neljapäev, detsember 31, 2009

Silver Rattasepp Sirbis: Kliimaskeptikud ja silmamoondajad

Püüeldes siiski objektiivsusele, viitan Sirbis ilmunud, siinsel lehel seniöelduga 180 kraadi vastupidisel seiskohal olevale artiklile. (kui aega saan, asun viiteid uurima)

ERR: Keelekõrv siiski jätkab

ERR: Keelekõrv siiski jätkab. (siinkirjutaja on nimetatud saadet aastaid kuulanud)

 

Loodetavasti ei kommenteeri kommentaariumis Ummelase nime all Ummelas ise, vaid keegi teeb lihtsalt rumalat nalja.

 

kolmapäev, detsember 30, 2009

Viisakast kõnetamisest/pöördumisest

Kedagi kõnetades, mistahes viisil, ei ole kuigi viisakas ega innustav end kõnetatavast kõrgemale paigutada.

 

Ehk siis, koolitarkust meenutades (Eric Berne minatasandid), asjalikkusele pretendeerivates olukordades olgem ikkagi täiskasvanu tasandil. Vanemana peale lendamine ei ole kuigi väärikas ega edasiviiv ning paigutab kõnetatava lapse tasandile.

 

Copy-paste kiiruga Googeldatud artiklile (.pdf):

 

KOLM  MINA-TASANDIT  SUHTLUSES  (McKay,  Davis,  Fanning  „Suhtlemisoskused"

põhjal)

 

Inimesed  suhtlevad  kolmel  mina-tasandil:  lapse,  vanema  ja  täiskasvanu  tasandil.  Nendest suhtlemistasanditest sõltub ka suhtlusstiil. Igal inimesel on välja kujunenud enda jaoks mugav suhtlustasand, mis ei pruugi  igas situatsioonis sobilik olla. [… ] kes on  teisel suhtlustasandil ning  oskama  vastata  täiskasvanu  tasandil,  et  vältida  asjatut  konflikti,  mis  võib  teistel tasanditel ette tulla.

 

  Vanem

-  Käsud-keelud,  normid  ja  reeglid, mida  tuleb  lapsele  edasi  anda.  Antakse

edasi palju häid nõuandeid, kuid edasiandmisviis on jäik

  Laps

-  Soov ise avastada, mässamine reeglitele vastu, energia ja tunnete panemine

suhtlusesse. Suhtlusviis on emotsionaalne ning vahetu.

  Täiskasvanu

-  Püüab luua tasakaalu suhtluses ilmneva lapse ja vanema vahel. Suhtlusstiil

on neutraalne

 

Pea silmas taktitundelisust selle suhtes, kes mis tasandil on. Probleemid ja konfliktid leiavad lahenduse  ainult  sisemise  täiskasvanu  suhtlemisviisi  abil.

 

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist, ka kommentaarium on meeliülendav. :-)

 

laupäev, detsember 26, 2009

Matid lambipirnid keelati EL-s ära. Kuidas klaare ise valgeks värvida?

Teadupärast pole EL-s enam matte hõõglampe saada, aga et ka mul on kodus valgusteid, kuhu sobivad vaid matid hõõglambid, siis näikse olema 3 varianti: a) tellida edaspidi vajalikud lambipirnidd väljastpoolt EL-i, b) õppida ära klaaride lambipirnide valgeks värvimine, c) vahetada valgustid välja. Esmalt plaanin ise pirne värvima hakata, mingi kuumakindla valge värviga, mis kuivades ei voola ja klaasile ühtlase poolläbipaistva kihi jätab.

 

Ei tea kas Narvas või ka Tallinna turgudel müüakse matte lambipirne? Või mõni kohalik netipood? Turgu peaks olema.

 

Sudoku kui reaalteaduste mudel

Sudokut saab lahendada kahel viisil, a) järkjärgult lisades vaid neid numbreid, millede õigsuses 100% kindel saab olla; b) toppama jäädes ja alla andes aegajalt ka huupi numbreid proovida. Esimesel juhul on vead välistatud, edasine lahenduskäik rajaneb raudsel alusel, eelnevale saab baseeruda, juba teadaolevas saab kindel olla. Ka teisel juhul võib meid edu saavutada, kuid võib ka viga sisse lipsata, lahendus võib leidmata jääda.

 

Sama moodi võib käituda enesele reaalse maailma mõtestamisel, võib tugineda teaduslikult tõestatule ja veel teadmatut mitte täita mitteteaduslikuga (astroloogia jne jamaloogiaga) aga võib ka kiirema ja lihtsama viisi valida ning lüngad juhusliku sisuga täita (mitmesuguste nn alternatiivseteks nimetatud „teadmistega" nt). Kuid fakt on see, et kui üliõpilane mõned loodusteaduslikud distsipliinid juhuslikkusega täidab, ei tohiks selline koolilõpetaja nt elektriliini projekteerida. Ning meie kohus on teha vahet, kes-kuidas oma maailmanägemust on ehitanud, et jamaloogia ei satuks poliitkasse, teedeehitusse, it-sse ja mujale reaalset maailma puudutavasse.

 

Muidugimõista on humanitaaria kui inimeseloodud maailm teine teema.

 

esmaspäev, detsember 21, 2009

Sissesoolatud linn

Pea kõik eilesõidetud 400 km möödusid lumistel-jäistel talveteedel, normaalne, põhjamaal on ju jää täiesti tavaline asi, ja millega juhid ka loomulikult arvestada oskasid. Nukkerkummalised olid aga viimased hilisõhtused 15 km, mil ilmnes, et vaatamata 14-le külmakraadile olid Tallinna tänavad mudasopased, löga lendas, kojamehed uhasid, klaasipesuvedelikku kulus sama palju kui bensiini. Selline kontrast paneb aegajalt ikka mõtlema, on's meil seda soolaga (või tont teab mis keemiaga – ka -14 kraadiga saab lumest sopp) möllamist ikka vaja?

 

See on ka üks põhjus, miks mulle pakane meeldib – linna sissesoolajad ei jaksa talvist lumist puhast linna lögaväljaks muuta.

laupäev, detsember 19, 2009

"Teaduslikud tööd". Tuumatalv

Väike nägemus, kuidas tänapäeval kedagi (poliitikuid, rahvamasse) võlusõna „teadus" abil suunata.

 

1979. aastal otsustas NATO Lääne-Euroopasse 572 Pershing II raketti paigutada. Mille peale sündis KGB poolt tellitud „uudis" sellest, kuidas Vene uurimuste kohaselt vallandub peale tuumaplahvatusi kliima jahenemine. Idee oli siis selles, et keskkonnaaktiviste ja muid gruppe veelgi rohkem tuumarelvastuse vastasuses ässitada, et NATO otsus võimalikult suurt vastasseisu tekitaks. Tüüpiline (meediaga) manipuleeriv trikk. KGB käigu nõrgim lüli oli see „teaduslik uuring", nimelt, igasuguse teadusliku töö tulemused peavad olema teadlaskonnale avalikud, et teadlaskond seda kritiseerida saaks, et teadustöö seejärel teadusliku artiklina avaldatud saaks jne. Kuid antud „teadustöö" sisuline sisu jäi salastatuks (nagu praegused kliimasoojenemist puudutavad teadustööd). Mis aga ei seganud hästikõlava mõiste „tuumatalv" levikut, pealegi, on ju loogiline, et tolm varjutab päikese jne. Mõni aeg hiljem fabritseeriti KGB juhtimisel järgmine „uuring" sellest, kui palju tolmu kerkib atmosfääri nende 572 tuumalõhkepea plahvatustes, uus kuid samuti teadusliku aluseta „uudis" haakus kenasti eelmise „uuringuga". Teiste teadlaste skeptilisus, mis tulenes sellest, et tööd ei avaldatud teadusajakirjades, uppus fantaasiaküllastesse ettekujutustesse saabuvast võimalikust tuumatalvest. Ideed külvati rahupooldajate, keskkonnaaktivistide, tuumavastaste jne sobivatesse seltskondadesse. Kuni sellest haaras kinni nimekas tuumarelvastuse ja nimetatud NATO plaani vastane teadlane Carl Sagan, kes tuumatalve-trummi aastaid tagus, ja ka ise, analoogse „uuringu" tegi. Vaatamata sellele, et teadlaskond, nimekad ajalehed ja ajakirjad Sagani enda „tuumatalve"-teooriat, kui eksperthinnanguta ja teadustöö nõuetele mittevastavust (ajakirjas Science jäidki Sagani lubatud 136 lk teadustööd kinnitavad andmed ilmumata) kritiseerisid, levis ja levib see selle raamatu andmetel alusetu müüt siiani.

 

Ehk siis, „koosta teaduslik" uuring, mis vastab suures ulatuses tõele, (tuumaplahvatustes kerkib atmosfääri palju tolmu – päike saab varjatud/ kliima muutudes muutub maailmamere veetase) eksi vaid soovitud/vajalikus/kasulikus suunas, aja põhjus-tagajärg segi (CO2 vs temperatuuri tõus) , vajadusel eksi suurusjärkudes (veeauru kasvuhooneefekt ja sisaldus atmosfääris), mine mööda teadusartiklitele seatud nõuetest, talu teadlaskonna kriitikat (sobiva teema korral ei söandata väga kõvasti vastu vaielda, kartes saada sõjapooldaja või keskkonna suhtes hoolimatuükskõikse tuntuse) ja oledki edukalt oma „teadusliku uurimuse" meedia- ja üldsusemulda istutanud.

 

Miks mulle näib, et praegusel inimtekkelise kliimamuutuse ja CO2-hüsteerial on nii mõnigi paralleel alusetu tuumatalve teooriaga?

 

http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_winter (lõpus mainitakse mh seda, et Sagan ennustas Kuveidi sõja ajal naftapuurtornide põlengust tõusnud suitsu tõttu suuri ilmamuutusi, tegelikult sadas suits vihmaga mõne päeva jooksul maha ja temperatuuride muutusi ei esinenud)

 

 

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata. Ei, ma ei parasta, olnuks aga väga piinlik, kui praeguste nn teaduslike tööde baasilt tehtaks nii mastaapseid otsuseid.

 

kolmapäev, detsember 16, 2009

Terve mõistus vs ETV

No kurat, ETV-s räägitakse sea põrnaga ilma ennustamisest… ETV-s!!! Praegu ei ole ka laupäeva õhtu, mil ETV-s huumorisaade on.

 

Masendav, või mis?

Võimuiha - intellektuaalse ebaküpsuse ilming

Võimuiha – intellektuaalse ebaküpsuse ilming. Mehhanism sisemise ebakindlusega hakkamasaamiseks.

Jah, koos ahnuse ja edevusega on need edasiviivad jõud, iseasi, kuidas, millise hinnaga, kuhu ja kuidas need jõud edasi viivad. Ja vahel on edasi ka tagasi.

 

Õnneks on eelnimetatud „…miski inimlik pole mulle võõras" tungid läbinähtavalt etteennustatavalt ühesuunalised vektorid, koefitsientidesse paigutatavad. :-) (poliitikud näikse seda aga aegajalt unustavat)

 

teisipäev, detsember 15, 2009

Mis asi on kombijaam?

Elektrijaamades, kus põletatakse mingisugust kütust, muundatakse soojus mehaaniliseks tööks. Tavaliselt on muundajaks aurujõuseade, st termodünaamiliseks kehaks on vesi. Selleks on olemas erinevaid viise ehk ringprotsesse, nt Carnot ringprotsess, Rankine ringprotsess, Otto ja Dieseli ringprotsessid. Mida need täpsemalt tähendavad, kirjeldab meile termodünaamika.

 

Tavaliselt töötavad soojuselektrijaamad Rankine'i ringprotsessiga. Nii, eelnevalt öeldu baasil on nüüd lihtsam selgitada, mida tähendab nii sageli kasutatav mõiste kombijaam – kombijaam on elektrijaam, kus toodetakse elektrit kahe või enama ringprotsessi abil. Kombijaam EI OLE elektrijaam, kus toodetakse nii soojust kui elektrit – see on koostootmisjaam. Sellistes toodetakse soojust ja elektrit koos (nt Iru).

 

Ehk siis, kombijaam viitab kombineeritud ringprotsessidele, see viitab tehnilistele üksikasjadele, sellele, milline on katelde ja turbiinide konstruktsioon, milline on auru teekond, millises faasis ja milliste parameetriteni termodünaamilist keha soojendatakse ja jahutatakse - mil viisil kasutatakse kütusest saadud soojusenergiat mehaanilise energia tootmiseks.

 

Ma ei tea, et Eestis oleks mõni kombijaam. Ja selle pärast ei tea, et selle mõistega on meil suur segadus. Oleks tore, kui mõni targem teada annaks, kas ja kus meie kombijaamad on.

 

Arukas oleks kardinad ette tõmmata

Arukas oleks kardinad ette tõmmata – tuba saab soojem, vähem soojust pääseb akna kaudu õue.

(ei tea miks meil seinavaipade mood möödas on? Korralik vaip välisseinas aitaks ka toa soojemana hoida)

 

Paras aeg külmkapid sulama panna

Praegu on taas paras aeg külmkapid sulama panna, sulamise ajaks hea külmutatud marjad – moosid – lihad rõdule/autosse tõsta.

pühapäev, detsember 13, 2009

Ikka CO2-st ja hüsteeriast Kopenhaagenis

http://vabameedia.wordpress.com kirjutab inimkonna kalleimast pettus-massipsühoos-arulagedus - CO2 hüsteeriast. Uskumatu lugu ikka küll, maailma vaatab hinge kinni pidades Kopenhaageni poole, kartes et seal rumalustes kokku lepitakse, Sinu ja minu raha eest arulagedusi tegema hakatakse. (suurim oleks CO2-e veeldamine)

 

Ja seda 2009. aastal, ja Euroopas! Kuhu me niimoodi jõuame? Kuhu jääb teadus, teaduslik meetod? (inimtekkelise kliimasoojenemisega seonduvad teadustööd millegipärast salastatud, mis on täiesti absurdne!)

 

laupäev, detsember 12, 2009

Kaja Hansapanga krediitkaartidest

Kaja kirjutab, et Hansapanga osad krediitkaardid kaotavad kehtivuse, ka mulle tuli selline kiri koju. Jama lugu, ka mind sunnitakse uut kaarti valima - reisil olles või netist ostes on ju krediitkaarti siiski vaja. Kui mingeid intresse ei taha maksta, jääb ainsaks võimaluseks hullumeelse kuumaksega „määratud tagasimaksega Gold".

 

Kui selle soovitusliku American Expressiga ei saa Eestis nii paljudes kohtades tasuda, siis nt kusagil Itaalia linnakeses pole sellega tõenäoliselt samuti midagi teha. Või mis? Ja hinnaks on endise 300 kroonise aastamakse asemel 30 krooni kuus. Oh jah. "Laske mul olla".

 

reede, detsember 11, 2009

ETV kava arhiiv

Kordan siin üht kunagise postituse kommentaaris viidatud võimalust, kuidas ETV kava arhiivi leida:

Mine aadressile http://etv.err.ee/index.php?0536614&kuu=2009-12-07 ja muuda lingis käsitsi kuupäev ära.

 

Võiks muidugi ka mõni mugavam võimalus olla.

 

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma. Mis selle rahaga nüüd siis tegema hakatakse? Kuhu see läheb?

 

(mõeldes esmaspäeval ETV-st nähtud Afganistani ülesehitamiseks mõeldud rahakasutusest)

 

pühapäev, detsember 06, 2009

Kolefilmid

Film ja raamat jutustab meile loo, pakub võimalust ajas ja ruumis rännata, muudab meie kontekste maailmaga, asetab meid enesest väljapoole, tutvustab filmi/raamatu kangelaste esteetilisi ja moraalseid väärtusi. Seega, film/raamat võib meid läbi enese talutades rikastada, kirgastada, õpetada, aga ka määrida ja labastada. On ju öeldud, et oled see, mida mõtled. Ja et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, ju teeb seda ka iga nähtud film ja loetud raamat.

Siit ka minu mõningane hämmeldus, et miks saavad auhindadega pärjatud veidrad filmid, mis ei paku peale ebameeldivustunde suurt midagi. Peendetailne füsiologismi langev suremistehnika, mitte kuigi intellektuaalsete peategelaste nürimeelsed, kellelegi kannatusi põhjustavad valikud… see kõik ei ole ju see, mis terve mõistusega inimest katarsiseni viiks. Aga selle eest on need filmid hästi tehtud? Ja see õigustab läbi haige fantaasia (nt Antikristus) vaimselt haige inimese fantaasiate kirjeldamist, filmi peidetud seoste „ahaa" arusaamiste pakkumist? Hea küll, filme on palju ja vaataja maitseid on palju, aga mulle hakkab tunduma, et auhinnatud filme oleks arukas pigem vältida. Et end mitte määrida.

Või teeb taolised filmid heaks filmijärgne naeruväärne tunne, kui saab kinost välja astudes tõdeda, „küll ma elan ikka heal ja demokraatlikul ajal"?

Või olen mina nii rumal, et peaksin filmikunsti teemadel üldse vait olema?

laupäev, detsember 05, 2009

Harimata inimene on võimas relv

Harimata inimene on võimas relv. Nii ütles KÖP-s Anu Raisma. Jah, ka Taliban teadis, kirjaoskamatuga on lihtne manipuleerida, leivast ja tsirkusest neile piisab. (79% Afganistani naistest ei oska lugeda ega kirjutada)

 

http://urmase.blogspot.com/2007/02/rahva-vastutusest-vabastamise-plaan.html

 

Füüsikast: Eötvösi efekt

3 aastat tagasi targutasin siin kuidas ühe kg-ne penoplastitükk on suurema massiga kui sama palju kaaluv rauatükk.

 

Täna aga selline mõttetera, et ekvaatoril ida suunas liikuv keha on kergem kui läände liikuv keha. Meie hõimukaaslase Loránd Eötvös järgi kirjeldab seda Eötvösi efekt (lingis on täpitähed!, üllatav). Et ekvaatoril on maapinna joonkiirus Maa pöörlemise tõttu 1667 km/h, siis on seal tsentrifugaaljõudude tõttu kõik kehad kergemad kui poolustel. Kaalu vahe ilmneb ka vastavalt ida või lääne suunas liikuvate kehade puhul (nt 90 km/h liikuva keha puhul on erinevus 0,07%).

 

reede, detsember 04, 2009

Tuhat, miljon, miljard

ERR-i kommentaariumis käib siiani kerge madin nädalataguse Vahtre artikli ümber. Seoses sealsega, loomise looga, asjade algusega, aja hoomamisega ja teadusliku maailmavaatega, tooksin siia Maavara lehel toodud suuri arve näitlikustava näite:

tuhat krooni = kaks 500 kroonist;

miljon krooni = 16 cm kõrgune 500 krooniste virn

miljard krooni = 160 m kõrgune 500 krooniste virn (Tallinna teletorni restoran on 170 m kõrgusel)

Ehk siis, lugupeetavad humanitaarid, miljonil ja miljardil on üpris suur vahe, täpselt 1000 korda.

http://urmase.blogspot.com/2007/08/aeg-ongi-jumal.html

neljapäev, detsember 03, 2009

Kiirustamisest on harjumus saanud

Meil on pahatihti kiire. Suures kiirustamises ei panda aga tähele, millal ja millega ka tegelikult kiire on. Kiirustades oleme pealiskaudsed, ja mis veel hullem, loobume naudingutest! Näiteks söömine, jah, kilokalorid võib paari minutiga endale sisse imeda ja täis kõhuga edasi tormata, aga võib ka tund aega söögilauas istuda ja toitu nautida. Täpselt sama asi on ühe teise, maailma kõige ilusama asjaga. Ja üldse kõigega.

 

Et siis, võtame hoogu maha ja vaatame oma tegemistele aegajalt distantsilt.

 

laupäev, november 28, 2009

reede, november 27, 2009

Strandberg tuumajaamadest

Strandbergi mõte, et kodudes võiks olla varustuskindluse huvides diiselgeneraatorid, ei sobi minu arust kokku mõistega energiasüsteem. Just vähese varustuskindluse pärast, vajadusest generaatori järele.

 

Aga jah, ega mina ka pragu veel kuigi suur tuumajaama fänn ei ole.

Õhuvoolust saab elektrit

Netis liigub uudis, kuidas õhuvoolust saab elektrit. Väga tore, kuid minu veendumuste kohaselt on autodel ja lennukitel selline elektritootmise viis negatiivse kasuteguriga – suureneva õhutakistuse tõttu. Nagu seda oleks ka auto katusele elektrituuliku paigaldamine.

Dots. Oidram tuuleenergiast

Dotsent Rein Oidrami koostatud ülevaade tuuleenergeetikast nii üldiselt kui Taanis (.pdf). Asjalik lugemine, kuigi aegajalt kumab ridade ja faktide vahelt ka natukene koostaja emotsioone.

 

Kordan veel ja veelkord, elektrist rääkides on energia ja võimsus kaks iseasja, VÕIMUSBILANSS on see, mis energiasüsteemi püsti hoiab, mis meile igal ajahetkel pinge garanteerib. Toodetud/tarbitud ENERGIA kujuneb - tuleneb võimsusest, ehk siis, kW ja kWh on erinevad asjad. Tuuleelektrijaamadest rääkides räägitakse kWh-dest, et kui palju nad aastas toota suudavad. Sama oluline on aga see, millal nad seda elektrit toodavad ja kuidas toodetakse elektrit just sel hetkel, kui tarbija seda soovib, kuidas tagatakse igal ajahetkel tootmise – tarbimise tasakaal.

 

Tuuleparkide elektrienergia suurenergeetiline salvestamine on minu andmetel mõeldav vaid hüdroakumulatsioonelektrijaamadega, nagu Leedu Kruonio. Meil kahjuks aga pole selliseid kõrguste vahesid ja veekogusid – mahuteid, millede vahet vett pumbata.

 

Oidrami ettekande link leitud siit.

 

Climategate

Climategate, rohkelt lugemist. Ekspressis, Google tulemused, RealClimate lehel. EE kommentaarides viidatakse ka nimetatud kirjadele – veel rohkem lugemist. (Kevin Trenberthi argumentidega tuleks tutvuda)

http://www.petitionproject.org/

 

 

neljapäev, november 26, 2009

Fakt: Sinu (praeguse) arvuti kõvaketas läheb katki

Fakt: Sinu (praeguse) arvuti kõvaketas läheb katki. See võib juhtuda 5 minuti või 5 aasta pärast, katki ta aga läheb, see on 100% kindel (veab, kui arvuti enne maha müüd või ära viskad). Ja see ei sõltu sellest, kas me muretseme selle pärast, kas eirame seda, kas või mida me salamisi või mittesalamisi loodame või teame – tehkem oma fotodest ja dokumentidest koopiaid, hoidkem faile samaaegselt mitmel infokandjal.

 

Kändler: Kahe kultuuri vastasseis laseb majanduse põhja

Teadus.ee –s veebruarikuus ilmunud Tiit Kändleri artiklist paar lõiku:

 

Humanitaarintelligentsi ja teadlaskonna eraldumine algas tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ja teostus äärmuslikult teadusrevolutsiooniga kahe möödunud sajandi ilmasõja vahel. Sellest on poole sajandi eest kirjutanud inglise teadlane ja kirjanik Charles Percy Snow oma essees „Kaks kultuuri". Selles kirjeldab ta värvikalt kunstiintelligentsi ja loodusteadlaste lahknemise tagajärgi ja viitab ka põhjustele, miks üks kultuur teisest aru ei saa ja enamgi veel – suisa põlgab.
Mõlemal kultuuril on teise suhtes väär kuvand, mistõttu ka 20. sajandi teadus pole Snow arvates avaldanud kunstile muud kui pinnapealset mõju. Kunstnikud ja kirjanikud osutusid sisuliselt ludiitideks, masinapurustajateks ning tehnilise hariduse kuvand omandas tänu neile ühiskonnas üha negatiivsema värvingu. Ometi võttis rahvas tööstusrevolutsiooni omaks ja tõttas küladest linnavabrikutesse – kirjutagu Dickens nonde jõledusest mida tahes.

 

KUID SEDA, ET EESTI HUMANITAARLASED enamvähem õigesti Einsteini ideid kajastaksid, on ikka veel üsna raske loota. Temast on pigem tehtud pigem relativist, kes eitas kõike, mis kindel olla võiks. Kui inimene ei tea, mis asi on fotoelektriline efekt, on see umbes sama hea, kui loodusteadlane kuulutab, et ta pole lugenud ega kuulnud midagi Shakespearest ega isegi mitte Tammsaarest, ja on selle üle veel uhke pealegi.

 

Jah, reaalsust ei saa eirata, reaalses maailmas hoiab see meist ise kinni. Iseasi, kas sellest alati aru saame („kuidas need asjad küll niimoodi läinud on?").

 

teisipäev, november 24, 2009

Päris igale poole ei saa ikka auke puurida

Päris igale poole ei saa ikka auke puurida.





Hea et Ülemiste all soolakaevandust pole.


Kui tehnokraat peaks homme maalikunstnikuks hakkama

Kui tehnokraat peaks homme maalikunstnikuks hakkama, siis

a)     tormaks ta veel täna poodi malli tooma;

b)     muretseks nii ruumi, kus ta maalima hakkab kui ka näitusesaali valgustite spektri erinevuste pärast (et vajadusel valgustite erinevast kiirgusspektrist tulenevat maalilt tagasipeegelduva elektromagnetlainete erinevust värvide valikuga korrigeerida, maalil neeldunud ja peegeldunud lainepikkusi vastavalt vajadusele muuta, sagedusskaalal nihutada);

c)     alustaks maali raamide joonpaisumistegurite arvutamisega, et raamide soojuspaisumine lõuendi pinge muutmisega lõuendile kantud värvi pragusid ei venitaks, rebestusi ei põhjustaks.

 

Ei ei, ma ei hakka maalikunstnikuks. See oleks liiga keeruline.

 

pühapäev, november 22, 2009

Silja Europa kaardil

Kui vana autorehvi eest makstaks 5 krooni...

Kui vana autorehvi eest makstaks mingis kogumispunktis nt 5 krooni, saaks mõne miljoni krooniga Eesti metsad rehvidest ehk puhtaks.

Kopenhaageni kliimakonverents

Ei tea kas peaks 7.- 18. detsembril toimuva Kopenhaageni kliimakonverentsi pärast ka ärevust tundma? Et ei tehtaks rumalaid, liigambitsioonikaid, edevusest ajalooannaalidesse pürgivaid, erialateadlaste seisukohti eiravaid otsuseid.

Väga loodan, et CO2-e ei hakata siiski veeldama (väga energiamahukas ja mõttetu!) ja kuhugi matma. Igasuguste heitmete vähendamine on muidugi teretulnud, väheneks ka peagi lõppevate fossiilsete kütuste põletamine ja suureneks (termo!)tuumaenergeetika osakaal. Samuti saab Prantsuse välisministriga vaid nõustuda: Prantsuse välisminister ütles AFP-le, et Kopenhaageni kohtumise võib lugeda edukaks juhul, kui rikkad riigid näitavad üles tahet aidata vaesematel maakera soojenemise tagajärgedega toime tulla. Juhul kui kliima tõepoolest muutub (ja nagunii muutub, inimese tegevusest sõltumatult), tuleb tektoonilistest liikumistest ja võimalikest kliimamuutustest põhjustatud muutustega hädas olevaid vaeseid riike aidata.

 

 

Usk ja Teadus. Elu teke

Ma ei ole mingi valveateist, pealegi, ma ju siiski usun, nimelt teadusesse ja inimmõistusesse, kuid nt sel blogil hoian suure huviga silma peal.

 

Kommentaar viimasele postitusele: (tõsi, Wikipedia väidab, et bakterite ilmumiseks kulus 1 miljard aastat)

 

 

Jah, mina usun.

 

Lubage vastu küsida, kas inimene suudab ette kujutada ajavahemikku tuhat aastat? Miljon aastat? 2 miljardit aastat? Jah,  ei suuda. Ja just see AEG ongi see meie jumal.

 

2 miljardit aastat juhtus (*) siin Maal selle eimiskiga midagi, mille tulemuseks on miski. Sellise hoomamatu ajaga VÕIB eimiskiga juhtuda seda, mis juhtunud on.

 

* juhtumine - vulkaaniline tegevus, äike, Päike jne.

 

Väljamaakeelsed sildid

Ving ON:

 

Mind, kes poest vaid eestikeelsete kirjadega minu poole olevaid mahlapakke ostab (tänane tähelepanek), hakkavad ära tüütama kitšilikud, suurusehullusest midagi ette kujutavad väljamaakeelsed sildid meie söögikohtades, isegi nende WC-de ustel. Kurat, ei saa siis RESERVED asemel RESERVEERITUD kirjutatud?

 

Ving OFF.

 

(Ei, eelmainitu ei ole põhjuseks, et mu järgmine ja arvatavasti ülejärgmine auto on jätkuvalt Audi Quattro – no et A4 on ju palju eestikeelsem kui nt Corolla või Lancer või Koleos :-)

 

 

Paroolindus kasvab üle pea

E-teenuste suurimad vaenlased on tänased poolikuid-kuidaginagutöötavaid e-teenuste pakkujad, kus enese autentimiseks tuleb mingisuguseid ankeete täita/end registreerida (esimesed 100 korda on registreerimine muidugi päris põnev, aga sellest tüdineb mingi hetk ära) ja kus Asjad Ei Tööta.

 

Näiteks meil on mitu kõikvõimalikke pileteid müüvat keskkonda, küll .ee ja .com lõpuga, kuid üheski ei saa inimene end tutvustada ei ID-kaardiga ega M-id-ga. Mis tähendab seda, et mida aeg edasi, seda rohkem paroolindus üle pea kasvab. Olukorras, kus meil on M-ID-d ja ID-kaardid.

 

Ebamõisltik kiiruspiirang vähendab liikluskorralduse usaldatavust

Kehv lugu – aegajalt tahaks kaasliiklejatelt vabandust paluda, ebamõistlikesse kohtadesse paigaldatud 30 märkide alas 30-ga sõitmise eest. Nt õhtusel ajal Kaarli puiesteel ja Luise tänaval sõites.

Telekanal Discovery on veidraks muutumas?

Ei tea kas mulle vaid tundub või ongi telekanal Discovery (ja ka Animal Planet) veiderdavaks eneseimetlejatest kangelassaatejuhtide topakuste kanaliks muutumas? Ei, seal on veel ka vaadatavaid saateid, nagu nt Müüdimurdjad, Kuidas asjad on tehtud, aga üha rohkem on tekkinud selliseid… hea küll, ei õienda siin rohkem.

 

laupäev, november 21, 2009

Maailma sügavuse hoomamiseks ei piisa ühest kõrgharidusest

Maailma sügavuse hoomamiseks ei piisa ühest kõrgharidusest.

 

reede, november 20, 2009

SMS vs kõne

SMS ei kohusta kohe vastama, on delikaatsem, jätab sõnumisaajale aega mõtteid seada, ei rebi adressaati oma tegemistest vägisi eemale, ei ole pealetükkiv, ei nõua kohest tegutsemist/otsustamist, teeb millestki keeldumise lihtsamaks - ei „sõida sisse".

kolmapäev, november 18, 2009

Torud ja kivid keset teed

Sinu ja minu raha eest on Tallinna tänavatele paigutatud keset teed ühissõiduki rada eraldavaid torusid ja kivist kolakaid. Miks seda tehakse, ei ole mulle tegelikult päris selge, kuid arvatavasti võitleb nende paigaldaja ettekujutletava rullnokaga, kes trollibussi rajale ihkab põigata. Eks need postikesed ole siis tellija jaoks kavaluse kehastuseks ja kivijurakad mõõgaks võitluses mõne hullukesega, kes valesse ritta ihkab sattuda.

 

Kui torusid ja kive keset teed ei oleks, oleks talvine teehooldus, st lumelükkamine efektiivsem. Lumepudrus, mil kivid on lumme mattunud ja postid taas katki sõidetud, ei lõhutaks pahaaimamatult kivide otsas autosid (ei imestaks, kui need kolakad libedaga mõne kividesse keeranud auto ka kõnniteele paiskaks), avariiohtlikes olukordades oleks autodel rohkem teeruumi ohuolukordi lahendada jne. Ehk siis, kui meetodeid valides, liiklust korraldades praegusest mõttelaadist edasi mõelda, võiks ju torude asemele paigaldada ka raudvaiad, tee telgjoon mineerida, varustada suurte ketassaagidega, kõrgepingega pingestatud trossidega, kuulipildujaga, giljotiiniga… enne aga võiks mõelda liiklusmärkidele. Korraldada liiklus LE-ga, märkidega, ja oinaid kes LE-st aru ei saa, trahvida.

 

http://urmase.blogspot.com/2008/05/miinid-jonnipunnide-asemele.html

 

teisipäev, november 17, 2009

Pisnisplan

Teha auto katalüsaatorite rent. :-) On käes aeg, mil ilma katalüsaatorita autosid enam teedel peaaegu ei liigu. Kat aga vananeb ja ilma selleta ülevaatuselt läbi ei saa.  Noh, 7 sotti päev, koos allapanekuga ja äravõtmisega, ja äri õitseks!

 

esmaspäev, november 16, 2009

Ettetrügijad ei pruugigi ehk alati ülbed juhmardjurakad olla

Mingi aeg tagasi Solarises Kuljuse etendusel ja täna Nukuteatris Akna Eesti keelte kontserdil jäid jälle silma pealtnäha normaalsed inimesed, kes riidehoiu järjekorras ette trügisid. Niimoodi lihtsalt, „keegi ei pane ehk tähele".

 

Volli tuli maalt linna, tal ju poegr Kujuses, oi seda rõõmu ja ka pisukest üleolekutki, ikkagi tema poiss ja laval ja mis kõik! Ja kui viimati oldi säärases riidehoiu järjekorras 84-l aastal, kui kolhoosi bussiga teatris sai käidud, siis lähebki meelest ära teiste ootajatega solidaarselt oma korda oodata.

 

Pille tuli mees Üloga Sibulat kuulama… Sibul, oi, ta on Pille suur lemmik, 8 aastat tagasi vahetas ta Rihoga firma suvepäevadel paar sõnagi! Rix on ju ikkagi oma jope! No peaaeg. KINDLASTI tunneks Riho ta kohe ära! Sellises ootuseärevuses oma vana semu näha võibki meelest ära minna, et väärikas oleks järjekorras koos teiste ootajatega oma korda oodata.

 

pühapäev, november 15, 2009

Vene ajal võis parteisse astumist põhjendada alljärgnevatel põhjustel:

Vene ajal võis parteisse astumist põhjendada alljärgnevatel põhjustel:

  • Karjääriredelil tuli sein ette, parteisse astuti survestamise tõttu, formaalselt, et saaks oma (nt teadus- või ükskõik millist) tööd jätkata; (tavalised inimesed)
  • Naiivsusest ja rumalusest, soovist kanda suurte juhtide ideesid (ullikesed, pugejad)
  • Sihikindel pürgimine elitaarsesse „klubisse", lähemale priviligeeritusele, maistele väärtustele, autoostulubadele, tuusikutele jne (müüdavad tiblad).

 

Ei tea kas aastal 2019 tänasesse päeva vaadates ka midagi analoogset silma hakkab?

 

reede, november 13, 2009

Elektrilöök ja inimene

Ambigramm viitas 1933 aasta elektriohutust viitavale käsiraamatule. Väga asjalik õpetus.

Eesti Energia elektrilöögist.

 

Ehk siis, madalpinge (alla 1000V), see mis meil pistikupesas on, on eriti ohtlik just südamele (süda kipub lööma voolusageduse rütmis, st 50 või 100 korda sekundis, verd ta aga siis ei pumpa) – eriti tuleks vältida voolu kulgemist läbi südame, nt voolu teekond vasak käsi – parem jalg; vasak käsi – parem käsi jne. Müüt, et 230 V ei tee mehele midagi, ainult raputab väheke, on väga ohtlik ja väär müüt. Sellise pinge juures võib isegi 0,01 A-ne vool surmav olla, 0,1 A peaaegu kindlasti. Duši all pingestatud juhet närides võib aga ka üle 10 A saada, st surm on 101% kindel.

 

Olgu lisatud, et vahelduvvool on elusorganismidele oluliselt ohtlikum kui alalisvool, ja et nahk on oluliselt suurema takistusega kui siseorganid – vigastatud nahaga on oluliselt madalam pinge eluohtlik.

 

pühapäev, november 08, 2009

Poliitika, poliitiline kombinatoorika, avalikkusega manipuleerimine, see kõik on ikka pigem põnev ja mänguline

Poliitika, poliitiline kombinatoorika, avalikkusega manipuleerimine, see kõik on ikka pigem põnev ja mänguline (samal ajal ka tõsine ja oluline) kui segane-tüütav-jagelev-süüdistav.

 

Veel põnevam on jälgida poliitikute väljaütlemiste-jõujoonte-huvide muutumisi. Oskust lühikese ajaga vastandlike seisukohti kaitsma asuda, üritades selle juures valija poole ausa näoga jääda.

 

Eelmise nädala Kumu Dokumentaali filmid

Eelmisel nädalal Pöffi Kumu Dokumentaali poolt näidatud filmid: http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-chris-landerth.html ja http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-larking-walking.html

 

Muide, KUMU-sse kinno minnes oleks arukas järjest, juba istunud kinokülastaja kõrvale istuda, vastasel juhul juhtub nii, nagu ikka juhtub – hilinejad/viimasel minutil tulijad nügelevad üksikuid vabu kohti otsides mööda istmeridasid.

 

 

 

Kuidas on juhtunud, et Klassikaraadios Traditsiooni Tarkuses räägitakse biovampirismist???

reede, november 06, 2009

"Ma ei suutnud seda lugeda - inimmõistus ei ole nii keeruline"

"Ma ei suutnud seda lugeda - inimmõistus ei ole nii keeruline" ütles Einstein Thomas Mannile, kui andis laenatud Kafka romaani viimasele tagasi.

neljapäev, november 05, 2009

Päris nii ka pole, et teadlased meedias kirjutada ei viitsi

Olen siin hädaldanud, et meie professuur ei viitsi meedias sõna võtta ja meedia ei soovi alati keerulisi ja mitteüheseid lahendusi pakkuvaid teadlaste sõnavõtte trükkida/saates kõlada lasta.

 

Lootust, et mul pole õigus, sisendab tänane EPL, kus ühel leheküljel kolme professori mõttearendusi saab lugeda. Tore. Nii võikski olla.

 

Reim. Teisest küljest, professori usalduskrediidist.

 

 

pühapäev, november 01, 2009

Pangad kütavad paljuski meie masu

Ikka ja jälle saame tõdeda, et just siinsed pangad kütavad paljuski meie masu, saevad oksa, millel istuvad. Ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetele lüüakse ebamõistlikult nuga selga. Aastaid edukalt tegutsenud firmade vara müüakse väevõimuga poolmuidu ära, saadakse täna mingi osa laenatud rahast kätte, selle asemel et lasta firmadel toibuda, saada tagasi kogu raha ja lisaks jätta Eesti majandus ellu, jätta inimestele alles nende töökohad, inimestele kes on ka ise samale pangale võlgu, inimestele, kes on potentsiaalsed tulevased laenuvõtjad.

 

Miks see nii on?

 

laupäev, oktoober 31, 2009

Kuuse taat ERR-s!?

Eile räägiti AK-s kellegi Kuuse taadiga ilmast… ei, ei ole ju 1. aprill!?

 

Ja sama huumor on üleval ka uudised.err.ee. Ehk siis, ERR võiks siiski meie riigis meedia tõsiseltvõetavuse etaloniks olla…

 

Ventilatsioon prügikasti kapis

Meil kõigil on kodus prügikast kraanikausi all kapis. Miks ei võiks seal kapis ka ventilatsiooni väljatõmbe toru ots olla? Nagu WC-s näiteks. Et ei peaks prügikasti visatud lõhnavaid/haisvaid asju omakorda millessegi pakkima, et tuppa ebameeldivaid lõhnu ei tuleks.

 

Hakka või korteris lisaventilatsioonitoru vedama…

 

pühapäev, oktoober 25, 2009

laupäev, oktoober 24, 2009

Kiri hr Kaarel Tarandile

Loodan siiralt ja kogu lugupidamise juures hr Kaarel Tarandi vastu, et Te:

a) teete energeetikast kirjutades nalja (soovite äraspidisel viisil millelegi viidata?);

b) kirjutate neil teemadel ebakaines olekus;

c) keegi Teie nimekaim soovib Tarandi nime mustata.

 

Miks nii karm seisukoht? Hr Tarand, palun pöörduge nt TTÜ energeetikateaduskonda ja paluge seal kellelgi (nt prof. Heiki Tammojal) anda Teile väikene ülevaade suurenergeetika toimimisest. Sest on piinlik lugeda Teie järjekordset energeetikateemalist kirjutist. Püüdke mõista, et energeetika ei ole kunst lauajuppidest silla ehitamine üle Emajõe ega penoplasti tükkidest teletorni ehitamine. Mastaapide muutudes muutuvad põhitõed, suured süsteemid nõuavad kompleksset ja süsteemset lähenemist.

 

Tänapäevane energiasüsteem on ülikeeruline kooslus, mida kirjeldavad reaalteadused, mida ei ole võimalik üles ehitada „uue avara revolutsioonilise pilguga", „lastes lahti vanadest energeetikute iganenud tõdedest".

 

Uus Teadmine saab lähtuda Vanast Teadmisest, energeetika kui reaalteaduse esindajateks on meie ülikoolid, vastava ala teadlased. AINULT teadus saab olla baasiks Uue Teadmise loomisel, ei ole võimalik seniteatust mööda minna, uue ja huvitavaga, profaane uskudes ja senitehtut, -teatut maha tehes uutest tuultest innustununa energeetikas revolutsiooni juhtida.

 

Emeriitprofessor Enno Reinsalu viimatisest K. Tarandi artiklist.

esmaspäev, oktoober 19, 2009

Vanadaam: tsaariaeg oli Eestis kõige parem aeg

Täna helistas Vikerraadiosse keegi vanadaam, kes avaldas arvamust, et tsaariaeg oli Eestis kõige parem aeg. Kellegi arvamust ei ole küll viisakas hullumeelsuseks nimetada, kuid…

Kortermaja. Elukorralduse korraldamiseks toon 3 näidet:

1) pärisorjus. Nn ühistu esimees on tsaar, kes otsustab, millises korteris ja kellega koos keegi elab, millist tööd teeb, vajadusel annab vitsa või hukkab ebameeldivad elanikud. Soovi korral võtab kõik korterid omale ja paneb ülejäänud elanikud keldrisse elama. Mõned valib omale teenijateks.

2) Diktatuur. Nn ühistu esimees valetab ja varjab majas toimuva kohta. Otsustab ainuisikuliselt, kas ja mida majas tehakse, kui palju elanikud maksma peavad, millest majaelanikud rääkida tohivad, mida küsida tohivad, ebameeldivad elanikud viskab majast välja.

3) Demokraatia. Korteriühistu asjaajamine on kõigile elanikele avalik, ühistu esimees on kohustatud kõigile arupärimistele vastama, otsused võetakse vastu hääletades. Ühistu esimees ei saa elanikke oma suva järgi korteritesse elama panna, ta ei saa peresid lahutada, ta ei saa elanike kortereid endale võtta ja elanikke majast välja visata ega hukata.

Jah, demokraatia osaks on ka diktatuuri ja pärisorjust ülistavate arvamuste tolereerimine. On ju öeldud, et demokraatias tekib ikka ja jälle jõud, mis sedasama demokraatiat hävitada üritab. Selliste jõudude tekkimise vastu on 2 lahendust: seadused (põhiseaduse kaitse) ja haridus (inimõiguste mõiste teadvustamine).

Eestist lahkunud andekaid noori on kahte sorti

Eestist lahkunud andekaid noori on kahte sorti:
- ühed tunnevad rõõmu, et nad on Eestist lahkunud;
- teised tunnevad Eestis toimuva pärast muret.

pühapäev, oktoober 18, 2009

Valimiste tulemus paneb mõtlema

Valimiste tulemus paneb mõtlema.

 

ERR: Arizonas eneseabikursustel saunatanud naine suri

ERR: Arizonas eneseabikursustel saunatanud naine suri. Link korraldajale.

 

Mnjah, milleks osta meditsiiniettevõtete aktsiaid, kui tulusam on õuaõua-ookuspookus jura müüa. Ja et igasugusele jamale ka ostjaid leidub… olgu selleks mitusada krooni liiter maksev merevesi, sada tuhat krooni sutsaka sauna eest või kõik need muud teaduslikult tõestamata „raviviisid" ja raamatud neist „raviviisidest".

 

Siin on nüüd paslik skeptik.ee lehele viidata.

 

Ma ei ühineks 100% soovitusega igal juhul valima minna

Kui pea on ikka tühi ja/või poliitika üldse ei huvita, pole mõtet valima minna. Juhuslikke mitteteadlikke hetkeemotsioonidel põhibnevaid ballasthääli ei ole meile nüüd ka vaja.

 

2 linki:

Volkov: kampaania on suunatud madalamale ühiskonnakihile

Eesti suurim häda - valima lähevad inimesed, kes ei tohiks valima minna (22.02.09 Vabariigi kodanikes kõlanud mõte)

 

Jälle (lampidega) kütmisest

Räägitakse, et kuna valgustid on üldjuhul laes, siis nendest eraldunud soojus jääb lae alla ja läheb toasolijate jaoks raisku. Mul oleks sellise väitega raske nõustuda. Sest kuna ainult valgustid me tuba soojaks ei jaksa küta, siis tavalised kütteseadmed segavad (konvektsioon) oma paigutusega jätkuvalt toaõhku – „kisuvad“ põrandale kukkunud külma ja raske õhku eneste poole, soojendavad üles ja lennutavad lae alla.

 

Muide, mida paremini on hoone soojustatud, seda vähem on vaja tuppa soojusenergiat tuua ja seda väiksemad on toas temperatuuride erinevused. See on halvasti soojustatud toa tunnus, kui lae all on 30º C ja põrandal 10º C.