kirjaklambriga reset teha (Elioni õpetus, pdf) ja siis hakkab nalja saama. St ruuterisse ikka ei saa (seal allpool kurdetakse sama). Ruuterile algseadistusi tehes jälgi õpetust, lk 12, punkt 6 ja 7 juures tuleb aga kaval olla, ligipääsu kasutajatunnuseks tipi kindlasti Administrator! Kui soovid sinna kohe midagi oma mõistusega panna või jätad arvuti meeldejäetud resetieelse kasutajatunnuse sinna alles, siis seadistamine ei õnnestu. Passwordi aken jäta tühjaks. Nii saad vähemalt netti. Koduvõrk ehk lauaarvuti on tehase algseadetega WIFI kaudu ilmarahvale muidugi nüüd ka valla. Põnev. Siinkohal saab mõistus tõenäoliselt otsa. Elioni infotelefon 165 laseb 8009966-le helistada, sealt öeldakse et sellise asja kordasaamiseks tuleb neile raha maksta. Ma ju räägin, huvitav. :-)

Sellise jama puhul, juhul kui on koduvõrk st PC välja jagatud, soovitan esmalt taas reseti teha ja siis kõigepealt wifi paika seadistada, (SSID varjata ja WPA-PSK) st seni kuni pääsuparoole muutma ei hakka, siis saab ruuterile veel ligi. Vot selles kohas ma praegu olengi.

1 link, mida peaks pärastpoole uurima.

 

Bensukas (foto)



Bensukas Tallinna linnas. 2007.

esmaspäev, aprill 09, 2007

Audi A4-ja karakteristikud

Sattusin ühe oma aastatevanuse Exceli tabeli otsa. Tegu on Audi AAH, 2,8, 12 klapilise mootoriga, A4 Quattroga. Olgu need graafikud siis ka siin.

Et siis nimetatud mootori väntvõllilt saadav maksimaalne väändemoment, sõltuvalt pööretest. (jõud millegi sidurit keeratakse)


Vedavatele ratastele suunatud summaarne moment, reaalne jõud, millega mootor autot edasi liigutab.
TÄIENDUS: y-teljel olev ühik on vale, peaks olema N, njuuton. (olen lähtunud rehvidest, millede ümbermõõt on 200 cm. Autoorienteerumise ajast mil jalgratta spidomeeter auto poolteljelt kiirust mõõtis, on mul selle spidoka häälestamiseks telefonis mingi konkreetse rehvi tegelikuks ümbermõõduks märgitud 1912 mm)Siin pole rohkem midagi lisada. Exceli tabeli koopia on siin. (arvutused on kopeerimisega millegipärast kaduma läinud)

pühapäev, aprill 08, 2007

Päevakohast huumorit

Paralleelmaailm viitab Postimehe Tarbija24-le, kus räägitakse Conservapediast, usuaktivistide poolt loodud „Wikipediast“. Naera pooleks. Panen siia veel paar humoorikat linki. Paavst pragab, et EL sünnipäeval jumalast ei räägitud. :-) Ja jutt põrgu olemasolust.

 

laupäev, aprill 07, 2007

Huvitavat lugemist usu mõjust inimestele. Gregory S. Pauli artiklist

Mu vanaemagi ütles, et „vainlast tuleb tunda“, seega vahel kiikan Kesknädalat. Madala vererõhu puhul võib sel nähtusel isegi raviv toime olla, ma arvan.

Täna refereeriti (originaal) seal Gregory S. Pauli artiklit „Cross-National Correlations of Quantifiable Societal Health with Popular Religiosity and Secularism in the Prosperous Democracies“ (pdf, html). Lõpus olevad joonised on huvitavad. ’Tea kuhu Eesti paigutuks? Loodetavasti Suurbritannia kanti.

Google otsingutulemused nimetatud artiklile ja vastukajadele.

 

Ah et mida ma Kaheksanda Mai Liikumisest arvan?

Väga tore kui inimesed mõtlevad ja ühendusi loovad. Üks selline mõtlevate ja arutlevate inimeste ühendus on Kaheksanda Mai Liikumine. Eks nad ole seal minu arvates kohati veidi naiivsed ja idealistlikud, vähemuste õigusi enamuse õiguste ees eelistavad, st ma ei saa neist vahel aru, kuid seda toredam on kommentaare lugeda. :-) Olgu siin ära märgitud üks vast kõige põhjalikum kommenteerija, keegi AR.

Võtan siinjuures enesele ka õiguse esimesele pähetulevale näitele osatada. Pronkssõduri teisaldamine põhjustavat Venemaa kaitseeelarve suurendamist. Julgeksin siin kasutada sõna „absurd“. Ja siia otsa väide, et 87% venemaalastest on meie pronkssõdurist teadlikud. Ma ei oska pakkuda, mitu % venemaalastest kaardilt Peterburi üles leiavad, igatahes olen kindel, et veel palju palju vähemad on kuulnud sõna „estonia“. Aitab nokkimisest, muidu saan ka mina kärada. :-)

Selles, et me Venemaa reaktsioone nii jõulistena näeme, on oma osa meie kohaliku venekeelse meedia hüsteerilisuses. Makarov vahel ikka räägib Vikerraadios (ja EPL-s) venekeelsest meediast siin- ja sealpool (kommentaarid on ägedad :-) piiri. Ja Keskerakonna propagandast läbi oma Vesti Dnja. (kas sel sopalehel kodulehte polegi?)

 

Seoses viimasega, ei tasu ikka loota, et KE kui venekeelsele valijale kõige lähemalolev, räägiks venelastele Pronkssõduri tähendusest eestlasele.

 

reede, aprill 06, 2007

Tänasest vabast päevast

See on iseenesest ilus žest, et ühe muinasjutukangelase auks vaba päev on. Nende ees, kellede jaoks too lugu tõesti nii oluline on. Lastes neil omaette olla, omi kombeid täita.

 

Häirib see, et raadios ja teles usukomejanti kaasa tehakse (ülekanded kirikutest, st sealse demagoogiaga häiritakse väga paljusid).

 

2 küsimust, mis tänasest päevast meelde on jäänud

Põhja-Koreas on nälg, inimesed surevad nälga, nüüd neil hetkeil. Võib-olla on mu kahtlused kohatud, kuid, ma ei imestaks, kui see on taotuslik. Näljas inimene ei mõtle ju muust kui toidust, ja näljahädas võib süüdistada taas kohekohe ründavat USA-d (Ameerika koeri), ühine vihkamine liidab jne jne. See jutuke tundub siia haakuvat. Või on asi ikkagi selles, et riigiisad on lihtsalt nii lollid, et ei suuda põllumajandust organiseerida?

 

Tänapäeva sõiduautod on lõkatsid. Nt Honda x-RV-del on kardaan väga õrnake tehtud ja kardaaniristid pole vahetatavad. Kui see kardaanike vopsu saab või ristid ära kuluvad, ootab ees terve kardaani vahetus, maksumusega ca 50 000 krooni (vähemalt H-RV-l). Jällegi, kas insenerid on nii lollid et ei suuda kasutajasõbralikku ja vahetatavate ristidega kardaani enam välja mõelda või on tegemist kuritegeliku seadmesse nõrkade kohtade sisseprojekteerimisega? Et hiljem varuosadelt lisa teenida. Honda pole muidugi kaugeltki ainus patune.

 

Vandenõuteoreetiline päev näikse olevat olnud.

 

kolmapäev, aprill 04, 2007

Linnar räägib nõrkustest ja tugevustest. Ja nii arendamegi keskpärasust.

Linnar räägib nõrkustest ja tugevustest. Ja nii arendamegi keskpärasust.

 

Kunsti mõjust inimesele

Njaa, kunst võib liialdada. Tegelikkust ilustada ja mustata, rõhutada ja marginaliseerida (no ei tulnud siia ühtegi normaalsemat sõna meelde). Kunstnik võib aga ka kunstitarbija mõttemaailma mürgitada ja masendada. Mõtteid juhtida mõtetele, mis mõtlemist ei vääri. Kas ja kuidas seda õigustada?

pühapäev, aprill 01, 2007

Picasa

Kui arvutis mitu pilti on, soovitan neid hallata Picassaga . Tundub asjalik programm olema, mulle hakkas igatahes meeldima. Veidi saab fotosid ka väänata. On ka eestikeelne versioon, natuke küll vanem kui inglisekeelne.

Pilte korrastades sattusin taas sipelgapiltidele.
Posted by Picasa

Kas pole mitte imelik, et vahel on piinlik olla inimlik?

Kas pole mitte imelik, et vahel on piinlik olla inimlik? Tohohh, mingi riim tuli siia. :-) Inimlikkuse all pean seekord silmas abivalmidust ja vastutulelikkust. Kartusest lolliks jääda, üle reageerida, et ehk ikka pole aidataval abi vaja? Kartusest jätta pealtnägijatele muljet poolehoiu ja kiituse nuiamisest?

 

Ma tean seda tõrget väga hästi mis hetkeks peast läbi käib, et kuidas ma siis nüüd kellegi poest välja astunud vanahärra mütsi tuule käest püüdma lähen, mobiili kõnekaardi laadimisega hädasolevale vanadaamile kribukirjas numbreid ette loen või trepikojas istuvale mammile abi pakun. Kust kohast selline tõrge??? Ja mulle tundub, et see on meil siin Eestis selline üldine probleem. Et nagu piinlikkuskramp lööb sisse, hiljem on ehk süümekadki, aga näe kohe reageerida justkui ei sobi.

 

Või on kõik ikkagi hoopis lihtsam, ümbritsevale jäetakse reageerimata lihtsalt laiskusest?