LAURI VAHTRE: usu mõnitamine kogub populaarsust

ERR-s LAURI VAHTRE: usu mõnitamine kogub populaarsust. Kommentaarium on vaat et huvitavam kui artikkel ise.

 

 

Strandberg tuumajaamadest

Strandbergi mõte, et kodudes võiks olla varustuskindluse huvides diiselgeneraatorid, ei sobi minu arust kokku mõistega energiasüsteem. Just vähese varustuskindluse pärast, vajadusest generaatori järele.

 

Aga jah, ega mina ka pragu veel kuigi suur tuumajaama fänn ei ole.

Õhuvoolust saab elektrit

Netis liigub uudis, kuidas õhuvoolust saab elektrit. Väga tore, kuid minu veendumuste kohaselt on autodel ja lennukitel selline elektritootmise viis negatiivse kasuteguriga – suureneva õhutakistuse tõttu. Nagu seda oleks ka auto katusele elektrituuliku paigaldamine.

Dots. Oidram tuuleenergiast

Dotsent Rein Oidrami koostatud ülevaade tuuleenergeetikast nii üldiselt kui Taanis (.pdf). Asjalik lugemine, kuigi aegajalt kumab ridade ja faktide vahelt ka natukene koostaja emotsioone.

 

Kordan veel ja veelkord, elektrist rääkides on energia ja võimsus kaks iseasja, VÕIMUSBILANSS on see, mis energiasüsteemi püsti hoiab, mis meile igal ajahetkel pinge garanteerib. Toodetud/tarbitud ENERGIA kujuneb - tuleneb võimsusest, ehk siis, kW ja kWh on erinevad asjad. Tuuleelektrijaamadest rääkides räägitakse kWh-dest, et kui palju nad aastas toota suudavad. Sama oluline on aga see, millal nad seda elektrit toodavad ja kuidas toodetakse elektrit just sel hetkel, kui tarbija seda soovib, kuidas tagatakse igal ajahetkel tootmise – tarbimise tasakaal.

 

Tuuleparkide elektrienergia suurenergeetiline salvestamine on minu andmetel mõeldav vaid hüdroakumulatsioonelektrijaamadega, nagu Leedu Kruonio. Meil kahjuks aga pole selliseid kõrguste vahesid ja veekogusid – mahuteid, millede vahet vett pumbata.

 

Oidrami ettekande link leitud siit.

 

Climategate

Climategate, rohkelt lugemist. Ekspressis, Google tulemused, RealClimate lehel. EE kommentaarides viidatakse ka nimetatud kirjadele – veel rohkem lugemist. (Kevin Trenberthi argumentidega tuleks tutvuda)

http://www.petitionproject.org/

 

 

Fakt: Sinu (praeguse) arvuti kõvaketas läheb katki

Fakt: Sinu (praeguse) arvuti kõvaketas läheb katki. See võib juhtuda 5 minuti või 5 aasta pärast, katki ta aga läheb, see on 100% kindel (veab, kui arvuti enne maha müüd või ära viskad). Ja see ei sõltu sellest, kas me muretseme selle pärast, kas eirame seda, kas või mida me salamisi või mittesalamisi loodame või teame – tehkem oma fotodest ja dokumentidest koopiaid, hoidkem faile samaaegselt mitmel infokandjal.

 

Kändler: Kahe kultuuri vastasseis laseb majanduse põhja

Teadus.ee –s veebruarikuus ilmunud Tiit Kändleri artiklist paar lõiku:

 

Humanitaarintelligentsi ja teadlaskonna eraldumine algas tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ja teostus äärmuslikult teadusrevolutsiooniga kahe möödunud sajandi ilmasõja vahel. Sellest on poole sajandi eest kirjutanud inglise teadlane ja kirjanik Charles Percy Snow oma essees „Kaks kultuuri". Selles kirjeldab ta värvikalt kunstiintelligentsi ja loodusteadlaste lahknemise tagajärgi ja viitab ka põhjustele, miks üks kultuur teisest aru ei saa ja enamgi veel – suisa põlgab.
Mõlemal kultuuril on teise suhtes väär kuvand, mistõttu ka 20. sajandi teadus pole Snow arvates avaldanud kunstile muud kui pinnapealset mõju. Kunstnikud ja kirjanikud osutusid sisuliselt ludiitideks, masinapurustajateks ning tehnilise hariduse kuvand omandas tänu neile ühiskonnas üha negatiivsema värvingu. Ometi võttis rahvas tööstusrevolutsiooni omaks ja tõttas küladest linnavabrikutesse – kirjutagu Dickens nonde jõledusest mida tahes.

…

 

KUID SEDA, ET EESTI HUMANITAARLASED enamvähem õigesti Einsteini ideid kajastaksid, on ikka veel üsna raske loota. Temast on pigem tehtud pigem relativist, kes eitas kõike, mis kindel olla võiks. Kui inimene ei tea, mis asi on fotoelektriline efekt, on see umbes sama hea, kui loodusteadlane kuulutab, et ta pole lugenud ega kuulnud midagi Shakespearest ega isegi mitte Tammsaarest, ja on selle üle veel uhke pealegi.

…

 

Jah, reaalsust ei saa eirata, reaalses maailmas hoiab see meist ise kinni. Iseasi, kas sellest alati aru saame („kuidas need asjad küll niimoodi läinud on?").

 

Päris igale poole ei saa ikka auke puurida

Päris igale poole ei saa ikka auke puurida.

Hea et Ülemiste all soolakaevandust pole.

Kui tehnokraat peaks homme maalikunstnikuks hakkama

Kui tehnokraat peaks homme maalikunstnikuks hakkama, siis

a)     tormaks ta veel täna poodi malli tooma;

b)     muretseks nii ruumi, kus ta maalima hakkab kui ka näitusesaali valgustite spektri erinevuste pärast (et vajadusel valgustite erinevast kiirgusspektrist tulenevat maalilt tagasipeegelduva elektromagnetlainete erinevust värvide valikuga korrigeerida, maalil neeldunud ja peegeldunud lainepikkusi vastavalt vajadusele muuta, sagedusskaalal nihutada);

c)     alustaks maali raamide joonpaisumistegurite arvutamisega, et raamide soojuspaisumine lõuendi pinge muutmisega lõuendile kantud värvi pragusid ei venitaks, rebestusi ei põhjustaks.

 

Ei ei, ma ei hakka maalikunstnikuks. See oleks liiga keeruline.

 

Silja Europa kaardil

Silja Europal on rool rikkis, tiirutab ringi. Kena kaardilt vaadata.

 

Kui vana autorehvi eest makstaks 5 krooni...

Kui vana autorehvi eest makstaks mingis kogumispunktis nt 5 krooni, saaks mõne miljoni krooniga Eesti metsad rehvidest ehk puhtaks.

Kopenhaageni kliimakonverents

Ei tea kas peaks 7.- 18. detsembril toimuva Kopenhaageni kliimakonverentsi pärast ka ärevust tundma? Et ei tehtaks rumalaid, liigambitsioonikaid, edevusest ajalooannaalidesse pürgivaid, erialateadlaste seisukohti eiravaid otsuseid.

Väga loodan, et CO2-e ei hakata siiski veeldama (väga energiamahukas ja mõttetu!) ja kuhugi matma. Igasuguste heitmete vähendamine on muidugi teretulnud, väheneks ka peagi lõppevate fossiilsete kütuste põletamine ja suureneks (termo!)tuumaenergeetika osakaal. Samuti saab Prantsuse välisministriga vaid nõustuda: Prantsuse välisminister ütles AFP-le, et Kopenhaageni kohtumise võib lugeda edukaks juhul, kui rikkad riigid näitavad üles tahet aidata vaesematel maakera soojenemise tagajärgedega toime tulla. Juhul kui kliima tõepoolest muutub (ja nagunii muutub, inimese tegevusest sõltumatult), tuleb tektoonilistest liikumistest ja võimalikest kliimamuutustest põhjustatud muutustega hädas olevaid vaeseid riike aidata.

 

 

Usk ja Teadus. Elu teke

Ma ei ole mingi valveateist, pealegi, ma ju siiski usun, nimelt teadusesse ja inimmõistusesse, kuid nt sel blogil hoian suure huviga silma peal.

 

Kommentaar viimasele postitusele: (tõsi, Wikipedia väidab, et bakterite ilmumiseks kulus 1 miljard aastat)

 

 

Jah, mina usun.

 

Lubage vastu küsida, kas inimene suudab ette kujutada ajavahemikku tuhat aastat? Miljon aastat? 2 miljardit aastat? Jah,  ei suuda. Ja just see AEG ongi see meie jumal.

 

2 miljardit aastat juhtus (*) siin Maal selle eimiskiga midagi, mille tulemuseks on miski. Sellise hoomamatu ajaga VÕIB eimiskiga juhtuda seda, mis juhtunud on.

 

* juhtumine - vulkaaniline tegevus, äike, Päike jne.

 

Väljamaakeelsed sildid

Ving ON:

 

Mind, kes poest vaid eestikeelsete kirjadega minu poole olevaid mahlapakke ostab (tänane tähelepanek), hakkavad ära tüütama kitšilikud, suurusehullusest midagi ette kujutavad väljamaakeelsed sildid meie söögikohtades, isegi nende WC-de ustel. Kurat, ei saa siis RESERVED asemel RESERVEERITUD kirjutatud?

 

Ving OFF.

 

(Ei, eelmainitu ei ole põhjuseks, et mu järgmine ja arvatavasti ülejärgmine auto on jätkuvalt Audi Quattro – no et A4 on ju palju eestikeelsem kui nt Corolla või Lancer või Koleos :-)

 

 

Paroolindus kasvab üle pea

E-teenuste suurimad vaenlased on tänased poolikuid-kuidaginagutöötavaid e-teenuste pakkujad, kus enese autentimiseks tuleb mingisuguseid ankeete täita/end registreerida (esimesed 100 korda on registreerimine muidugi päris põnev, aga sellest tüdineb mingi hetk ära) ja kus Asjad Ei Tööta.

 

Näiteks meil on mitu kõikvõimalikke pileteid müüvat keskkonda, küll .ee ja .com lõpuga, kuid üheski ei saa inimene end tutvustada ei ID-kaardiga ega M-id-ga. Mis tähendab seda, et mida aeg edasi, seda rohkem paroolindus üle pea kasvab. Olukorras, kus meil on M-ID-d ja ID-kaardid.

 

Ebamõisltik kiiruspiirang vähendab liikluskorralduse usaldatavust

Kehv lugu – aegajalt tahaks kaasliiklejatelt vabandust paluda, ebamõistlikesse kohtadesse paigaldatud 30 märkide alas 30-ga sõitmise eest. Nt õhtusel ajal Kaarli puiesteel ja Luise tänaval sõites.

Telekanal Discovery on veidraks muutumas?

Ei tea kas mulle vaid tundub või ongi telekanal Discovery (ja ka Animal Planet) veiderdavaks eneseimetlejatest kangelassaatejuhtide topakuste kanaliks muutumas? Ei, seal on veel ka vaadatavaid saateid, nagu nt Müüdimurdjad, Kuidas asjad on tehtud, aga üha rohkem on tekkinud selliseid… hea küll, ei õienda siin rohkem.

 

Maailma sügavuse hoomamiseks ei piisa ühest kõrgharidusest

Maailma sügavuse hoomamiseks ei piisa ühest kõrgharidusest.

 

SMS vs kõne

SMS ei kohusta kohe vastama, on delikaatsem, jätab sõnumisaajale aega mõtteid seada, ei rebi adressaati oma tegemistest vägisi eemale, ei ole pealetükkiv, ei nõua kohest tegutsemist/otsustamist, teeb millestki keeldumise lihtsamaks - ei „sõida sisse".

Torud ja kivid keset teed

Sinu ja minu raha eest on Tallinna tänavatele paigutatud keset teed ühissõiduki rada eraldavaid torusid ja kivist kolakaid. Miks seda tehakse, ei ole mulle tegelikult päris selge, kuid arvatavasti võitleb nende paigaldaja ettekujutletava rullnokaga, kes trollibussi rajale ihkab põigata. Eks need postikesed ole siis tellija jaoks kavaluse kehastuseks ja kivijurakad mõõgaks võitluses mõne hullukesega, kes valesse ritta ihkab sattuda.

 

Kui torusid ja kive keset teed ei oleks, oleks talvine teehooldus, st lumelükkamine efektiivsem. Lumepudrus, mil kivid on lumme mattunud ja postid taas katki sõidetud, ei lõhutaks pahaaimamatult kivide otsas autosid (ei imestaks, kui need kolakad libedaga mõne kividesse keeranud auto ka kõnniteele paiskaks), avariiohtlikes olukordades oleks autodel rohkem teeruumi ohuolukordi lahendada jne. Ehk siis, kui meetodeid valides, liiklust korraldades praegusest mõttelaadist edasi mõelda, võiks ju torude asemele paigaldada ka raudvaiad, tee telgjoon mineerida, varustada suurte ketassaagidega, kõrgepingega pingestatud trossidega, kuulipildujaga, giljotiiniga… enne aga võiks mõelda liiklusmärkidele. Korraldada liiklus LE-ga, märkidega, ja oinaid kes LE-st aru ei saa, trahvida.

 

http://urmase.blogspot.com/2008/05/miinid-jonnipunnide-asemele.html

 

Pisnisplan

Teha auto katalüsaatorite rent. :-) On käes aeg, mil ilma katalüsaatorita autosid enam teedel peaaegu ei liigu. Kat aga vananeb ja ilma selleta ülevaatuselt läbi ei saa.  Noh, 7 sotti päev, koos allapanekuga ja äravõtmisega, ja äri õitseks!

 

Ettetrügijad ei pruugigi ehk alati ülbed juhmardjurakad olla

Mingi aeg tagasi Solarises Kuljuse etendusel ja täna Nukuteatris Akna Eesti keelte kontserdil jäid jälle silma pealtnäha normaalsed inimesed, kes riidehoiu järjekorras ette trügisid. Niimoodi lihtsalt, „keegi ei pane ehk tähele".

 

Volli tuli maalt linna, tal ju poegr Kujuses, oi seda rõõmu ja ka pisukest üleolekutki, ikkagi tema poiss ja laval ja mis kõik! Ja kui viimati oldi säärases riidehoiu järjekorras 84-l aastal, kui kolhoosi bussiga teatris sai käidud, siis lähebki meelest ära teiste ootajatega solidaarselt oma korda oodata.

 

Pille tuli mees Üloga Sibulat kuulama… Sibul, oi, ta on Pille suur lemmik, 8 aastat tagasi vahetas ta Rihoga firma suvepäevadel paar sõnagi! Rix on ju ikkagi oma jope! No peaaeg. KINDLASTI tunneks Riho ta kohe ära! Sellises ootuseärevuses oma vana semu näha võibki meelest ära minna, et väärikas oleks järjekorras koos teiste ootajatega oma korda oodata.

 

Vene ajal võis parteisse astumist põhjendada alljärgnevatel põhjustel:

Vene ajal võis parteisse astumist põhjendada alljärgnevatel põhjustel:

• Karjääriredelil tuli sein ette, parteisse astuti survestamise tõttu, formaalselt, et saaks oma (nt teadus- või ükskõik millist) tööd jätkata; (tavalised inimesed)
• Naiivsusest ja rumalusest, soovist kanda suurte juhtide ideesid (ullikesed, pugejad)
• Sihikindel pürgimine elitaarsesse „klubisse", lähemale priviligeeritusele, maistele väärtustele, autoostulubadele, tuusikutele jne (müüdavad tiblad).

 

Ei tea kas aastal 2019 tänasesse päeva vaadates ka midagi analoogset silma hakkab?

 

Elektrilöök ja inimene

Ambigramm viitas 1933 aasta elektriohutust viitavale käsiraamatule. Väga asjalik õpetus.

Eesti Energia elektrilöögist.

 

Ehk siis, madalpinge (alla 1000V), see mis meil pistikupesas on, on eriti ohtlik just südamele (süda kipub lööma voolusageduse rütmis, st 50 või 100 korda sekundis, verd ta aga siis ei pumpa) – eriti tuleks vältida voolu kulgemist läbi südame, nt voolu teekond vasak käsi – parem jalg; vasak käsi – parem käsi jne. Müüt, et 230 V ei tee mehele midagi, ainult raputab väheke, on väga ohtlik ja väär müüt. Sellise pinge juures võib isegi 0,01 A-ne vool surmav olla, 0,1 A peaaegu kindlasti. Duši all pingestatud juhet närides võib aga ka üle 10 A saada, st surm on 101% kindel.

 

Olgu lisatud, et vahelduvvool on elusorganismidele oluliselt ohtlikum kui alalisvool, ja et nahk on oluliselt suurema takistusega kui siseorganid – vigastatud nahaga on oluliselt madalam pinge eluohtlik.

 

Poliitika, poliitiline kombinatoorika, avalikkusega manipuleerimine, see kõik on ikka pigem põnev ja mänguline

Poliitika, poliitiline kombinatoorika, avalikkusega manipuleerimine, see kõik on ikka pigem põnev ja mänguline (samal ajal ka tõsine ja oluline) kui segane-tüütav-jagelev-süüdistav.

 

Veel põnevam on jälgida poliitikute väljaütlemiste-jõujoonte-huvide muutumisi. Oskust lühikese ajaga vastandlike seisukohti kaitsma asuda, üritades selle juures valija poole ausa näoga jääda.

 

Eelmise nädala Kumu Dokumentaali filmid

Eelmisel nädalal Pöffi Kumu Dokumentaali poolt näidatud filmid: http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-chris-landerth.html ja http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-larking-walking.html

 

Muide, KUMU-sse kinno minnes oleks arukas järjest, juba istunud kinokülastaja kõrvale istuda, vastasel juhul juhtub nii, nagu ikka juhtub – hilinejad/viimasel minutil tulijad nügelevad üksikuid vabu kohti otsides mööda istmeridasid.

 

 

 

Kuidas on juhtunud, et Klassikaraadios Traditsiooni Tarkuses räägitakse biovampirismist???

Oioioi, jah ma tean, on mõttetu siin vinguda ja hädaldada, aga kuidas on juhtunud, et Klassikaraadios Traditsiooni Tarkuses räägitakse biovampirismist???

 

ERR võiks absurdivaba olla. ERR-s võiks Terve mõistuse osakond olla.

 

Oi mul on keeruline elu. :-)

 

"Ma ei suutnud seda lugeda - inimmõistus ei ole nii keeruline"

"Ma ei suutnud seda lugeda - inimmõistus ei ole nii keeruline" ütles Einstein Thomas Mannile, kui andis laenatud Kafka romaani viimasele tagasi.

Päris nii ka pole, et teadlased meedias kirjutada ei viitsi

Olen siin hädaldanud, et meie professuur ei viitsi meedias sõna võtta ja meedia ei soovi alati keerulisi ja mitteüheseid lahendusi pakkuvaid teadlaste sõnavõtte trükkida/saates kõlada lasta.

 

Lootust, et mul pole õigus, sisendab tänane EPL, kus ühel leheküljel kolme professori mõttearendusi saab lugeda. Tore. Nii võikski olla.

 

Reim. Teisest küljest, professori usalduskrediidist.

 

 

Pangad kütavad paljuski meie masu

Ikka ja jälle saame tõdeda, et just siinsed pangad kütavad paljuski meie masu, saevad oksa, millel istuvad. Ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetele lüüakse ebamõistlikult nuga selga. Aastaid edukalt tegutsenud firmade vara müüakse väevõimuga poolmuidu ära, saadakse täna mingi osa laenatud rahast kätte, selle asemel et lasta firmadel toibuda, saada tagasi kogu raha ja lisaks jätta Eesti majandus ellu, jätta inimestele alles nende töökohad, inimestele kes on ka ise samale pangale võlgu, inimestele, kes on potentsiaalsed tulevased laenuvõtjad.

 

Miks see nii on?