Füüsikast. Kütmisest. kW-dest.

Kuidagi kahju oleks pikki kommentaare siia oma lehekesele mitte üles panna. Enda genereeritud (kõneleb energeetik :-) teksti õigused kuuluvad ju mulle, nii et olgu viimane kommentaar ka siin:

 

Suurema pindalaga küttekeha on jah, sellepärast arukam, et sama võimsuse  (või ka energia = võimsus x aeg) eraldamiseks on küttekeha pinna temperatuur madalam. Suhteliselt jaheda õliradiaatori pinnal ei hakka tolm kõrbema, inimesed ei kõrveta end ära ja radiaatori lähedal olevatel inimestel pole soojuskiirgusest tulenevalt palav (sellest räägib taas Wieni nihkeseadus). Kuid kui me füüsikaliselt läheneme, siis veelkord, :-) ideaaljuhul võime me toasooja hoidmiseks 1 kW-se soojusliku võimsuse tuppa sisestada läbi ühe 1 cm pikkuse kaarleegi (plasmapallikese) või 50 m2-se leige põranda. Jah, küttekeha võiks olla võimalikult madalal, et konvektsioon (temperatuuride erinevusest tingitud õhu liikumine) segaks õhku kogu ruumi ulatuses, et toa nurgas oleks sama soe, kui mujal.

 

Muide, ma olen 1 kW-sel prožektoril suppi keetnud, pott peale ja pliit nagu pliit ikka.

 

Ehk siis, kui meil on ühes toas kilovatine hõõglamp ja teises kilovatine elektriradikas, siis mõlemad tarbivad sama palju elektrit, mõlemat seadet läbib vool 4,35 A, mõlema seadme võimsus on 230V * 4,35A = 1000W. Mõlema seadme aktiivtakistus töötemperatuuril on 53 oomi, mõlemas seadmes olev „traat" edastab seadme korpusele võrdse koguse soojuslikku võimsust. Nad mõlemad tarbivad 1 kW, ja et nad maha ei põleks, üles ei sulaks, ei aurustuks, peavad nad sama suure koguse võimsust ka keskkonda edastama. Juhul kui radikas kaalub nt 10 kg ja hõõglamp 0,1 kg, siis ega muud vahet ei ole, kui hõõglamp edastab kogu elektriliselt tarbitud võimsuse pea hetkeliselt, suurema soojusmahutavusega küttekeha kütab viitega, peale sisselülitamist kulub mingi aeg soojenemiseni, peale väljalülitamist saame aga selle algseks soojendamiseks kulunud energia jälle kätte. Radiaatori pind on jahe, kuna pindala on suur, hõõglamp on tulikuum, kuna pindala on suur, peabki suur olema, muidu ei suudaks ta tarbitud elektrilist võimsust soojusena keskkonda üle anda ja lamp sulaks/aurustuks ära. Kuid mõlemad annavad tuppa võrdse koguse võimsust/energiat (lambilt lahkub osa tarbitud võimusest nähtava valgusena, see aga neeldub ja muundub soojuseks seintel/mööblil).

 

Jaa muidugi, elektriga ei ole meil kuigi arukas kütta, elektrijaamas ahju aetud põlevkivist jõuab elektriküttega tuppa vähevõitu soojust kohale. Selle juures ärme aga unusta, et ka keskküttesüsteemis esinevad arvestatavad kaod, nagu ka ahju kasutegur ei ole 100% (keskmisel ahjul on see väidetavalt nii 50% ringis). Minul näiteks on korteris sellised keskkütte radiaatorite regulaatorid, mis hoiavad toas ühtlast temperatuuri. Seega, olen ka katsetamata veendunud, et kui ma elutoas keevitan, trollibussi mootorit käitan, prožektoreid põletan (valgusvihu seinale keeran, mitte ei küta akna kaudu vastasmaja seina), siis need kW-d, mida ma läbi nende tuppa toon, siis sellevõrra tarbin vähem keskküttesooja. Eks muidugi, kui ma nt 10 kW prožektoreid põlema panen, tõuseb toas temperatuur a'la 40 kraadini, temperatuuride erinevus ühel pool (toas) ja teiselpool (õues) seina, ehk delta T suureneb, mis tähendab, et suurema temperatuurigradiendi tõttu suureneb õue lahkuvate džaulide hulk, kõik need 10 kW lahkuvad rõõmsalt väliskeskkonda… ehk siis, selleks et -10 kraadise ilmaga oleks toas 20 kraadi, tuleb sellise temperatuuride tasakaalu hoidmiseks tuppa lisada igas ajaühikus kogus x soojusenergiat.

 

Muide, tavaliselt ei ole meil valgusteid nii palju, et ainult nendega suudaksime tube soojana hoida, st lisaks valgustusele on meil ka muid, tavalisi küttekehi, need paiknevad aga põranda lähedal, tavaliselt akna all, et aknast tulev (raske) külm õhk põrandale ei saaks „kukkuda", st konvektsiooni eest hoolitseb ikka ka tavaküttesüsteem, valgustite soojus ei jää lae alla päris seisma. Valgustite soojusliku võimsuse hüppelisust reguleerib moodne küttesüsteem.

 

Olgu lisatud, et toasooja ei jahuta maha miski muu, kui maja välisseinad, kurja juur on seinte hea soojusjuhtivus/halb soojapidavus, tuppa toodud soojusenergia „pääseb" kergesti õue.

 

Linke kliimasoojenematusest

Paaril viimasel päeval olen mitu kommentaari http://puhaselu.blogspot.com/ lehele kirjutanud. Nt siia ja siia.

 

Otsides kunagiloetud linke, sattusin sellele lehele:

http://www.climatesceptics.com.au/climate-change.html, sealsed viitamised tuleks mingi aeg (taas) üle vaadata.

 

http://puhaselu.blogspot.com/

Sattusin sellisele lehele nagu http://puhaselu.blogspot.com/, tore lugemine, hea, et halli argieluüleselt mõeldakse. Loodetavasti ei pahanda lehe autor minu kommentaaride peale, mis tõsi, nii mõnestki osas lehel kirjutatuga oponeerib.

 

CO2 tonnide ja moolide vahekord

Teaduslikes artiklites räägitakse CO2 emissioonide puhul moolidest. Olgu siin viidatud spikrile, CO2 tonnide ja moolide vahekorrale.

Horoskoobid ja muu põhk meedias

Vällik veab tänuväärselt mõistusevankrit, sedakorda esines Ringvaates. Olen ka ise aastaid soovinud, et ajalehed lõpetaks horoskoopidega paberi määrimise, ka Vikerraadiosse kirjutanud, et lõpetataks horoskoopide lugemine (aastaid tagasi sellise jamaga seal kahjuks tegeldi).

 

Kõik kinnitavad, et tegemist on kergmeelelahutusega ja keegi horoskoope-astroloogiat tõsiselt ei võta. Kuid, minu arvates võiksime me infotulva kuidagi liigendada, on valet (kõikvõimalikud õua-õua teooriad), on põhku (trussikuuudised, a'la postimees.ee või delfi.ee, horoskoobid jne), on aga ka uudiseid ja analüüsi, teadust ja uurimusi. Meie kui infotarbijate huvides oleks oma valikutega mõjutada infomüüjaid, mitte osta-klikkida valet ja põhku. Just mitte klikkida, see on see hoob ja pedaal, mille kaudu me postimees-ee-st ja muudest taolistest kohtadest aina rohkem soppa enestele kaela saame. (postimees.ee-st räägin seetõttu, et sama nimega ajaleht nimetab end mittekollaseks, justkui pretendeerides asjalikkusele).

 

(kas öösel on parem vargile minna pimedas või kuuvalgel? Usutavasti ikka kuuvalgel. Nagu on kuuvalgel ka ilus lumisesse metsa jalutama minna)

 

Reim - ei rumalusele.

 

Hoolimatu hooletus

Ilus ja kauatehtu võib olla kergesti ja lihtsasti lõhutav. Puhas ja selge määritav ja mürgitatav.

 

Aga miks me kuuleme nii tihti (nt poes, tänaval) lähedastevahelisi mürgiseid nähvamisi, usaldust lõhkuvaid ütlemisi-solvanguid? Kättemaksust? Ümber nurga öeldud rahulolematusest?

 

Hoidkem üksteist. Mittehoidmisega saavutame igal juhul vähem.

Ärgem siis Plektrum Festivali unustagem

Ärgem siis Plektrum Festivali unustagem.

 

Heinrich Mann:

... rahvast kardavad ainult need, kes ennast temast kõrgemale seavad.

Millimeeterlaineid tegev jublakas

Ai raisk, Ringvaates rääkis keegi tädi millimeeterlaineid tegevast jublakast. Et paned mobiili külge ja jublakas muudab sagedust ja peale selle tulevad välja päripäeva lained! Ja need on kasulikud! Ja sellest saab Eesti Nokia!

 

Kuidas reageerib inimene absurdile? Naerab. Aga valele?

 

Rikutud lõuend (foto)

Siin on nüüd kunstnikul küll vedanud – oleks ta varem maalima asunud, olnuks suur vaev puha rikutud - suur vaev jäi nägemata ja sellest tulenevalt ka rikkumata.

KUMUs. Telefoniga.

Pildid seinal (foto)

No kui on ikka mitu pilti ja kõik seina peale üksteise kõrvale ära ei mahu, saab neid ka niimoodi näidata.

 

Pildistatud KUMUs (laes oli tegelikult ruumi küll). Telefoniga.

Toomas Paul on üks mõtlejatest, kellede artiklid alati läbi loen

Toomas Paul on üks mõtlejatest, kellede artiklid alati läbi loen. Ei, mitte et ma tema kirjutatuga alati nõus oleksin, selle välistab ta tihe seotus kirikuga, kuid seda huvitavam on väga haritud inimese (osalt arusaamatusse sumbuvaid) mõtteseoseid jälgida. Viitan nüüd laupäevases EPL-s ilmunud T. Pauli nauditavale artiklile. Ja kommentaaridele (suurem osa ei vääri lugemist, kuid on ka pärle).

 

Kommentaarides viidatud analoogsel teemal kõnelev Doris Kareva artikkel.

Muinasjutt elektri tootmisest ja tarbimisest

Võtame härja, sellise 1000 kg-se, paneme ta puuri, puuri tõstame vankrile, võtame 1000 taksikoera, rakendame nad kõik paelaga vankri ette ja laseme täpselt määratletud kiirusel härga mäe otsa vedada. Härg oleks summeeritud elektritarbimine, taksikoerad oleksid väiksed elektrijaamad, paelad oleksid elektriliinid tarbijate ja tootjate vahel, täpne vedamise kiirus elektri sagedus, mis meie mail on 50 Hz, täpselt sellist sagedust nõuavad meie elektritarbijad.

 

Tarbimine muutub igal ajahetkel, st härg kas mürgeldab puuris või muutub lõputu mäe tõusunurk. Väikeseid takse on tore vaadata ja lärmi ja lusti on palju, aga kahtlane, kas nad endast 1000 korda raksemat koormat, mitte absoluutselt jäikade nööridega täpselt etteantud kiirusega vedada suudavad, härja mürgeldamist siluda suudavad. Ja seda olukorras, kus koerad üksteist ei näe, kus võib tekkida olukord, kus kõik rapsivad täiega, igaühe kiirus muutub pidevalt veidi, aga mitte koordineeritult. Ja seda kõike ka juhul, kui mõni koer rivist välja langeb. See oli nüüd selline elektri tootmise mudel, mille poole minu arvates nn alternatiivenergeetika pooldajad liiguvad.

 

Praegu näeb härja vedamine välja teisiti. Härga veavad 5..6 hobust (1000 MW-st koormat veavad 200 MW-sed generaatorid, mitte 1 MW-sed tuulikud) hobuste ja koorma vahel on tugevad ühendused (elektrijaama ja suurte tarbijate vahel mitmekordselt dubleeritud liinid), ja siis on veel rida taksikoeri (nt tuulikuid), kes vahel aitavad hobuseid, vahel ei aita. Kui aitavad, on tore, kui ei aita, saab koorem ikkagi täpselt õige kiirusega veetud. Tõsi, lisaks 5-le vedavale hobusele käib koorma kõrval alati veel 1 reservhobune, suurima tootva üksuse jagu reservi. Ja seda hoolimata sellest, kas väikesed ebatöökindlad jaamad aitavad või mitte. Mitte mingil juhul ei tohi tekkida olukorda, kus rakend ei jaksa enam vedada, kiirus alaneb (=jääb seisma, = veereb mäest alla). Seda tralli vaadates võiks küsida, kes need penid siia sokutas? Lärmi ja toredust on palju, tolku aga vähevõitu. Ikka on vaja 6 hobust.

 

Mida me vankri kergendamiseks teha saame? Härga rahustada, elektritarbimise ööpäevast koormusgraafikut siluda, ööpäevast tarbimist ühtlustada. nt. öösiti pesu pesta.

 

A pa russki?

… hõikas täna üks vanaproua Estonia rõdult, kui enne Kolme musketäri etendust eesti ja inglisekeelset Estonia teatri heliklippi lasti (lülitage mobiil välja jne). Loodetavasti proua siiski jaksab harjuda, et meil on siin riigikeeleks nüüd eesti keel.

 

Kui balletist rääkida, siis mulle taoline uus kraam meeldib. Nii koreograafia kui helikeel muutuvad ajas, peavadki muutuma, kivistunud žanrid sureksid välja.

Vajame elektrit 31 536 000 sekundit aastas

Bio-, päikese- jne roheline energeetika on omas nišis, nt koostootmisjaamadena kohalikus mastaabis väga toredad, kuid mööngem, et me soovime, õigemini vajame elektrit igal ajahetkel. 31 536 000 sekundit aastas. St suurenergeetika on midagi muud kui kogum pisikesi elektrijaamakesi, mis jõudumööda elektrit müüvad, no kui tuju tuleb ja tootmine välja tuleb, tuult või päikest on. Energiasüsteemis on vaja hoida sagedust, koordineerida tootmist, igal ajahetkel toota nii palju elektrit, kui tarbijad tarbivad. On vaja tagada reservide olemasolu n-1 (n-2). Võimsuse defitsiiti jäämine, sageduse kukkumine ehk energiasüsteemi kokkukukkumine (kümneteks)tundideks on tänapäeval võrreldav looduskatastroofiga. Senine energiasüsteemide väga kõrge töökindlus, stabiilne ja õige sagedus nõuab suuri elektrijaamu, nt meie (Venemaa) sagedust hoiavad suured Venemaa hüdroelektrijaamad, elektrijaamad, millede talitlus on ennustatav ja kõrge töökindlusega. Samuti vajavad väikesed jaamad suurtele „toetumist", et nad omavahel võnkuma ei hakkaks, omavahel pidevalt võimsust ümber ei jagaks, üksteisele mitte vastu ei töötaks, et ülekandeliinides ei tekiks pulsseeruvaid ülekoormusi.

 

Juhul kui Venemaa energiasüsteem kokku kukub, kui me suurtest sagedust hoidvatest jaamadest ilma jääme, eraldub Eesti elektrisüsteem (49,4 Hz juures? Ei mäleta) automaatika abiga Venemaast, sagedust jäävad hoidma Narva elektrijaamad. Tõsi, kui me ise peame sagedust hoidma, kui meil ei ole vahetusvõimsusi võtta, st peame igal ajahetkel hoidma suurima tootva üksuse jagu kuuma reservi (suurenergeetikas ei saa lubada olukorda „ehk ei juhtu midagi, katsume mingi aeg ilma reservita hakkama saada") tähendab see meile üksjagu ebaefektiivsemaid režiime, suuremat kütusekulu, kuid tarbija saab toidetud, meie elektrijaamad ja tarbijad ei jää seisma/toiteta.

Erik Puura tuumaenergeetikast

Erik Puura tuumaenergeetikast. Hakkasin kommentaari kirjutama, kuid sellest sai rohkem kui A4 lk – panen osa juttu siia homme-ülehomme jupiti üles.

 

Pannes Eesti elektritarbimise koormusgraafikusse „klotsi" nimega tuumajaam, st kui soovime osa ööpäevaselt ja aastaajati muutuva koormuse katta mittereguleeritava üksusega (tuumajaamaga), siis sellega paneme põlevkivi (või ka kivisöe) elektrijaamad veelgi keerulisemasse režiimi tööle, nende kasutegur langeks veelgi. Ütleme et Eesti suvine öine koormus on 400 MW, kui meil oleks nt 400 MW-ne tuumajaam, siis tähendaks see Narvas jaamade seiskamist – plokkide, millede seiskamine vältab tunde, millede käivitamine vältab ööpäev, vägaväga kohmakate ja aeglaselt sisse-välja lülitavate agregaatide seiskamist. Ehk siis, põlevkivienergeetika ei sobi kokku tuumaenergeetikaga. Mittereguleeritavad tuumajaamad tahavad muutuva koormusgraafiku kompenseerimiseks kõrvale hästi reguleeritavaid tootvaid üksuseid, parimaks on veehoidlaga hüdroenergia.

Unustame põlevkivienergeetika ära, laseme sellest taagast ükskord ometi lahti? Küsiksin vastu, mida me siis asemele valime? Millal valime? Kuidas uuele valikule üle läheme? Ja miks me peaks põlevkivist loobuma? Jah, vastuseks on EL energeetikapoliitika, poliitika, mis lähtub minu arvates põhjendamatust veendumusest, et inimtekkeline CO2 emissioon muudab planeet Maa kliimat.

 

 

Järgmiseks aastaks. Estonia turupäeval on nutikam pileteid Piletimaailma kodukalt osta

 

Estonia turupäeval on nutikam pileteid Piletimaailma kodukalt osta. Hind on sama mis Estonia taga rahvamassis nügeledes või teatri kassast ostes.

 

"Šarniir käib ringi"

Siia lehele on satutud otsinguga „šarniir käib ringi". Arvatavasti tingis küsimise šarniiride vahetus, ei saanud vana kätte või uut alla.

 

Et seda ei juhtuks, tasuks enne võtmega mutrile lähenemist keere traatharjaga korralikult puhtaks teha ja roostesurma vms asjaga leotada, et mutter võimalikult kergelt käima hakkaks. Juhul kui ikkagi ringi käib, lüüa paraja haamriga koonusesse kinni tagasi.

 

Uut tagasi pannes pole haamriga kolkimine muidugi hea mõte, vaikselt võib koputada, aga võib ka muudmoodi šarniiri koonusesse suruda.

 

Kui aga vastupidi, vana šarniir on koonusesse kinni roostetanud, siis efektiivseim viis seda lahti saada on korraga kahe haamriga õõtsa külgedelt koputades. (traktoreil ja muudel tõsisematel aparaatidel aitab muidugi soojendamine)

Mõtisklus muretsemisest ja ülekaalulisusest

Kerge ülekaalulisus ei ole minu arvates siiski piisav põhjus muretsemiseks, enese peitmiseks, enese häbenemiseks, häbitundmiseks, kõhnadele alt üles vaatamiseks, riidest lahti võtmisest loobumiseks, stressiks ja muudeks koledateks asjadeks. Selles meie esimest ja viimast korda asetleidvas ühekordses projektis, nimega elu, on piisavalt muidki teemasid, milledega end vaevata.

 

Ehk siis, väike volt või lisakilo võib peale lodevuse viidata muide ka elutervele ja mittepabistavale ellusuhtumisele, trennis käimise ajaga võistlevale kultuuri- ja muudele intellektuaalsetele huvidele, toidu nautlemisest lugupidamisele (ja elujaatav inimene, kes oskab toitu nautida, oskab nautida ka muud :-).

 

Oma kehakaalu ja mõõtmete, grammide ja sentimeetrite pärast terve elu hädaldavad ja pabistavad naised (mehed), istuge maha ja mõelge, kaardistage ja süstematiseerige tegelikkus ja soovid, määrake enese ja enese ja teistevaheliste seoste kui terviku ehk süsteemi soovitud väljund, mille operaatoriks te ise olete. Leidnud soovitud väljundi ehk tulemi (nt kehakaalu), saate asuda sisendi ja/või operaatori muutmisele. St, kui vaadelda meid kui süsteemi operaatoreid, ja sisendeid kui me soove, siis soovitud väljundi saavutamiseks on 2 võimalust: a) muuta sisendeid ehk soove; b) muuta operaatorit, ehk meid endid. Valik on meie. Me ise oleme oma valikute funktsiooniks. Nii sisendite kui väljundite fuktsiooniks.

 

Ma ei räägi siin hedonistlikust arutust lõbudele allumisest, vaid epikuurlikust sügavamast naudingutest lugupidamisest ja välistest ilunõutetest mitterangest kinnipidamisest.

 

 

Meestele meeldivad peenikesed tibid? Meeldivad üldjuhul jah, vaadata, aga mitte ainult, minu andmetel meeldivad meile vähemalt samavõrd ka tibidefinitsiooni mittemahtuvad, gravitatsiooniga ehk veidi rohkem sinasõpruses olevad, veidi suuremaid rõivanumbreid kandvad rõõmsameelsed mittepabistavad pingevabad rahulolevad naised. (reegliloojad, pinges kontrollfriigid, pabistajad mehed ja naised, analüüsige ka teie end palun aegajalt, nähke end mitte ainult kui inimest, vaid kui inimest + suhted teistega ja endaga).

 

Ülekaalulised/paksud inimesed paigutuvad minu arvates samasse kategooriasse suitsetajatega, nad on terviseriskidest kindlasti teadlikud, kuid a) ei viitsi olukorra muutmiseks midagi ette võtta; b) ei taha midagi ette võtta. Austamist väärivad kahtlemata mõlemad otsused, kuid väikene tervisesport ja tervislik toitumine võiks (kasvõi aegajalt) igaühe ellu kuuluda, seda just tervise seisukohalt.

 

 

Süsteemi ja funktsiooni mõiste tõin sisse põhjusel, et inimese rahulolu ja õnne kirjeldamiseks saab kasutada ka teaduslikke mõisteid ja metoodikaid, mis võivad olla kasuks leidmaks põhjus-tagajärg seoseid, defineerimaks ja raamistamaks edasisi tegevusplaane. Jah, me teeme seda kõike igaüks iga päev, oma unikaalsel moel, aga kui see oma isiklik mudel tõrgub, vastust ei anna või vastus liialt ebamäärane-mürasegune on, siis tuleks võtta ikka paber, pliiats ja süsteemiteooria ja oma häda paberile panna ja hädamurepinge enesest välja taandada.

 

Elu on ilus.

Hakkan vist vanaks jääma. On kontserdeid, kust lahkun poolepealt

… sest ma ei leidnud vastust enesele esitatud küsimusele, miks ma peaks, milline põhjus hoiab mind lahkumast erakordselt umbsest, palavast, ventileerimata, vilisevate mikrofonidega, pööbellikult juttu mölisevat rahvast täis asutusest, kus Koikson parajasti esineda püüab.

 

Kontsert on koht, kuhu minnakse soovitud emotsiooni kogema, eks, rõhutan, soovitud emotsiooni.

 

(jutumölast: artist palus, et kuulakem üht lugu vaiksemalt, mispeale lärm valjenes. Piinlik.)

(olles ses kohvikus(?) esimest korda ja otsides ruumi ja kohviku(?) nime vahelist seost, koorus sõna „rock" pelguse põhjus – rock on minu arvates miski, mille saatel on mõistuse väljalülitumise vabadusastemete hulk suurenenud)

 

Pildil on näha seda, mida palja silmaga ei näe (foto)

The Big Picture
Dennis di Cicco (TWAN) & Sean Walker, Skyandtelescope.com

 

Pildil on näha seda, mida palja silmaga ei näe.

 

(Noorele) astronoomia- ja füüsikahuvilisele julgen alustuseks jätkuvalt :-) soovitada seda raamatusarja ja toda veebilehte. Sügis on mõtisklemise ja arusaamiskihu rahuldamise aeg.

 

Poliitikuil olnuks tänasest Foorumist vähemalt üht õppida

Poliitikuil olnuks tänasest Foorumist vähemalt üht õppida – vaatamata saatekülaliste erimeelsustele saab suurepäraselt rääkida ka kordamööda, ja järjest, ja asjast.

 

Välismaal SMS odavam kui kodumaal

Mhmm, EMT võrgus on kodumaal saadetud SMS kallim kui EL maades, 2,55 vs 2,07 EEK. Nii et kui on vaja palju SMS-e saata, tuleks Lätti või Soome sõita. :-)

 

Meeldejäävaim emotsioon tänavusest Laulupeaost

Meeldejäävaim emotsioon tänavusest Laulupeaost oli see kohutavalt suur rahvamass, mis mitte kuidagi ei mahtunud lauluväljakule ära. Istuda ega astuda polnud kuhugi ja ühest väljaku äärest teise pääsemine vältas terve tunni.

Indrek viitas pildile, kust ilmneb, et arvestatav osa väljakust oli suhteliselt tühi ja tavalisele inimesele suletud.

 

Törts signaali teepeenral urineerijatele

Kunagi ammu arvasin, et on viimane aeg mingisugune ringkiri või üleskutse koostada, mille sisuks olnuks ebamõistlikesse kohtadesse paigaldatud „lamavate politseinike" juures törts signaali lasta. Et inimene, kes taolise asjanduse oma kodumaja ette tellis, oleks 24 tundi kursis, et näe, jälle pidi keegi möödasõitja tema maja ees peatuma ja taaskord sai kellegi liiklemine rahustatud (viimasel ajal väga sage ja üksjagu arusaamatu väljend). Õnneks tekkis juba toona küsimus, milline koht on kellegi jaoks ebamõistlik ja milline mitte. Ja plekkkünnise tellinud hüsteerilisel autovihkajal ja autoga kuhugi kohalejõudmist vihkaval inimesel on arvatavasti naaber, kes samuti 24/7 tuututamist kannatama peaks. Nii et unustame eelneva jutu.

 

Küll aga võiks minu arvates tervitustörtsu lasta noile (arvatavasti õlleimejatele) tüüpidele, kes maantee ääres auto kõrval põit tühjendavad. Signaal sisaldaks sõnumit „oo jee, ka mina nägin su Vello ära", või siis „assa, julge poiss oled, igaüks ikka teepeenart niimoodi ei kasta", või siis „lahe tüüp oled, ei pabla nii väikese asja pärast, nagu seda on urineerimiseks koha valimine" jne.

 

Ma ei hakka siin täpsustama, milline on minu enese analoogsetes situatsioonides lastud signaalide sõnum olnud.

 

Liiklusloendur (foto)

Selline vidin on siin-seal teele veetud voolikute otsas.

Ämblik ja seeneline

Pildistatud telefoniga. (N82)

Suruõhk bensiinijaamas

Olerexis, Statoilis ja arvatavasti ka muudes bensiinijaamades on üles seatud udupeened rehvide pumpamise instrumendid. Valid nuppudega soovitud rõhu, surud vooliku ventiili otsa ja õhk peaks tulema hakkama… kuid, kui tühjas rehvis rõhku pole, ei lülitu nimetatud imemasin ka sisse.

Kokkuvõte, tühja rehviga jalgrattaga ei ole mõtet enam bensiinijaama jalutada. Tuleb osta kas pump, kompressor või leida avatud-töötav rehvitöökoda.

Nokia siseneb sülearvutite turule

Nokia siseneb sülearvutite turule. Põnev.

Ses osas mulle Apple (kui konkurent) meeldib.

 

Aga mulle meeldib uus AK.

Võiks isegi veel analüüsivam, põhjalikum, pikem olla.