teisipäev, jaanuar 30, 2007

DVD Shrink

Andruspoiss viitas ühele toredale programmile, DVD Shrink. Pisike, lihtne, võimekas. Ja vahel kindlasti ka kasulik.

Majandusest

Mulk viitas kommentaaris Vello Leito hoogsa sulega kirjutatud Maalehes ilmunud arvamusele. Eilses (29.01, Eurost) Reporteritunnis mainis sama artiklit ka Ummelas. Ja umbes samal teemal räägib Rummi viidatud  Neivelt.

 

Ei, mitte et ma ootaks masohhistlikult suuri muutusi meie majanduskasvus, lihtsalt, sellised ütlemised tulid praegu meelde. Meelde tuli ka too Neivelti artikkel.

Kõik oli tore, aga tuled vilkusid imelikult

Mitte et ma sooviks kõige ja kõigi kallal iriseda, et otsiksin justkui pingsalt ja kiuslikult igalt poolt vigu, kuid pühapäevase Memory valgustus ajas natukene muigama küll jah. Ja need valgusmummud Estonia laes, mis vahel pöörlesid ja vahel niisama värisesid, need võisid küll nunnud olla, aga nad olid vist veidi vales kohas, vales hoones, valel ajal. Diskopalli orkestri kohal ei olnud, vaatasin järgi. Ja jõudu tahtnuks soovida parema tagumise nurga prožektorile, tema võbelevas töös, ja lava kohal niisama (pimedalt) tuult vehkivatele prožedele. 1 asi veel, lauljad olid pimedas, 1 lambike kusagilt neid natukene valgustas, aga pimedus sellest kuigivõrd ei taandunud.

Praegu on paras hetk omale elektrooniline valijakaart tellida

Praegu on paras hetk omale elektrooniline valijakaart tellida. Et riik ei peaks paberilipakaid postkastidesse vedama.

pühapäev, jaanuar 28, 2007

Kopli liinid


Aga korsten suitseb.

3. käik




neljapäev, jaanuar 25, 2007

Vägivald


Maa asustamine ja õhku tõusmine

Käisime KUMUs filmi vaatamas. Naistele see vist eriti peale ei läinud – erakordselt detailsed kaadrid putukatest, mardikatest, hulkjalgsetest, tõukudest, tigudest jne (limastest ja mittelimastest) tegelastest. Saalist kostus vahel vaikseid vastikust või õudu väljendavaid häälitsusi.

 

Seoses filmiga meenus H. Runneli luuletus Keldrikakand, kogust Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks:

 

Keldrikakand kena kakand,

keldris söönd ja keldris kakand.

Pole keldrist väljas käinud,

pole välisilma näinud.

 

Kõik, mis kehtib keldri õhus,

kehtib ka ta peas ja kõhus.

Ta ei ole isehakand,

ta on sünnist saati kakand.

 

 

 

Luuletuse kopeerisin siit.

kolmapäev, jaanuar 24, 2007

Peeglipätsaja Pelgulinnas

Paari nädala eest pätsas keegi naljamees meie Audil parema tahavaatepeegli peegliklaasi ära, öösel, maja eest. Ei viitsinud sellele muudmoodi reageerida kui tõin poest 350 krooni ees uue peegliklaasi. Eile hommikul jäi silma, et kahel kõrvalmaja ees parkival autol samuti paremad peeglid puudu, kohe terved peeglid, koos kopsiku ja sisuga, ja eile õhtul ühel meie maja ees seisval autol kaa, parempoolne peegel kogu täiega puudu. Et siis, Pelgulinlased, siinkandis tegutseb keegi haige peeglipätsaja, kirjutasin ka politseile meili, aga taparelvad tuleb vist sellegipoolest välja otsida.

teisipäev, jaanuar 23, 2007

Uhke kajakas




Kustutan arvutist vanu mõttetuid pilte, ja sattusin sellele (halvasti pildistatud, 2005 suvel) kajakale. Mäletan et ta patseeris Virtsau sadamas eriti uhkelt autode vahel, ja alles nüüd panin tähele, miks. Sest tal on mõlemad jalad rõngastatud. Olgu ta edevus siin rahuldatud ja kõigile nägemiseks välja pandud. Sest minu kõvakettalt saab ta nüüd kustutatud.

esmaspäev, jaanuar 22, 2007

Rein Raud räägib väärtushierarhijatest

Mõne päeva eest mõtisklesin edust, keegi kirjutas ka sisukaid kommentaare. Siin räägib Rein Raud samast asjast, panen siia ühe lõigu:

 

Kas humanitaarsektori suur osakaal tingib ka selle, et eesti mees ei julge leppida platookarjääriga, nagu väljendus Kaljulaid, vaid pürgib üha ülespoole?

Ma arvan, et mitte. Aga ühiskonnas arvatakse ekslikult, et just võimalikult suur füüsilise raha hulk on see, mis genereerib rahulolu ja ühiskondlikku heaolu. Samal ajal on väga palju teisi faktoreid – elukeskkonna turvalisus ja inimsõbralikkus. Või ka näiteks õigus oma aega vabamalt käsutada – sageli unustatakse ära, et kõrge palga eest pigistatakse inimesest ka elumahl põhjalikult välja. Ja muidugi tasemel tervishoid, vähene bürokraatia, ökoloogiline puhtus, korralik linnatransport, info kättesaadavus, sobiv kultuurielu, ühiskondlik solidaarsus, vanematele inimestele väärika elu võimaldamine.

Kõik see ei sõltu ainuüksi inimese isiklikust jõukusest, vaid on tihti ka laiemate poliitiliste valikute küsimus. Eesti on mitme sellise näitaja poolest üsnagi heal tasemel. Aga me unustame selle ära, meid on õpetatud mõtlema, et ainult suur raha tõendab, et sa oled elus kuhugi jõudnud. Niisugune väärtushierarhia, mis tähtsustab kõrgemat palka enam kui sisemist rahuololu, sunnibki inimesi loobuma platookarjäärist

Mainitud Kaljulaidi artikkel on siin, tasub lugeda. (Postimehel on mingid jamad, Google on sama jutu puhverdanud)

Anneli räägib meie eilsest Tartust Tallinnasse sõidust

Anneli räägib meie eilsest Tartust Tallinnasse sõidust.

reede, jaanuar 19, 2007

Palts kirjutab, et Keskerakond on olnud kõigile Eestile edutoonud otsuste vastu

Palts kirjutab, et Keskerakond on olnud kõigile Eestile edutoonud otsuste vastu. Ja vabandab, et 2005 aastal KE Tallinnas võimule pääses.

Edu

Meil on siin praegu nagu mingisugune ekspansiooniajastu, üha kiirenevat ja lõputut edu nõudev, eskaleeriv, uusi vallutusi, majandusvõite tõotav aeg. Seda meie praegust ühiskonda on nimetatud ka äraviskamise ühiskonnaks, vanaks saanud asi tuleb minema visata, uus ja ägedam asemele osta. Ja mulle tundub, et ära tuleb visata ka justkui need inimesed, kes ei taipa edu peale amokijooksus kaasa lüüa. Kõik see lõputu kiirustamine, närvitsemine, muretsemine, näimine, võrdlemine, näitamine, kõike (mh nn meelelahutust) ahnitsev kogumine, ruttu, kiiresti, rohkem. Ja stress, et äkki ma pole piisavalt edukas. (*) Ja kes ei oska järgmise viisaastaku graafikut oma elamispinna suuruse muutumisest üles joonistada, on mõttetu, nõme, manduv, pidurdav, mahajäänu, mahamagav, möödalaskev, hiljem kahetsev, võimalusi käestlaskev, ühesõnaga, üks mõttetu tegelane. Rohkem raha, rohkem paremaid asju, see on elu mõte! Haigel ajal elame ikka küll.

 

Kõik räägivad, et rahval on raha ropult käes, kõik ostavad, reisivad, vahetavad, kulutavad, ja riigil läheb hästi (muidugi, käibemaksu tuleb ju hoolega)… aga ma ei saa sellest aru. Miks me siis igas kuus miljardeid kroone võlgu võtame? Ja selle rahahunnikuga ei tehta ju muud, kui lüüakse lihtsalt laiaks, ostetakse väljamaaasju või ehitatakse elumajakesi.

 

 

(*) Mulle tundub, et iga inimene tunneb end teistest erinevana, tunneb aegajalt muret, et ta on natukene imelik, natukene valesti, omamoodi, teistsugune, selles halvas mõttes. Tahab teiste moodi olla, taipamata, et kõik tunnevad sama ja kõik tahavad teiste moodi olla. Et kõik on mingisuguse maski taga, mõni märkab seda, mõni mitte.

 

Varem umbes samal teemal: Uus rikas, Eesti häda – ei raatsi, Tegelikult oleme ju väga vaesed.

neljapäev, jaanuar 18, 2007

Lastele: Sirli, Siim ja saladused Vikerraadio kodukal

Ohoo, Kiviräha Sirli, Siim ja saladused on Vikerraadio kodukal saadaval. Põnnidel hea kuulata. Tegelikult olen isegi need enamuses raadiost ära kuulnud. :-)

 

Viitas Maare.

Lk 136

Krossi Vastutuulelaeva lugedes jätsin meelde ühe lehekülje nr-i, 136, et tuleks pärastpoole üle mõelda. Eelmise postitusega seoses tuli see 136 jälle meelde, ja tegin pilti:

Tumeblondi räägib nõtkest keelest

Tumeblondi räägib nõtkest keelest.

Kolme sorti asjadest

Pooled maailmaasjad on sellised asjad, mida pole silmaga näha. Ja pooled asjad sellised, mida ei saa muuta. Ja ülejäänud asjad on sama toredad.



Sellise ilmaga ei saagi teistsugustest asjadest mõelda.

Lasteaed ehk rektori valimine Tartu moodi

Esmaspäeval (15.01) olid Reporteritunnis rektorikandidaadid, Klaas, Kalm ja Ergma. 3 professorit, võinuks arvata, et väga intelligentsed ja väärikad inimesed… aga et siis selline ongi meie professuur? Eriti torkas kõrva Birute Klaas, lahmivalt ründav, pingutatult vastanduda üritav, nõrgalt argumenteeriv, oh jah, lasteaed.

 

Ja nüüd veel see uudis. Professorid või asjad.

 

Hoian Ergmale pöialt.

teisipäev, jaanuar 16, 2007

Metsatöö aastal 2007


Aitab nüüd küll sellest vihmast.

See luuletus sobib siia.

esmaspäev, jaanuar 15, 2007

Sõrve

Täna poole 11 paiku

Tormist, politseist, riskidest

Mitu inimest saab viga ja hukkub aastas meie liikluses? Aga purjuspeaga tehtud tempudes? Mitu inimest sureb ja haigestub aastas viina ja sigareti tõbedesse? Mitu inimest saab aastas viga sportides, nt palli mängides, mäesuuski või jalgratast sõites? Kui palju inimesi saab pureda koertelt? Mitu kodu süttib lahtise tulega hooletust ümberkäimisest? Mitu inimest upub meie veekogudes?

 

Keelame ära isiklike autode omamise, mootorrattad, alkoholi, sigaretid, sportimise, keelame riigis pallide, jalgrataste ja suuskade müügi, keelame koerapidamise, küünlad ja muu taolise. Keelame riigi territooriumil vettemineku ja ujumise. Tehtud? Nii, nüüd keelame siis ära ka mere äärde minemise. Siis kui tuul puhub ja meri kõrge, keelame „uudistajatel" (st mh minul) mere juurde pääsu. Pole vaja, ohtlik.

 

 

Huvitav, millist seadusepügalat järgides politsei nn uudistajaid merest eemal hoiab?

pühapäev, jaanuar 14, 2007

Sõnavarast

Mõtted inimese peas ja tekst mida ta räägib, on tihedasti seotud. Mõlemat pidi. Nt pidevalt ropendava (nt suguelundeid ja suguühet tähistavate sõnade kasutamine sidesõnana) inimese mõttemaailm saab ropendamisest natukene mõjutatud. Esemete, situatsioonide, suhete jne asjade ja ühtede teiste asjade (teatud elundid) ning tegevuste (nt seks) vahel tekivad ebakohased ja kummalised (ka domineerivad?) seosed. (M… oled vä? See on ikka täita p...s! jne, kui analoogseid kujundeid künda oma peadesse aastate kaupa, siis jätab see mingisuguse jälje. Ja see jälg ei ole vist kuigi kirgastav.) Peale selle, labane ja sisutühi mula jätab mingisuguse jälje ka kuulajasse, muliseja surub peale oma mõttemustrit, kuulaja on sunnitud seda vastu tahtmist vastu võtma, sellele mulale (passiivselt) kaasa mõtlema. (mölaraadiod, Sky+, Uuno)

 

See on see põhjus, miks mulle teatud sõnavara ei sümpatiseeri. Seepärast täpsustan vahel, et kas see asi siirdus ikka istmikku jah? Mitte ekskrementigi pole teha? Kuidas peenis teemasse puutub? Tõenäoliselt on taoline täpsustav-korralekutsuv osatamine tobe, kuid kujundid, milledes nii tihti ja massiliselt mõeldakse (räägitakse, ju ka mõeldakse, kindlasti mõeldakse, mingil määral), on erakordselt tobedad. Nii et, mul pole hellad kõrvad (suhtlen saemeestega), nagu on arvatud, vaid, täiskasvanud inimene võiks ju mõelda, miks ja mida ta suust välja ajab, millist tarbetut ballasti oma kõnele lisab. Miks peab teksti vastuvõtja teksti dekodeerides tekstist maha lahutama teatud võrdluseid ja kujundeid, mis on antud mõttega täiesti sobimatud, milledel pole mõtte edasiandmiseks mingisugust rolli?

Eesti keelest tasub kinni hoida

Eesti keelt ei hoia mitte keegi teine peale meie endi. Me kõik peame hea seisma selle eest, et see tööriist ja kultuuriruum, nimega keel, oleks jätkuvalt rikas, võimas ja kõigeks kõlbulik. Inglise keelele libisemine toob kaasa ahelreaktsiooni, eesti keelest saaks mõne aja pärast köögikeel, ja siis kaob ta üldse ära. Nt 100 aastaga. Oi see oleks kurb.

 

Küll oleks tore, kui suurettevõtete IT-juhid paigaldaks kõigisse firma arvutitesse järjekindlalt riigikeelset tarkvara. Ja et selline liigutus oleks head tava järgiv. Pole midagi, harjub ära, mina olen 100 % harjunud. Riigikeelse arvutiga harjunud pereisa toob koju riigikeelse arvuti, lapsed elavad suure tüki oma tegemistest eesti keeles. Tänapäeva tehnoloogiaga peab saama suhelda eesti keeles. Riik peaks vajadusel tarkvara tõlkimisi kasvõi rahastama.

reede, jaanuar 12, 2007

Haritus kodus

Eesti kõrgkoolilõpetajate hulgas on 2 korda rohkem neide kui noormehi. Paar mõtet, et miks see nii on?

 

 

Väärtushinnangud. Meelelahutus, mida noor suht palju tarbib, muutub minu arvates üha labasemaks ja tühisemaks. Taolises kultuuriruumis elamine ei soodusta intellektuaalseid huvisid.

 

Ehitaja teenib rohkem kui väga suur osa haritumaid inimesi. Milleks õppida kui seibi niigi peale pritsib? (ilmekas näide on praegune arstide streigi ja madala palga teema). Selle asemel et mingis koolis mingit jura pähe ajada, võib kohe normaalset pappi teenida.

 

 

 

 

Noor ja ebaküps inimene üldjuhul areneb, vahel ka kiiresti. On tore, kui kooselav paar enamvähem samas tempos ja suunas arenevad. Kuid kui areng on erinev, siis on ka pinged vältimatud. Enesest palju rumalamaks maha jäänud või targemaks saanud elukaaslast on keerukas aktsepteerida. (eriti keeruline on rumalal mehel targemat naist taluda, targutab raisk. Mehe ego) Ja ega vanast harjumusest kaua koos olla ei jaksa, ei ole mõtet, ei tohikski. Selle lõigu mõte on see, et kui meie rahvastik sooliselt nii erinevalt haritud on, siis on noortel õnne leidmisega raskusi. Ja kunagi noortena teineteist leidnud, olemasolevad paarid kipuvad lagunema. Ütleme siis, et selline faktor saab meie perekondi mõjutama, natuke.

Padari lollus. Papad-mammad, silmad lahti!

Oioioioi, hommikuses lehetutvustuses mainiti Padari vaimusähvatust. Täielik oinas. No ja ajakirjanikud võinuks selles kohas vait olla, igat lollust pole vaja lehte toppida.

 

Papad-mammad, kellede laste toas Padari plakat ja riiulis plaadid on, hoidke siis silmad hoolega lahti.

Me peaks oma mõistust ärkveloleku ajal sisselülitatud asendis hoidma

Raadios räägiti pool päeva uudistes, kuidas mingit laeva kuhugi pukseeritakse, lastiks 4,2 tonni väetist. Rääkis 1 diktor, rääkis teine, ka 1 meesterahvas… 4,2 tonni… väetist vedanud lastita laevas on ehk seintel ja põrandal 4,2 t väetisetolmu, laeva kere värvimiseks on kulunud ehk 4,2 t värvi, laeva mootorid tarbisid ehk 4,2 t kütust tunnis (see peaks vist siis küll kiire reisilaev olema), kõlaks loogilisemalt. Ma ei tea küll laevadest midagi, kuid loogiline kogus oleks ehk 4200 t või 42 000 t. (see on sama suur vahe, kas auto maksab 420 või 420 000 krooni, või 4 200 000 EEKu)

 

Mitte et kahtle kõiges, aga me peaks oma mõistust ärkveloleku ajal sisselülitatud asendis hoidma. Üritama ümbritsevat hoomata, mh koguseid, distantse, kõiki suuruseid. Ja rohkem usaldama enda pead. Sest muidu teeme rumalusi, eksime, kordame teiste vigu, ja tihtilugu teeme endile ja teistele halba või tööd juurde.

neljapäev, jaanuar 11, 2007

Von Krahlis kuuldud mõtted

Eilselt loengult H. H. Luigelt paar mõtet:

 

Ju tasub KE-l nii suur reklaamikampaania ära. Mõne kommertstoote nii laialdane reklaamimine tõenäoliselt ei tasuks.

 

Kruuda EPL esikülje äraostmises võib näha võimalusevõtmist erakondadelt ise EPL-i esiküljele reklaami osta.

kolmapäev, jaanuar 10, 2007

Tuule suund on peale viimast vihmasadu päris usinasti muutunud


Tuule suund on peale viimast vihmasadu päris usinasti muutunud

Metallica on Tallinnas


Täna Paljassaare sadamas

Osade valgusfooridega ei saa rahul olla

Eelmise TOM-i esitatud ettepanekuga läks nagu läks (PDF)

 

Nüüd on mul plaan uus ettepanek esitada, seekord pole ma valgusfooride tööga rahul.

 

 

Ühe linna piires, või veel parem, üle kogu Eesti peaks kehtestatama ühesugused fooritulede muutumise tsüklid, pean silmas roheliselt punasele üleminekut, st vilkuva rohelise ja sellele järgneva kollase kestusi. Ja kindlasti tuleks arvestada lubatud sõidukiirust sel tänavalõigul, kus foor asetseb.

 

Hetkel on vähemalt Tallinna fooridega suur segadus. Mõnedel uutel fooridel asendub roheline punasega 1..2 sekundi jooksul, vilkuv roheline (tihti tähendab see ühtainust vilgutust) asendub kollasega veel kiiremini, st maksimaalselt lubatud 50 km/h alas tuleb autojuhil auto peatada 30 meetriga, 70 alas, 40 meetriga, ja need vahemaad eeldavad kollasega ristmikule sõitmist. Seega, lubatud sõidukiirusega sõites ei ole LE täitmine võimalik, ka äkkpidurdades mitte. Sellist liikluse korraldamist ei saa aga normaalseks pidada. Lisaks põhjustavad taolised foorid väga intensiivsete pidurdamiste tõttu päevast päeva liiklusohtlike olukordi.

 

 

Ma veel natuke seedin seda mõtet. On kellelgi ideid?

Ei tule luule tuulest. A. Haava

Ei tule luule tuulest. A. Haava.

 

Esimest rida teab igaüks, järgmisi kahjuks mitte.

teisipäev, jaanuar 09, 2007

Kuivõrd Keskerakonna reklaamid töötavad?

Ma vaatan, et ma olen hakanud naabrite ja võõraste inimeste peale veidi kahtlustavalt altkulmu vaatama – põhjus on selles, et äkki on, appi appi, Keskerakonna nõme-reklaamid neile mõjuma hakanud.

esmaspäev, jaanuar 08, 2007

Paar kajastust Punase Hanrahani mõtisklusele. Islamist ja eesti mehest

Paar kajastust Punase Hanrahani minu arvates asjakohasele mõtisklusele: Marta, Ematehnik, Bobik.

Asjakohasuse all pean silmas islami võimalikku imbumist Euroopasse, ja kui Eesti piirid avanevad, võib ka siia igasugust rahvast tulla. See ei ole probleem homme, aga nt 50, 100 aasta pärast?

Eesti patriarhaalsus? Mulle küll tundub, et suurele hulgale meestele on pidevalt vaja tõestada, kelle jalas püksid on, kes on kodus peremees. Tõsi, tundub et see on pöördvõrdelises sõltuvuses mehe intellektuaalse küpsusega. Kuid poetagused jorsid üritavad ikka küll võõraste juuresolekul oma eite enesele alluma panna. „Tõsine mees“ on ju veidi jõhker ja hoolimatu pehmete väärtuste suhtes, hoolivus on nõrkus! Umbes niimoodi portreteeriksin ma poetaguseid ja üldse arvestatavat osa lihtsa koega mehi.

Täiendus: see lugu tuli veel eitede paikapanekuga meelde.

Netis pole telekavade arhiivi?

Huvitav, kas ma olen peast põrunud? Kas tõesti ei ole võimalik netist leida aastavahetuse ETV telekava???? Et siis tuleb raamatukokku minna?

 

Ei, siiski, midagi on ka netis. Aga seegi vaid kuni 2 nädalat. Ja Soome kanaleid ikka pole.

Terve Tallinn on masendavaid reklaame täis

Terve Tallinn on masendavaid reklaame täis, ja mulle tundub, et neid tuleb üha juurde! Päris jube. Ega linnas polegi vist enam posti, kuhu veel mõni Savisaar mahuks. Reedel käisin Rakeveres, no ega seal pilt parem pole. Kuulu järgi on ka Tartu KE-ga üle kleebitud. Mis, et see on üle-Eestiline reostus? Kogu rahvast, hea küll, umbes 80% (kui suur see KE toetus on?) rahvast tabab kerge depressiivsusepuhang, kui nad linnades ringi liiguvad ja KE reklaame silmavad. Et nüüd siis paar kuud assotsieerub linna avalik ruum läbi KE reklaamide KE hämarate tegudega? Ma arvan, et mul küll vererõhk tõuseb natukene, kui Savisaare ja co demagoogiale ja pätitempudele mõtlen.

Anneli viitab Alliksaare luuletustele

Anneli viitab Alliksaare luuletustele.

 

Minu arvates on Alliksaar üks kõvemaid luuletajaid üldse.

pühapäev, jaanuar 07, 2007

Kultuur

Täna vanalinnas kooserdades, Tarbekunstimuuseumis käies, Nokus süües, kummitas mind mind ka 10 aastat tagasi kummitanud mõte, et mis asi see kultuur on? Et võrreldes tolle ajaga olen paari biti võrra rikkam, st natukene targemaks saanud, siis Nokus, kus täna oli aeg kuidagi eriti hangunud olekus, mõtlesin tollele 10aastatagusele Urmasele ühe vastuse välja.

 

Kordan esmalt taas U. Eco-t - kultuur on kordamine. St seda, et Nunne tänava Metskitsest mööda kõndides mõelda J. Koortist, siis nt sellest ajastust mil see Metskits loodi (*), siis ehk veel selle kuju koopiatest ja originaalist, teistest Koorti teostest. Russalkast mööda sõites seostada mõttekomplektiks Adamson, soomuslaev, uppunute hinged. See „ahah, see on ju see", see muudab maailma natukene sidusamaks. Ja see maalijutt sobib ka siia hästi.  Muidugi, siit mitte väga väga kaugel võib olla äratundmis-uhkustav targutav „aa see on see, mina tean!". Ja siit omakorda pole väga kaugel mõnede pahameel, et need kuradi kulturnikud mängivad mingeid omi mänge ja on selle juures jube tähtust täis, tööle tuleks raisad panna. Aga see pole enam tänane teema.

 

 

(*) Täpse skulptuuri vanuse selgitasin praadi oodates telefoni Operaga Googeldades.

laupäev, jaanuar 06, 2007

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist. Ja mida arvan mina Hennessyst, ja üldse sellisest kraamist.?

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist Estonias. Jaa, ka mulle käis see alkoholi reklaam närvidele, no sellise muusikaga, sellises seltskonnas, sellises kohas ei sobinud see kohe mitte.

Ja nüüd üks asi, millest ma ei oska aru saada: miks seostatakse kalleid napse elitaarsusega, suursugususega, isegi kultuursusega jne kõrgete väärsustega??? Ainult läbi hinna? Et kõik mille eest küsitakse palju raha (st = prestiižne?), on äge? Või ikka ka läbi maitse? No aga kuidas saab ühte maitset teisest paremaks pidada? Seal kontserdil pakuti toda Hennessyt iga nurga peal, mekkisin kaa, noh, ma ei tea täpselt kui palju ta külma kannatab, aga tõenäoliselt oleks ta päris hea auto klaasipesuvedelik, alkohol peseb ju hästi. Muuks otstarbeks… midagi targemat ei tule praegu ette. Ja sellepärast, et mulle see vedelik ei maitse, olen rumal, ma ei saa aru, ei oska nautida, maitsmis- ja haistmismeeled on vildakad? Ahah.

Ah et inimesed tahavad ju purju jääda, ja taoliste vedelikega on see protsess stiilsem? Võib-olla tõesti. Ja päris kindlasti on inimesi, kelledele taolised asjad maitsevadli. Ja erinevaid kangeid jooke mekkides tekivad eelistused, võib-olla ka vilumus tootmisprotsessis tehtut aimata. Aga mis siis? Mille poolest on vorstispets kehvem kui konjakispets, vorstides orienteerumine magedam kui napsudes orienteerumine? Pigem ikka vastupidi, vortsifänn püsib kaine.

Alkohol on oma olemuselt madal, labane. Hea küll, võib ka öelda, et inimene muudab alkoholi labaseks ja madalaks. Aga mis seal vahet on? Väärikas inimene end täis ei kaani, ja kui vahel ikkagi kaanib, st on sobiv aeg JA koht JA soov labasemaks ja madalamaks muutuda ja end tunda, kainust kaotada, siis palun. Kuid pole mingit vahet, kas maitstakse, mekitakse, juuakse kirsi- või tammemaitselist jooki. Aga selles kõiges midagi kõrget ja suursugust näha…

kolmapäev, jaanuar 03, 2007

Sirje räägib Savisaare blogi autorist.

Poliitkud on ajaveeb avastamas

Valimised lähenevad. Täna oli see päev, mil ma oma Feedreaderisse ühe uue kataloogi tegin, nimega Poliitikud. Mihkelsoni, Rummi, Paltsu, Sotse, Kingseppa ja Meikarit (kahe viimasega pole ma küll tihti ühte meelt) tasub kindlasti lugeda. Ja üldse, kõik riigikogulased võiks ajaveebe pidada.

 

Samal teemal räägivad nt Jaanus ja Ekspress.

EE prognoosarvetele ei tasu loota

Oktoobri lõpus, nädalavahetusel, helistab keegi mobiilile, meeshääl küsib, et müüsite kunagi elektriarvestit, et ta tahaks seda nüüd näha, on parasjagu kusagil kõrvalmajas. ??? (Aastaid tagasi ostsin tõesti el. arvesti ja kella, kuid hiljem selgus, et Eesti Energia paigaldab omi arvesteid, siis jäidki nad üle, arvesti sain maha müüdud, kuid aastate eest uut kilpi paigaldavale elektrikule mainisin, et mul nüüd kell üle, et ostku ära, lubas meelde jätta, võttis mobiili nr-i) Ütlesin, et tulge läbi. Uksekell, mundris mees ukse taga, äkki oli koguni Falcki logoga, ei mäleta, kutsun esikusse, et kohe toon toast arvestikella… vana kirjutab esikus töötava el. arvesti näidu üles ja läheb ära, ilma headaega või aitähh ütlemata, lihtsalt. Mina jäin lolli näoga vahtima, kell näpus, et… üks meist peab nüüd natukene loll olema, aga noh, äkki olen see siis mina.

 

Mul on EE-ga otsekorraldus, EE tekitab prognoosarveid, vajalik summa läheb arvelt maha, mugav värk, ja üsna täpne. Mõtlesin et saadan uue aasta puhul EE-le tegeliku näidu, saab näidud jälle täpseks (aastas korra – paar olen ikka saatnud, viimati saatsin 10. märtsil 2006), näpin EE kodukal arveid, ja tuleb välja et see „arvestiostja“ visiit maksis 138,78 EEKi, näiduvõtmise tasu. Vot siis.

 

Nii et, lugegem EE-ga sõlmitud leping läbi, ja ettenähtud päevadel tuleb see näit ikkagi saata, vaatamata sellele et vahel saab ilma kaa, ja suht täpselt ja mugavalt saab. Ja EE e-arved tuleb hoolega läbi lugeda, sest kui midagi pahasti on, siis mailitsi/telefonitsi ühendust ei võeta. Teine variant, kahtlaseid tüüpe ei tasu arvestile ligi lasta.

teisipäev, jaanuar 02, 2007

Paar kobamisi plõksitud pilti

Suur Pauk (objektiivil olid vihmapiisad)

Kui need asjad liiguksid ühes suunas, siis nad meenutaksid midagi


Liblikas

esmaspäev, jaanuar 01, 2007

Nn Savisaare ajaveeb

Nn Savisaare ajaveeb. Töö käib igal rindel. Arvatavasti Savisaar ikka ise ka teab, et tema nimel sellist asja tehakse.

1 film, ühiskonna arvestatava suurusega osast

Noh nagu ikka, HUA.

 

Nüüd ühest filmist, nimeks Tulnukas. Väga ropp ja rõve! Aga kui pooleni välja kannatada, siis… taolised tüübid räägivadki sellises keeles, ja just sellised on ka nende eluhoiakud ja väärtushinnangud.