Edgari ja Villu ajude kärsahais

Eilne Savisaare avaldus, nagu sotsid (ma imestan et Ilvese nime ei mainitud) tahaks linna volikogus keskile läheneda, tänane Rüütli üllatav avaldus, et Vene piirileppega on aega küll ja et Iraagi küsimuses tuleks populismist hoiduda, ehk siis sõnum eesti keeles: Rüütel mõtleb... See kõik näikse viitavat sellele, et on alanud valijameeste mõjutamine, ka läbi meedia. Ootan huviga mängu jätku.

Linke ei pannud ma sellepärast, et kirjutan telefoniga.

Paranoialine vandenõuteooria? (ei, ei räägi poliitikast)

Teadupärast oleme suurte brändide jaoks idaeuroopa turg. Meil on siin nigelam kaubavalik ja meie jaoks toodetud kraamil on ehk ka kehvem kvaliteet. Alates pesupulbrist – hambapastast kuni väidetavalt autodeni välja. Lääne-Euroopaga võrreldes.

Eile tegime katse, ostsime Poolas valmistatud Coca Cola purgi ja meie kohaliku cola pudeli. Pimetestis selgus, et maitse erinevust praktiliselt pole ja mulle oli meie eesti oma vähemvastik. Kui kusagil näen läänes toodetud cocat, siis kordan testi. Et kas vastab tõele kuulujutt, et ka Coca Colas on vahe sees, et meil toodetakse (ja ka Poolas siis) mingist kontsentraadist ja mujal kuidagi teisiti? Roostetanud poltide avamist meie test seekord ei hõlmanud.

Tänased 10 tugrikut saab Ülle Aaskivi

Minu tänased 10 tugrikut saab Ülle Aaskivi. Ehk jõudis taolisel ebatavalisel viisil esitatud mõtetest mingisugunegi infokild ka Kesknädala andunud lugejani.

Küsimus: kas ma läheksin Ain Seppikuga luurele?

Vastus: Ei, ma ei läheks Ain Seppikuga luurele. Põhjendama ma siin ei hakka, kardan ebaviisakaks muutuda. Ja ka saada kohtusse kaevatud, nagu nt ajalehed tol korral.

Minevikust, ikka ja jälle

Mart Raukas puudutas 24.08 EPL-s muuhulgas koputajate teemat. Ka mina tean üht KGB koputajat, aga et ta on nüüd pensionärist vanamehenäss, kes käib vaid kalal ja poes, siis las ta olla, las neab ja kirub ennast või riigikorra muutumist omaette, heal juhul on ehk arusaamisele jõudnud, et reetmine ei olegi kuigi väärikas tegu. Koputajate nimede avalikustamisele järgnev tunne „paras raisk, las saavad kõik teada mis sigadusi tol ajal tegi“ ei oleks samuti kuigi väärikas, ja see ei muudaks midagi. Aga, kui ta kandideeriks riigikokku? Kas see oleks õige, kui „madala hingemustriga närune ilalakkuja“ (samast artiklist kopeeritud sõnad) mõne erakonna kaudu meie rahvast pääseks esindama? See võib juba nii mõndagi muuta. Analoogse hingemustriga tüüp võib talle mõnd mõnusat töökohta, infot,  pakkuda, ja jutt mida enne valimisi räägiti, võib ruttu meelest ära minna.

Nii et, vahel siiski tuleb ka minevikus sorkida. Muide, sorkimist ei oleks, kui sorgitav teaks mida tähendab sõna piinlikkus ja ei tikuks püünele.


Seda artiklit lugedes tekkis ka taas 1 küsimus, mis sunnib professorit taolist nõrka juttu ajama? …näo (ja nätsu närimisel alalõualiikumise) järgi valime inimest, kel palume rannas asjadel silma peal hoida, mil ise ujumas käime.

1e+6 aitähhi

Soovid kedagi tänada? Siin on 1e+6 aitähhi. :-P

Viitas Kyberkurat.

Täiendus: kui miljonist vähe või pole aega seda ühte miljonit vastu võtta, saab ka kahes aknas korraga käima lasta, saab poole kiiremini, proovisin.

R-kala

Meie riigis otsitakse nüüd rahvuskala taga, eesotsas sisutiheda põllumajandusministriga. Tublid oleme, ei istu käed rüpes. Vend Vahuriga täna varahommikul kohvi juues kuulasime Vikerraadiot, ja sääl oli väike telefoniküsitlus, et mis kala siis ikkagi. Meelde jäi ühe vanadaami pakutud lõhe, see olla sidruni ja saiaga maitsev. Ma oleks krabipulkasid pakkunud, see leedukate Vici on ka hea odav. Siit mõte edasi, et kuidas siis rahvusloomaga jääb? Vahur pakkus ahvi, loomaaias olemas ja puha, iga eestlane võib veenduda, et mida kõrgemale ta ronib, seda kaugemale paljas tagumik paistab. Rahvuspuu võiks olla bambus, kasvab kiiresti (mis sest et seest tühi). Rahvusjalats võiks olla (nt Nokia) kummik, rahvusauto maastur, rahvusjook oleks lauaviin või mõni 10%-line õlu, rahvusbänd Kuldne trio. Loogiline jätk oleks rahvustoit, teine eestlane, aga seda ma ei ütle, ei ole siia klišeesid vaja ja selleks korraks aitab tobedustest küll..

Eks see ole ikka nii, et kui midagi teha ei ole või teha ei oska, siis hakatakse lollusi tegema.

Samal teemal räägib Larko, Leheneeger ja veel väga paljud.

Võrgukontroll

Vahel on kasulik teada, millises võrgus kellegi telefon on. Siin on 2 võimalust.

Muusikavõhik arvab

Praegu korratavat Pärdi saatesarja kuulates olen endamisi arutlenud, et kas muusikateos tohib eeldada mingisugust lisateadmist? Kas muusika võib olla natukene teises keeles, mida tuleks enne kuulamist õppida, kas ta tohib nõuda mõningast eriettevalmistust? Kui jah, siis kui erilist eriettevalmistust? Nagu nt ballett, ilma eelneva eeltööta, st süžeed teadmata on katarsiseni jõudmine igatahes jupp maad raksem, ja minutaoline ei saaks üldse midagi aru. Jaa, igasugusest muusikast saaks veel paremini aru, kui teaks millises eluetapis helilooja midagi kirjutas, mis tema isiklikus elus toese loomise ajal toimus, millised olid tol ajal mõjutused muusikamaailmas, nt leida motiive kaasaegsete heliloojate teostest st saada teada kas või milliseid uuendusi keegi kasutas, kas või kes tellisid muusikat jne jne. Aga nt Tulve ja Pärdi muusika nõuab vist veel märksa rohkema teadmist.

Ja eile mõtlesin välja. Jah, ka muusika võib väga vabalt eelteadmisi nõuda, ka suisa pühendunud uurimist. Minupärast kasvõi kuni selleni, et ka muusikateadlastel võtab kukalt kratsima. Ja kes uurida ei viitsi aru ei saa, vahetagu plaati. :-)

Kura poolsaarel

3 kuud peale metsapõlengut, Kura poolsaarel (Leedu).

15 sekundit säriaega

Ehk siis, pisikese Ixus 50-ga ja peaaegu öösel tehtud pilt.

Samblamütak

Tõenäoliselt elab ühe vana kännu otsas.

Sokid ja äratuskell

Juhul kui normaalse inimese ellu peavad kuuluma suvine sokikandmine ja äratuskell, siis mina ei ole normaalne. Ei mäletagi, millal viimati mingi äratava asja pinin und tuli röövima.

Normaalne.

Miks ma pooldan ja pooldasin erastamisi

Ma ei leia, et riik peaks osalema äriettevõtetes, võtma äririske, konkureerima eraettevõtetega jne teooria. Eriti veel vaene riik, kel on hulk rohkem või vähem kiratsevaid ettevõtteid. Et ehk peaks ikka kuidagi investeerida punnima? Mulle siiski tundub, et enne kui hakata elutoas grammofoni remontima, peaks majal katuse ära parandama, st riigi põhifunktsioonid kuidagigi toimima saada. St tol ajal oli prioriteetsem tuletõrjujale ja politseinikule auto osta, kui telefoniliine välja vahetada. Seda viimast sai teha ka eraettevõte. Ja sellega ei saa ma ka nõus olla, et paljud ettevõtted 10 ja 100 korda turuhinnast odavamalt müüdi. Ja kuidas hinnata aega rahas? Riigitäie rahva aega? 15 aastat tagasi ei olnud riiki olemas, see tuli luua, mida kiiremini, seda parem kodanikule. Mitte oodates paremaid aegu, pealegi, niisama oodates ei pruugi paremaid aegu tullagi. Või, toon veel sellise võib-olla meelevaldse näite: meil on nt vee-ettevõte, mis vajab investeeringuid. Kas me a) ootame investeeringutega ja kogume raha b) müüme selle veefirma maha, pannes uuele omanikule vajalikke kohustusi, ja meie elanikeni jõuab puhtam vesi kiiremini. Kumb variant on õige? Kas see, mis on tulevikus rahaliselt tulusam? Riik võinuks võtta laenu? Kogu riigi üles ehitamiseks?

Vähemalt monopoolsed ettevõtted peaks riigi käes olema? Ma ei leia, et peaks. Monopoolsete eraettevõtete tegevust saab riik reguleerida ka rahalise osaluseta, seadustega, järelvalveametitega, inspektsioonidega, erastamislepingutega jne hoobadega.

Veel üks aspekt. Kommunism oleks ideeliselt suurepärane, kuid, toimimiseks vajab üdini ideelisi inimesi. Ja sellepärast kommunism reaalsuses ei tööta. Võib-olla kunagi tulevikus. Vaatame nüüd kaine pilguga meie tänaseid riigiettevõtteid, õigemini nende nõukogusid, seda kõike mis nende ümber toimub. Või nt Werolit. Ma ei tea, kas toonased erastajad nägid muuhulgas ette võimalust, kus poliitiliste olude muutudes võivad riigiettevõtteid juhtima sattuda saamatud, mitte riigi huve silmas pidavad inimesed, aga nähes, milliseks erakondlikuks kaubaks on saanud taolised tasuvad töökohad täna, siis tunnen vaid heameelt, et paljud meile vajalikud ettevõtted on erakätes. Inetutest mängudest ja rumalavõitu inimestest eemal. Nõukogud ja juhtivad töökohad püsivad kauem kui riigi valitsus või mingisugused erakondade koostöölepped. St need ettevõtted saavad toimida efektiivsemalt, luua rohkem väärtusi, anda rohkem tööd, maksta rohkem makse. Jne ilus jutt. :-)

Keskerakonna valijast

Samost iseloomustas saates Olukorrast Riigis Keskerakonna valijat: ta valib Keskerakonda seni, kuni KE-da juhib Savisaar. Tehku KE üskkõik mida, ikka valitakse Savisaart. Ju see nii ongi. Mida see näitab? Me ei ole demokraatiaks valmis? Aga miks? Sellepärast?

Mind pani see Samosti väljaöeldu kohe päris mõtlema. Selle ja eelmise jutuga haakuvad natuke veel ka minu see ja see mõtisklus.

Psühhoterrorism

Ei ole viisakas kedagi taga rääkida, kedagi halvustada, võimalikele isiklikele ja tervislikele probleemidele viidata, apsudele osatada, eriti veel avalikult, KUID, kui oma demokraatlikust riigist hooliv kodanik näeb, et tema riigi presidendiks võib saada inimene, kes ei ole 101%-lt sobiv sellele auväärsele kohale, siis on sellel kodaniku õigus olla ebaviisakas ja rääkida oma kahtlustest. Mainida valjusti ebakohti. Nagu nt dr Nurm seda tegi.

Kus on see piir, kus saab öelda, et sobib või ei sobi? Kindlasti juba kaugel eemal olukorrast, kus üleriigilises meedias arutatakse, kas võimalik järgmine president saab ikka maailmaasjadest aru. St selles saab üleüldse kahelda, ja selles kahtlebki suur hulk inimesi! Jutt käib riigi presidendist, kes peaks olema üks võimekamaid inimesi meie hulgast!

Ja just sellest, lugupeetud Arnold Rüütel, on tingitud need rünnakud. Oma riigist hoolivad inimesed, kes on veendunud, et meie riigis on VEEL võimekamaid – presidendiks veel paremini sobivaid inimesi, on sellepärast „psühhoterroristideks“ hakanud… millele aitab kindlasti kaasa poliitiline sobing kahe suure erakonna vahel... erakondade, kellede valijad ei ole veel tõenäoliselt demokraatiaks valmis. Selles aga teine kord.

Rahva teenrid

Ma ei ole tükk aega kellegagi nii vähe nõus olnud, kui eilses (19.08.06) Rahva Teenrites esinenud prof Rein Veidemanniga. Ja ka Ummelasega. Sellistelt meestelt NII imelikku juttu kuulata… Millegipärast meenusid Orwelli 1984-s kirjeldatud vihkamiseminutid. Antud juhul oli siis tegu justkui Laari ja parempoolsete vihkamistunniga.

Kõrini kuumast

Ma ei oska siia kirja panna, KUI kõrini mul sellest kuumast on. AITAB! Aitab kuumarabanduse piiril eksisteerimisest.

Miks ei ole viisakas noaga süüa

Miks ei ole viisakas kellegi nähes noaga süüa? Ei, mitte sellepärast, et võiks end vigastada, täiskasvanud inimene on ju osav, vaid sellepärast, et pealtnägijat mitte muretsema panna, et ta ei oleks pinges, et äkki too noaga sööja teeb omale viga. Ning et mitte panna nägijat olukorda, kus ta on kahevahel, kas hoiatada või kõrvale vaadata, et mitte põhjustada ümbritsejates rahutust. Selliseid kihte võiks veel lisada, aga ma ei hakka edasi sügavamale minema.

Kui sellist viisakust oleks meis rohkem, ei olnuks vaja eile autode külge musti linte riputada.

VW Transporteri kütusekulu

Jagan heameelt. ’97 aasta Transporter Syncro  (kardaan, poolassid puha küljes, st Syncro toimib) 2,4 mootoriga viimase paagitäie keskmine kulu oli vaid 7,87 l/100km. Odomeetri viga +1,3% on siin juba arvestatud. Paak sai kõrini täis.

Vinge. Sellise neliveolise kolaka kohta.

Raadiohullu pihtimus

Kui korraldataks raadiokuulamise meistrivõistlusi, siis mina oleksin karikasarja kindel liider! Nii, poole 9 paiku läheb Vikerraadio käima, siis 9:30 Klassikaraadio järjejutt, peale seda viker, kuni kella üheni, selle aja sisse mahub vikeri järjejutt, uudised, nädalavahetusel Rahvateenrid, Müstiline Venemaa ja muud kaa. Kell 1 klassika, kell 2 on nüüd suvel vikeris erinevad saated, praegu on Kultuurimaja (viimati on räägitud Egiptuse püramiididest, jaapanlastest ja samuraidest, moslemitest ja nende usust), pool 7 on praegu kindel laks Anu Lamp ja Karupoeg Puhh, 7-st tuleb tsekata, kummast asjalikumat asja tuleb, 8-st viker, 10-st jälle, kummast asjalikumat tuleb, praegu on Pärdi saade, 11 vikeris KÖP…. selle jutu peale hakkab endal ka natuke imelik, kuidas saab nii palju raadiot kuulata? Ja, minu raadiokuulamises ei ole juba viimase 5..6 aasta jooksul suuri muudatusi toimunud.

Miks ma raiskan lugeja aega sellise, minu tegemistest rääkiva jutuga? Sest, mulle tundub, et kui eelnevast jutust maha lahutada minu võimalik Viker- ja Klassikaraadio hullustus, siis on ka tegelikult neist kahest raadiojaamast ühtteist kuulata.

Usuõpetus

Usuõpetuse tund. Õpilane küsib: "õpetaja, kas Jumal on olemas?" See on nüüd see koht, kus meil tuleks kõrvu kikitada. "Jah" vastuse korral peaks klassiruumi seinal rippuvat kalendrit paarsada aastat edasi, st uuesti tänasesse päeva kerima ja siis mõtlema, et mida me valesti oleme teinud.

Ja olgu selle õpilase küsimuse vastus usuõpetuse hindamise kriteeriumiks.

Minu tänased 10 tugrikut

Minu tänased 10 tugrikut saab Anu Lamp, Vikerraadios Karupoeg Puhhi andeka lugemise eest.

Iga asi olla millekski hea

Aga milleks on hea Keskerakond ja Rahvaliit?

Kodumaa peegel

... on käimla, peldik. Et ma ei taha internetti määrida, ei hakka Venemaal ühes peldikus tehtud pilti siia üles panema. Pealegi, ega ka meie, eestlased, ei oska kuigi inimlikult käimlas käituda. Täistehtud "tualette" oleme kõik näinud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tekkis küsimus, et miks ehitatakse ka tänapäeval vetse, kus pole potti, on vaid auk põrandas? Nt Leedus, puhas korralik Wc, aga potti pole. Kes on rohkem käinud-näinud, räägivad, et ka kallites idamaa hotellides. Ongi nii vä? Seal see kaalutlus, et ei jõuaks potte piisavalt koristada, ka ei sobi. Väga imelik. Mulle nt meeldib ikka põhjalikkus, rahulikkus, ikka ajaleht kaasa ja nii.

Pärt

Klassikaraadios käib saade Pärdist. Erakordne mees. (hea et samuti hetkel käivat Fred Jüssi ETV Tähelaeva näinud olen, teine erakordne mees)

Laadimine: ajastu märksõna

Akude laadimapanekust on saanud igaõhtune toiming, igaõhtune veidi tüütu kuid samas meeldiv mõttekäik, et sel ajal kui mina puhkan, laadub üks ja teine asi täis, on hommikul kasutamiseks maksimaalselt valmis. Mobiil- ja juhtmeta lauatelefon, sülearvuti, hambahari, pardel. Vahel ka fotokas, GPS, taskulamp, akutrell jne.

Nüüd on aga aeg ennast laadima minna.

Relvadest

Rääkisin siin hommikust, mil tahtsin väga kärbseid tappa. Et ma olen jahimees, kuigi õigem oleks vist küll öelda et olin, et mul on relvaluba ja puha, siis hommikuseks vihahoos kärbsetapuks peaks igaks juhuks vist sellise, vähe lahjema asja soetama.

Tulumaksust

See oli vist 94-l aastal, kui TTÜ-s mingit majandusloengut kuulates ei saanud ma õppejõust (nime ei nimeta, oli üpris „vanameelne“) aru, et kuidas see proportsionaalne tulumaks vaeseid nöörib ja rikkaid soosib. Nüüd, tiba targemana saan ma natukene sellisest mõttekäigust ka aru. Täna Rahvateenrites Mart Ummelast (kes on minu arvates tugev saatejuht, kui tema poliitiline eelistus välja arvata) kuulates meenusid taas sellised lood: (kopeeritud siit)

Kolm meest läksid restorani ja arve tuli 1000 krooni. Otsustati arve omavahel ära jagada sissetulekute järgi, maksude põhimõttel. Kõige vaesem oli nii vaene, et sai tasuta. Teine mees maksis 200 krooni. Kolmas oli üksjagu rikkam ja maksis 800 krooni. Nii käisid mehed 2 nädalat söömas. Siis aga andis restoraniomanik 20% hinnaalandust. Tonni asemel läks söök maksma vaid 800.-! Otsustati samamoodi maksta maksudega proportsionaalselt. Vaene mees sai ikka tasuta, teine mees pidi maksma 150 krooni. Kõige rikkam mees maksis 800 asemel 650. Kõigil oli hea meel. Restorani ees aga hakkasid mehed arvutama, kui palju nad siiski kokku hoidsid. Teine mees leidis, et tema kokkuhoid (50kr) oli 3 korda väiksem kui rikka mehe kokkuhoid (150kr). Loomulikult avaldas ta pahameelt: "Miks rikkad igasugustest kokkuhoidudest peamise noosi endale saavad?". Temaga ühines vaene mees: "Restoranipidaja andis 200 kr odavamalt, aga mina ei saanud sellest midagi tagasi. Siin diskrimineeritakse vaeseid". Andsidki kahekesi rikkale mehele kere peale...

Või siis lugu rentnikust, kes läheb maaomaniku juurde õiendama, kuna too ikalduse tõttu sel aastal renti 2 korda vähendas ja üks teine, rohkem renti maksev rentnik seeläbi rohkem võitis.


Ja pealegi, meil on tulumaksuvaba miinimum, meil ei ole proportsionaalne tulumaks.

Pealkirjata

Anneli pani Venemaa reisist mõned pildid üles.

Tirts Vana-Irboska lähistelt

Võtteplatsiks oli meie telk.

Kaubandus Venemaal

Käisime Petseris, Pihkvas ja ka päris kolkakülades, Anneli sugulast otsimas. Seal on aeg viimased paarkümmend aastat seisnud. Nukker.


Leivad on ikka lahtiselt letil, ja see kaal, ja riiulid ja...


Jälgigem kuivainete müügistrateegiat, seal kaussides.

Linnasportmaastur

Mõnel mehel läheb paremini, teistel halvemini. Neil kel nii hästi ei lähe, kel on suured laenud kaelas, neil on siin elus kiire. On vaja palju tööd rügada, seepärast on elu pingeline, igale poole on vaja kiiresti jõuda. Ja et saaks kõiki elumuresid kaasas vedada, on vaja suure kabiiniga autot, ja sellist kõrget, mis sest et asfaldilt selle suure kabiiniga ja kõrge autoga maha ei keerata. Ja siis ongi nii, et linn on nn linna(sport)maasturid teis. Jaa, see on üks äraütlemata absurdne mõiste, sportmaastur, no nagu ka linnamaastur. Kaks vastandit kuidagi kokku topitud. Ei ei, ma ei hakka neid autosid siin õõtsuvateks koerakuutideks või puukuurideks nimetama, vaid lihtsalt, nad on minu arvates rikutud vedrustuse ja raskuskeskmega sõiduautod. Maastikul väga vähevõimekad ja kergesti katkiminevad, maanteel ebamugavad ja linnas kiiret sõitu mittevõimaldavad. Nii et, ma ei saa nüüd päris hästi aru, kui on kiire elu, siis saab ju eeskujulikuma teelpüsivusega ja kiirendusega, mugavama vedrustusega jne autu osta. Miks ma seda kiire-elu juttu siin ajan? Sest just need õõtsuvad ja mittekiirenduvad (ok ok, mõned ikka kiirenduvad kaa) kastid on need, kes kõigist mööda tahavad ajada, ronivad liikluses sinna, kuhu väärikas ja rahulik inimene ei roni.

Või elavad nad tõesti kõik kusagil maal, kus talvel lund ei lükata? Kas poleks siis arukam lumelükkamist organiseerida? Ja, enamus linnamaastureid pole ju kõrgemad kui normaalsed sõiduautod, ja suur osa sõiduautosid pakutakse ka neliveolistena.

Tõsised maa- ja jahimehed sõitku G mersude, LandCruiserite jne maasturitega, aga neid ma seekord ei puuduta.

Ühikud meedias

Olen ikka ja jälle tahtnud viriseda meedias kasutatavate ühikute kallal. Banaaniahv räägib seekord ise neist ühikutest.

Tervitusi Venemaalt

Lõhnad lõhnad lõhnad. Apteegis, ehitus-, kirjatarvete-, toidu-, autojupi-, riide-, kingapoes. Sööklas! Zil-i taga sõites. Ühe sissehingatud sõõmu peale kerib aeg 20 aastat tagasi. Sürr koht see Venemaa, eriti kolkakülad.

Jalutamisest

Jalutada on mõnus ja kasulik. Sest miljoneid aastaid oleme oma jalakestel ringi liikunud, nagu ka teised jalgadega elukad... aga. Ühe jalgadega eluka tahaks ma ära tappa, just tema jalutamiste pärast, nimelt kärbse. Just hommikuti on tal vaja mööda magavat inimest ringi kooserdada! Oleks et ta sööks, söömine on püha toiming, söögu kõht täis ja tegelgu siis oma asjadega, aga ei, vaja lihtsalt inimesel jalutada. Külas olles ei sobi ka hommikul kell 6 mürgeldama hakata, mööblit kärbeste pihta pilduda jne, seepärast läksingi pool 7 õue koertega möllama ja jalutama.

Vene keele arvutisse saamisest

Vaja vene keeles mõned read kirjutada aga pole venekeelset klaviatuuri? Ja ei viitsi Wordis huupi tähti toksida ja vildikaga klaviatuurile kirillitsat maalida? Microsoftil on üks asjalik vidin, Microsoft Visual Keyboard on nimeks. Saab ka hiirega teksti „tippida“.

Kirjutasin sellega Venemaale minekuks volitust, kus volitan ennast oma firma autot kasutama. Oh jah.

Vesi 5 kraadi

Stroomi rannas olla vesi 5 kraadi. Kui viitsin, lähen varbaga katsuma.

Aeg

Olen väljas söömas, õigemini, ootan oma praadi. Ja oodates on ju mõnus telefoni näppida, aga, kuidagi nukker on kalendrit mõne aasta jagu edasi kerida ja vaadata tuttavate sünnipäevi, et kui vanaks keegi siis saab... Peaasi et kõik siis elus ja terved oleksid!

Valvatav prügi

Üha enam inimesi viitsib paberit ja muud säärast prügist eraldada, selle sorteeritud prügi tarvis toodi kohale ka see konteiner. Aga, selle asemel et seda konteinerit tihedamini tühjendada, toodi lisaks konteinerile kohale ka kaamera, et kui nt paberit liiga palju saab, siis paberit tooma tulnud inimene võtaks selle hirmuga uuesti ikka kaasa ja veaks maja taha tavalisse prügikasti. Jaa, võib-olla tarib mõni loll sinna ka muud olmesodi, lootes niimoodi tasuta oma prügist vabaneda, aga nt kui ma seda pilti tegin, oli Annelil tegemist, et paar ajalehte ja natuke pakendi pappi kuidagi paberilahtrisse ära mahutada.

See oli nüüd siis kodaniku vaatepunktist öeldud, kes ei tea kui ebamugav on autojuhil lahtist sodi kätega auto peale tõsta, kes ei tea kuidas raha linnavalitsuselt prügifirmale liigub või kes kellele mille eest ja millal maksab.

Loogilisusest

Täna tahan paar kiidusõna vana hea Audi A4 (vähemalt ’95-’97, uuemaid pole näppinud) kohta öelda – õhufiltri, salongi õhufiltri, lampide (ehk siis pirnide) vahetamine on lihtne ja kiiresti tehtav. Vahetasin täna mootori õhufiltrit, aega kulus alla 2 minuti, no umbes nii. Esi- ja tagalaternate lampide (ehk siis pirnide :) vahetus oleks veel kiirem. Esilaternale ligi pääsemiseks ei pea esiratast alt võtma, mingi luugi kaudu aku maha võtma, või esistanget ära kruttima ja siis tõstukil pirnikesi vahetama… nagu rumalasti toodetud (tänapäeva) autode puhul kipub olema.

Ja bensiinifiltri vahetus pole kuigi keeruline. Ja ka õõtshoobade, rooliotste jne vahetus.

Puuriidad Klaipeda lähistelt