neljapäev, mai 31, 2007

Ehitusbuum (foto)




Jaapanlased ja prügi

Räägitakse, et Mount Everest meenutab üha rohkem prügimäge. Ja ka seda räägitakse, et kui jaapanlased lähevad staadionile jalgpalli vaatama, siis pärast matši on seal vähem prügi kui enne oli. Minusugune süüdimatu pragmaatik pani juba ammu need 2 tõika kokku ja arvas, et japsid tuleb mägedesse saata. Ja täna oligi raadios uudis, et üks jaapanlane käib Mount Everestil ronimas ja koristamas, vist 9 t sodi juba kokku kogunud.

Järeldus: ilmaelu on loogiline. :-)

 

Kahju, et meie puhul on loogiline see, et sodi igale poole laiali pillutakse.

kolmapäev, mai 30, 2007

Kirjaoskus Türgis

Nüüd täna oskab Türgis elavast 70 miljonist inimesest lugeda 50 miljonit inimest (ko 70%). 20 milj seda kunsti ei mõista. (40 aastat tagasi oli kirjaoskus vaid 1/3) Pole siis ime, et valimistel aegajalt usuhullud võimule pääsevad ja lääne koolides õppinud haritud sõjaväelased riigi päästmiseks sõjaväelisi riigipöördeid peavad korraldama.

 

Õhk on sääskedest paks

Kui ma oleksin Hiina kommunistlikus parteis mingi funktsionäär, siis ma järgiks suurt juhti Maod ja asuks 50-ndate varblasetapu asemel sääski tapma - kõik inimesed peale tööd bussidesse ja metsa. Igatahes. Tapatöö käigu normide alusel.

Teine variant: juhul kui hiinlased seekord kõik oma sääsed ära tapavad ja hiljem kahetsevad, siis võiksime me siit Eestis paar triljonit tükki neile ära müüa, iga eestlane peaks nt 1 miljon sääske kinni püüdma. Sel aastal on see imelihtne, korraks hüpata vaid põõsasse põiele ja ongi miljon sääske kallal. Testitud.

teisipäev, mai 29, 2007

Kirjavigadest

Mul on neid kahjuks siin üksjagu, nii hooletusest kui rumalusest. Et see esimene variant tundub vähemkole (huvitav miks lohakus ja hooletus rumalusest paremad on?), siis tuleks vist parasjagu silmatorkavaid hooletusvigu meenutavaid vigu potentsiaalsete rumalusvigade lähedusse sättida, lugeja tähelepanu niimoodi sobivamatele vigadele juhtida. :-)

 

Miks selline arutluskäik? Sest nt minul tekib teiste blogisid (kodukaid, e-kirju) lugedes kirjutajast mingisugune ettekujutus, ja osa sellest ettekujutusest moodustab keeleline korrektsus ning kirjavigade iseloom. Viimasest saab veidi aimu vigade tekkimise põhjustest e inimesest endast.

 

(õues on hetkel väga äge äike)

 

esmaspäev, mai 28, 2007

GPSga metsas ja UTM

Ilma GPS-ta ja Maaameti kodukata ei oskagi enam metsatööd ette kujutada. Kõik see maaüksuste ja nende piiride tagaajamine, vahemaade ja suundade äraarvamine, küll vanasti oli ikka kole :-).
Kunagi kirjutasin siia veidi koordinaatidest, aga et Maaamet annab kraade-minuteid-sekundeid ilma komakohata (vt maaregistri kiirpäringu teenus ja tipi sinna katastritunnus (nt see 29501:007:0043 ja „näita kaardil“ :-) või siis, maakond, vald, mü nimi; edasi, paremal aknas Toimingud ja sealt koordinaadid, „S“-i vajutades saab kursori koordinaate fikseerida…), siis oluliselt täpsema tulemuse saab sealpakutavat riskoordinaadistikku e UTM-i kasutades. Ehk siis mu toonases jutus pidanuks kindlasti ka UTM-st rääkima. Teemat Googeldades trehvasin Leivo väikesele ülevaatele.

Selle siinse jutu mõte: veenda end UTM-ist rohkem uurima, kui vähegi aega leian.

pühapäev, mai 27, 2007

Mobiil-ID kasutusvaldkondadest

Ma tahan poes Mobiil-ID-ga maksta. Netipoes on see lihtne, vajaliku summa, viite- ja kontonr-ga jne suunatakse panga kodulehele, tuleb vaid end identifitseerida ja ongi ost sooritatud. Täpselt samuti võiks nüüd pärispoes olla, identifitseerimine käiks siis telefonis oleva ID-kaardiga. St maksmine käiks otse minu pangakontolt, mitte ma ei võtaks mobiilioperaatorilt krediiti.

Täna linnapeal sõites avastasin, et jälle olen rahakoti (dokumentidega) Anneli käekotti unustanud, tüüpiline. Ja siis tekkis mõte, et ka politseile võiks end identifitseerida Mobiil-ID-ga. Kõik paberid on mul ju tegelikult olemas ja korras, politseil andmebaasides nähtavad, vaid enda identimisega seal teeääres tekib tõenäoliselt jamasid. Mõtlesin veel, et kui läpakas kaasas oleks, siis nt www.eesti.ee lehele mobiiliga sisse logides saaks tõestada, et ma ikka Urmas Sander olen.

Vana pesakast (foto)


Ei tea kes seal elanud on, aga tal vaesekesel oleks vähem sammalt olnud vaja koguda, kui kast oleks tiba madalam.

reede, mai 25, 2007

Inimene, kes ei julge olla ise

Nii tavaline on soov olla eriline,

nii eriline on soov olla tavaline.

 

Kus siin loogika on?

kolmapäev, mai 23, 2007

Küsimus: mis on spa ja sanatooriumi vahe?

On neil vahe? Või on sõna spa mõte selles, et vähendada sama asutuse
seoseid põdurate penskaritega?

Raadiosse helistajad ei esinda rahvast

Meil on siin Eestis sõnavabadus, ka rumala sõna vabadus. Järelikult peaks nt (riigi)raadios vahepeal ka rumalusi räägitama? No et ka rumalad saaks meelepärast juttu kuulda?

Meil on rahvavõim, võim kuulub rahvale. Järelikult peaks Riigikogus olema ka idioote, lollakaid ja pätte? No et ka nemad esindatud oleks?

 

Päris nii vist ikka olema ei peaks ja meedia rumalusi levitada ei tohiks (mittetõe levitamise hea näide on Venemaa). Kuid ikka ja jälle on raadiotes nn avatud mikrofoni saateid, kuhu end emotsionaalselt üleskruvinud, pahas tujus olevad, eneseteostust otsivad ja igavlevad eakad, maailma mustvalgelt – mulle kasulik või kahjulik – nägevad, enda arvates head tegevad ja kuulajaid liialdades (poliitiliselt) kallutada üritavad inimesed helistavad. Ja tulemus on masendav. Kas ikka on vaja sadadele tuhandetele inimestele kümnekonna üliaktiivse helistaja arvamust kaela valada? Sellisel moel ei ole meil võimalik rahva arvamust teada saada. Ainus mida saavutame, on rumaluste levitamine, ja ma väga loodan, et mitte paljundamine.

 

laupäev, mai 19, 2007

Naiste jutud

Eelmise teema jätkuks ja Leitti soovil: mõni aasta tagasi oli Discoverys või National Geographicus saade ühest teadlasest, kes käis kohvikutes ja muidu linnapeal ringi ning kuulas inimeste vestlusi pealt. Uuris, mida inimesed räägivad. Põnev. Meeste jutte ma tean, aga naiste jutud (õigem oleks vist naistejutud), need tunduvad olema ühed teistmoodi jutud, omad jutud, salajutud, siseinfo jutud, sõjaplaanijutud, girlpowerjutud, ülejäänud inimkonnas kahtlustavat uudishimu tekitavad jutud. Ja väga vabalt ka naisšovinistlikud jutud :-)  

Too teadlane sai tulemuseks, et 2/3 maailmas räägitavast jutust on klatš. Sotsiaalsed suhted, kui (mõneti ülekohtust) hinnangut vähem sisaldavaid sõnu kasutada.

neljapäev, mai 17, 2007

Siis parasiitsõnana

See tundub teistest paljudest parasiitsõnadest veidi erinev olema, mitte nii tühi kui need teised. Sõnal siis parasiitsõnana on justkui rääkija ebakindluse märk man, paneb kuulaja olukorda, kus ta peaks räägitavast teadlik olema, oleks nõus, tähistaks otsekui niigi teadaoleva kordamist, märgiks aksioome. Ja sellega väheneb võimalus, et kuulaja vastu vaidleb. Ju see ongi siis-i mõte. Kartus, et äkki keegi ei ole nõus.

Kuulasin täna Tekstiluupe, kus noored ettekandjad palju siis-e kasutasid. Sealt see siis-mõte tekkiski.

 

kolmapäev, mai 16, 2007

Mobiil-ID

Esimene päheturgatav sõna: lahe.

Et ma ilma ID-kaardita netipangale ligi ei pääse (ei viitsi mingite kalkulaatoritega hullata ja kaasas vedada), siis nüüd saab ka kaardilugejata arvutiga pangatoimetusi teha. Ja ka Maksuamet jt võiks kiiremas korras MobiilIDeerimise kasutusele võtta. Veelkord, tõsiselt lahe asi. Ja töötab kenasti ka siis, kui üle GPRS-i netis olla.

Link Mobiil-ID-le.

 

 

teisipäev, mai 15, 2007

Sini-must-valge part rohus (foto)


Kopli liinid (foto)



Lehma kloonimisest

Kloonimisest Vikerraadio Labori saates, lihtsalt, loogiliselt ja suurepärase diktsiooniga (Ülle Jaakmaa).

Samal teemal Horisondis.

 

esmaspäev, mai 14, 2007

Raamatutest

Minu ja raamatu suhe tekkis äkki, põhimõtteliselt üleöö. Õigupoolest, oli üks suunaja, E (suur aitähh Sulle), ta pani mulle ka ühe orientiiri paika, nimelt Hesse. Ja minu elu esimene tõeline lugemiskogemus oligi Klaaspärlimäng. See oli selline kikivarvul lugemine, mis kestis edasi ka lugemise vaheaegadel ja ka pärast raamatu lõpetamist, haaras kaasa, pani vaikima ja mõtlema, parem olla soovima jne.

Ristikivi kirjutas, et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, ja umbes sellest olen ka hiljem raamatuid ostes lähtunud. Iga lugemine jätab ju meisse vaokese, muudab midagi, loetud raamatutest tekib nagu mingi koefitsient, murdmisnäitaja, mis ümbritsevat elu kuidagi ka teise nurga alt näitavad, ilmaelu põnevamaks muudavad. Noh, ja tegelikult on ju lugemist 100 korda rohkem kui keegi lugeda jaksab, jama jaoks (mida poodides piisavalt palju müüakse) pole aega raisata, tuleb valikuid teha.

Alles üsna hiljutise ajani arvasin, et ei ole ju mõtet koju enne uut raamatut tuua, kui eelmised on läbi loetud. Et kuidas siis niimoodi mööbliks ja miks ja pole õigustust. Aga et meil siin Eestis on ju osad raamatud defitsiit, siis mingi hetk toimus muutus, osta tuleb siis kui raamatut saada on, siis kui keegi usaldusväärne inimene/autor sellele viitab, poes sirvides huvitav tundub. Ühesõnaga, (mis sest et tulevast) raamaturuumi tuleb kujundada jooksvalt. Et kodus oleks valikut, et midagi maha ei magaks, et eesti keelde tõlgitud raamatutest soovitud valik saaks moodustatud.

Et miks peaks keegi omale raamatuid ostma? Minu arvates on see aga ainuvõimalik! Et iga loetud raamat oleks riiulist iga hetk võtta, sirvimiseks või ülelugemiseks. Ja ka lugemisega on seotud oma lugu. Oma raamatutega on aga ka 1 miinus – poolikud raamatud. Mul on vist ca 10-l paberilipakas vahel, ja need poolikud raamatud painavad kuidagi, oleksid nagu mingisugused kohustused, nad ei ole ju jurad, et oleks õigustust pooleli jätta. Kuidagi aga juhtub vahel, et midagi pakilisemat tuleb vahele ja alati saab ju poolelijäänu riiulist välja võtta ja edasi lugeda… ja nii nad jäävadki.

 

Need olid nüüd minu mõtted. Ja küll oli tore ja ka üllatav täpselt samu mõtteid Jan Kausilt kuulata, Tõnu Karjatse Klassikaraadio „Olemine“ saates. On ka teisi imelikke. :-)

 

Kirjaoskus Venemaal

Tsaarivenemaal oli 18. saj lõpus vaid 5 trükikoda. Tallinnas, Põltsamaal, Riias, Peterburis ja Moskvas. Allikas: Andres Ehin „Venelase identiteet“.

1897-l aastal (rahvaloendus) oli Venemaal keskmine lugemisoskus 15%, naistel 5%. (Eestis 96,6% meestel ja 96,7% naistel - see on üks väheseid kohti, kus tuleks kirikule aitähh öelda. Kirjaoskamatutena poleks me ka iseolemisest, oma riigist, osanud tõenäoliselt unistada). Allikas: Arvo Valton Keelekõrvas.

 

Ei, minus ei räägi siin šovinist, lihtsalt, 2 eeltoodud tõika on meelde jäänud. Venemaa suurust arvestades pole imestada, et neil seal suure hulga kirjaoskamatute seas väga kirkaid kirjanikke jt kultuuriinimesi oli.

 

pühapäev, mai 13, 2007

Söögem ikka võid

Ostkem leivale-saiale-sepikule määrimiseks ikka seda õiget, tervislikku ja maitsvat, 82%-list võid. Muidu on nii, et pärisvõi tootjad äkki tüdivad ära ja mingi aja pärast ei saagi enam igast poest võid osta.

Või on külmkapist võetuna kõva? Osta poest värske leib ja määri sinna pärsivõid peale. Söö võileib ära. No nii, plastikmargariini on jah parem määrida küll, aga süüa ju tegelikult ei kõlba.

 

reede, mai 11, 2007

Ah et millist raamatut soovitaksin inimesest ja ühiskonnast?

Minu tagasihoidlik raamatusoovitus noorele, kes soovib ühiskonnast ja inimesest midagi lugeda, see oleks minu järjestus:

Orwelli Loomade farm, Goldingu Kärbeste jumal, Orwelli 1984 (!), Coudenhove-Kalergi Totaalne riik totaalne inimene, Wieneri Küberneetika ja ühiskond (mäletan, et tahtsin seda mäletada kui asjalikku raamatut, kuid sisu ei ole enam kuigi hästi meeles. Siia nimistusse peaks ta aga hästi sobima), Gasseti Masside mäss. Selle rakursi alt ei tulegi esimese hooga rohkem midagi meelde.

Noh, eks iga romaan, kui peategelase kirjeldus, paigutades teda tema olemjuse väljajoonistumiseks erinevatesse situatsioonidesse, paiguta teda ka mitmesugustesse vastasseisudesse, ka ühiskonnaga.

 

neljapäev, mai 10, 2007

Venelasest 2 Ööülikooli saadet

Venelasest 2 Ööülikooli saadet: Andres Ehin „Venelaste identiteet“ ja Peeter Volkonski „Vabanemisest“. Kasulik kuulamine, eriti noorele eestlasele.

Muidugi oleks arukas kõik ÖÜ saated paar korda läbi kuulata. Nagu siinkirjutaja seda teinud on. :-)

Ahjaa, 1 päevakorras olev salvestus veel, Bulgakovi Meister ja Margaritast.

 

supportestonia.blogspot.com

Tehokratt viitab supportestonia.blogspot.com lehele. Ukrainakeelne.

 

kolmapäev, mai 09, 2007

Businessplaan

Hakata kasvatama nelke, punaseid.

Kiiver (foto)



On see ikka II MS-st? Kumba poole oma?
Leidsin Sõrvest, metsast, nüüd sõja lõpu aastapäeval ja ajal, mil toonastest sündmustest palju juttu tehakse. See on nüüd tegelik, objektiivne tükike nimetatud ajast.

Hiljem: see olevat Vene kiiver, II MS-st

Rahustav on näha venelast vaatamas EuroNewsi

Meeldiv ja kuidagi rahustav on näha venelasest vaevaliselt eesti keelt purssivat tasulise parkla valvurit vaatamas EuroNews-i telekanalit. Varem oli see rohkem ükskõik, millises mullis keegi elab.

 

laupäev, mai 05, 2007

Huvitav, mitusada aastat Venemaa seda II Maailmasõda veel fetišeerib?

Huvitav, mitusada aastat Venemaa seda II Maailmasõda veel fetišeerib? Poliitikud selle kaudu patriotismi üles kütavad, suurriiklikku minevikus ja olevikus olulisuse tunnet pakuvad, ajaloost toodud (rebitud) sündmusega seoses vahepeal muutunud maailmas eristaatust nõuavad. Toonaste jõujoonte järgi tänaseid vaenlasi kaardistavad.

Seda maailma kõige kohutavamat sündmust mäletatakse veel jah, ka 1000 aasta pärast (meie pisikest Jüriöö ülestõusukest me ju nt teame veel tänagi), aga aeg läheb edasi, olud muutuvad.

Venemaa riigijuhid võiks enestelt küsida, mis on riigi eesmärk? Vastus võiks olla, et riigis elavate inimeste heaolu kasv.

Sõnum meie venelastele

Loodetavasti adusid nüüd meie venelased, et Venemaa käed ei ulatu üle
Eesti - Vene piiri, et me elame iseseisvas, toimivas, maailma
juhtivate jõudude toetusega riigis. Et Venemaa äprlemistest pole
Venemaale ega meie venelastele kasu. Ja et 9. mail pole mõtet siin
relvadega vehkima hakata, relvastatud mässu mahasurumisele ei järgne
mitte mingil juhul Venemaa mingisugustki sekkumist.

reede, mai 04, 2007

Julgeolek EL-s ja NATO-s

'Tea milliseid trikke teinuks Venemaa veel siis, kui Eesti ei oleks
EL-s ja NATO-s? Kas ja kuidas reageerinuks EL ja USA Kremli
tembutamistele?

Peaks Savisaarelt küsima.

neljapäev, mai 03, 2007

Venekeelne ETV. Teles on jõud

Et siis esmalt tuleks luua reaalsust kajastav, eestimeelne ja
venekeelne meediaruum ja alles siis üritada eestimeelsele venelasele
eesti keelt õpetada?

Veel 1 link, mida teinekord veidi uurida tahaks (endale)

http://inosmi.ru/ -ga tutvuda.

 

 

www.webpark.ru -s pronkssõdurist. Lugeda kommentaar

http://www.webpark.ru/comments.php?id=22913 –s pronkssõdurist. Lugeda kommentaare.

Ajaloolisi filme tuleb meil tegema hakata

Eilsesse Aunaste Vikerraadio Meie saatesse helistas üks venekeelne daam, kes väitis, et pronkskuju teisaldamine oli venelase hinge sülitamine. Kuidas küll jõuda Eestis elava venekeelse inimeseni sõnumiga, et teisaldamata jätmine oleks paljudele eestlastele hinge sülitamine?

Ajaloolisi filme tuleb meil tegema hakata. Ja üldse ajaloost rohkem rääkida, ka vene keeles.

 

Kreml keerab vinti üle

Paar head asja.

Ma arvan ikka tõsimeeli, et Venemaa, kui praegune nn tegija, teeb üha uusi vigu. Poevaraste resoluutne õigustamine, riigiduumalaste siinne jant, mh teise riigi valitsuse tagasiastumise „soovitamisest“ anekdootliku kuju ekspertiisini, selle kõige väga tendentslik kajastamine Vene meedias, Moskva linnapea avaldused, ja seda kõike ju maailma silme all. Nüüd veel saadikuTE mitteturvamine Moskvas, st ka teiste riikide nöökimine, see ju aina liidab Euroopa Liitu. Venemaa huvi võiks olla ju just, lahutada. Meid kiusata ja samal ajal nt venelembese ja eristudasooviva Prantsusmaaga tiiva ripsutada. Sest mind tegi see üsna ärevaks (postitiivses mõttes), kui Paet üsna paljutki ühele kaardile pani, öeldes, et Eesti saatkonna rünnak on rünnak kogu Euroopa Liidule. Kui nüüd mõni Euroopa riik poleks sellega nõus olnud, oleks Venemaale pugenud (küll on tore, et Merkel selline pugeja pole), siis oleks Euroopas taas 1 lõhe ja meie positsioon hoopis nõrgem kui täna, mil EL ja USA meid toetavad.

Usutavasti saavad nüüd lääne meedia ja poliitikud Vene propagandamasinast taas väikese õppetunni. Ehk teeb ka mõni Eestis elav venekeelne inimene järeldusi sellest Kremli kontrollitud meediaruumist, kus venekeelsed inimesed elavad. Ikka ja jälle kuulen tuttavatelt, kuidas kellegi tuttavad venelased pingutavad nüüd rohkem eesti keelt purssida, piinlikkusest oma rahvuskaaslaste pärast ja kartusest eestlaste halvakspanu pälvida. Meie, eestlased, võiksime aga vastu piinlikkust tunda, et meie hulgas on venelaste vihkajaid. Ja vastastikune piinlikkus liidab.

 

 

 

kolmapäev, mai 02, 2007

Kujude teisaldamise laine algus, tegime otsa lahti

Tore et mitmes Euroopa riigis sobimatuid punamonumente
teisaldama/kõrvaldama hakatakse. Tõmbavad osa Vene propaganda tuld
endale.

Kahju kohe meie Moskva suursaadikust

Mida päev edasi, seda haledama häälega meie suursaadik meedias räägib. Vaeseke.

Hakkasin kohalikule konstaablile maili saatma ja.

Üllatus üllatus, kus on politsei koduleht? www.pol.ee ja www.politsei.ee suunavad mõlemad tuvasta.politsei.ee lehele. Varem oli neil ikka üsna korralik kodukas, Prefektuurid ja piirkondade järgi konstaablite kontaktid jne jne. Ja puhver on ka vastikult värske.

 

Veel üks Google poolt pakutud leht: www.politsei.com :-)

 

 

teisipäev, mai 01, 2007

Lihtsad ja keerulised asjad Wordis ja Excelis

Keegi vist ei kujuta ette sajatuste hulki, mis üle maailma kevadeti lõputööde kirjutajad taeva poole karjuvad ja kuipaljud Bill Gates-i ja Microsofti Wordi ja Excelit puruks tahaksid rebida. Pisikesteks tükkideks. Iseäranis graafikuid joonistades, aga ka sisukordadega ja loeteludega jne „automaatsete (vahel iseenesest muutuvate) asjadega“ maadeldes.

Aitasin Annelil lõputööle ühemõõtmelist graafikut teha, skaalat, kus vastavatel kaugustel telje otstest on märksõnad. Püha müristus. Põhivõrgus süsteemiteenuste analüütikuna töötades oli mul 2 aastat põhiliseks töövahendiks Excel (ja just graafikud ja makrod), aga näe, sellise skaala tegemiseks kulus tund aega. Lõppkokkuvõttes näeb asi ikka nii välja, et kõige kiiremini oleks olnud nö käsitsi skaala joonistada (Wordis joonistades on muidugi see „vahva“ asi, et jooni ei saa sujuvalt, väikese sammuga tõsta, Excelis õnneks saab), kastikestesse tekst juurde kirjutada ja iga kastike siis eraldi vormindada. Siis see kokkulapitud asjandus pdf-ks teha ja sealt lõputöösse, Wordi tõsta, et enam midagi ei muutuks ja paigast ära ei sõidaks.

 

Programmid pole süüdi, et kasutajad rumalad on? Aga kasutajad ongi ju rumalad. Nagu nt mina, ei ole 5 aastat ülikoolis Excelit õppinud. Programmi kirjutajad peaks sellest ka lähtuma. Lihtsad asjad lihtsalt tehtavaks jätma ja keerulised automaagilised asjad lihtsalt väljalülitatavaks tegema.

 

Nende vale siit Eestist öelduna on ju venemaalasele usutavam

Oot mis, kas keegi arvas, et Vene poliitikuid huvitab mingisugune mälestusmärk? Et nad ei tulnudki siia Vene sisepoliitikat tegema, suurrahvale pakkuma suurolemise-, peremehetunnet, maalima venemaalasele eestlasest vaenlasekuju (teadagi, vaenlase olemasolu liidab, suunab tähelepanu „vaenlasele“), saates omad mehed siia oma endisi valdusi üle vaatama ja nentima, et jah, saagisid ikka kuju tükkideks, aga vot Vene survel liimiti uuesti kokku. Ja jah, ikka ekskavaatoriga kaevasid nii et kondid ragisesid. Ja sadama WC-d on ajupritsmeid täis.

 

Savissaare sõimamisest

Praegu käib äge Savisaare sõimamine, et vaat kus tõbras. Et kui ühel kaalukausil on Eesti riigi ja rahva huvid ja teisel pool Savisaare ja Keskerakonna huvid, siis Savisaar valib alati enda ja KE huvid. Et ta ei näikse tundvat mõisteid õige ja vale, see-eest teab mis on kasulik ja mis pole kasulik. Aga, me ju kõik teame seda! Valetab ja vassib? Ka see kõik on ju teada. Aastaid. Ja seda teame kaa, et ta esindab venekeelseid valijaid, osadelt nendelt kogub ta hääli ja praegu käitub nii, nagu need valijad temalt ootavad. See on ju poliitiku kohus. Ja eestikeelsed, eemalepeletatud KE valijad loodab ta tõenäoliselt jälle ära rääkida. Nii et, Savisaare käitumist nägime kõik ette.

Me peaks pigem KE valijalt küsima, et kuidas ta saab sellise võtetega, ma ütleks stiiliga, meest usaldada? Miks pagana pärast on üks näota, sõnumita, põhimõteteta (koalitsiooni minnes nõus kõigest loobuma), sulisid ligimeelitav erakond Eestis niiiiii populaarne? Ja Savisaar ise seeläbi kohtadel, kus ta rahvale halba saab teha/vajalikke asju mitteteha. Vot see on küsimus.

 

Meediast. Ma tahan, et meie meedia oleks nagu verekoer, et ta oleks pidevalt kallal ja ei väsiks. Meil on nii, et kui keegi saab mõne suurema jamaga hakkama, siis paar päeva on kisa suur, nädala pärast ei käsitle teemat enam keegi ja kuu aja pärast räägib patustaja musta valgeks, keegi nagunii midagi ei mäleta enam. Ja kogu lugu. Kuid minu arvates võiks ilmselgete soperduste kohta kommentaare küsida igal pressikonverentsil terve järgneva aasta nt. Olla tüütuseni visa ja järjekindel. Et jamad ei ununeks. Et neid jamasid ei saaks asjaosaline üsna pea ilusamaks valetada.