Vaatasin Lippmaa-Lahtvee arutlust (inimtekkelisest) kliimasoojenemisest… ma ei viitsi kuigi tihti ärrituda, aga vot see klipp ärritab, väga. (hr Lahtvee, ja me kõik võiksime vaevuda tutvuda FAKTIDEGA, mitte vaid kellegi, mingisugustest võimalikest huvidest kallutatute järeldustega)
Miks on nii, et me ei soovi arutlevat, fakte pakkuvat infot kuulata? Miks on midagi uskuma jääduna nii raske usule vastukäivat kuulata ja analüüsida?
2 sõna tuleks ära muuta. Kosmeetik -> komseetik. Juust -> juuts.
Need minu variandid on ju palju suupärasemad.
Et 2G mu andmesidevajadusi ei rahulda, ei olnud ka telefoni GSM-i „lukustamine" vastuvõetav.
Tore. Autos tehtud Skype- ja tavakõned saavad aina vähem katkema.
Tuleks rõõmustada – viimased päevad annavad tunnistust, et vaimne mandumine on suuremate pingutusteta asendatav ka mõningase kirgastumisega. Doktor Faustus, Renate Valme, U23D, Stephen Hough. Lisaks, huvitavnaljakad „Püha Tõnu kiusamine" filmivõtted (An4). + 3 KUMUkülastust viimastel nädalatel. Kõik polegi veel läbi.
Google on teinud USA linnadest panoraamfotosid ja need Google Mapsile kandnud. Need sinised jooned tähistavad trajektoori, kus Google auto on sõitnud ja ümbrust pildistanud. Ümbruse vaatamiseks klõpsa sinisele joonele, hiirega udjades saab pilti pöörata ja edasi „sõita".
Ah et mida teeb minusugune, kes ei tea kus on klaveril input ja output, mitu nuppu sel riisatpuul on, mitme voldi- ja vatine ta on, mitmele rattale mõjub klaveri käsipidur jne, et mida teeb minusugune klaverikontserdil? On mul ikka õigustust saalis istuda? Inimeste vahel, kes on nagunii eranditult kõik pianistid… Aga samamoodi võiks küsida, mida teeb juhilubadeta inimene ralliraja ääres? Peaasi et meeldib.
Üks blogi mõtetest: et mõnest, päeva jooksul peast läbikäinud (miljonist) mõttest oleks blogi tarvis vajadus sabast kinni saada ja mitte minevikku lasta kaduda. Ja et siis parematele sel põhjusel kinni püütud mõtetele uusi mõtteid saaks kasvatada.
(otsimas õigustusi, miks kuradi pärast peaks keegi oma vaba aega kulutama blogi kirjutamiseks)
Mezzos (oivaline telekanal, kummalise kodulehega) mängivad Berliini Filharmoonikud… mingis katlamajas. Ei mina aru saa, mispärast asjalikku muusikat teinekord mitteasjalikes kohtades mängitakse - tööstushoonetes, katlamajades, vanades sõjaväeosades jne komejant-naljakohtades. Telekast vaadates pole õnneks vahet, kas vaatajad istuvad ajutistel pingikestel kusagil torude vahel või spetsiaalselt kontserdi esitamiseks ehitatud saalis/hoones. (antud juhul seisab mu auto kodumaja ees, riidehoiuks on oma esik, WC järjekorra moodustan vaid mina ja Anneli, aga neis katlamajades… )
Seoses EL-i absurdse energeetikapoliitikaga (CO2-e hüsteeria; totrused, mille me kõik kinni maksame) olen mitu aega mõelnud, et kui ma tegeleks mingi tootva ettevõtlusega, toodaksin midagi, milles üheks arvestatavaks hinnakomponendiks oleks elektri hind, siis oleks mul täna väga keeruline tulevikuplaane teha. Mis saab aastal 2013, mil Eesti elektriturg avaneb ja Narva elektrijaamad peavad CO2 kvoote ostma hakkama? Milliseks kujuneb siis elektri hind? Kas 1.1.2013 tõuseb elektri hind 2 korda? 3 korda?
Olgu siin taas korratud, et ma ei vastanda siin majandust ja keskkonda. Juhul kui inimtekkelise CO2 piiramine natukenegigigi midagigigi siin planeedil muudaks, siis muidugi, hakkame CO2-te veeldama ja selleks energiat/ressursse kulutama, biokütuseid tootma (millede tootmiseks sama palju naftadiislit kulub) jne jne, aga… oh jah.
Usutavasti saame peagi Guinessi rekordite raamatust Euroliidu energeetikapoliitikast lugeda, kui inimajaloo kalleimast ja mõttetuimast projektist.
No kurat! See programm töötab! Mängitasin telefonile kõikvõimalikku muusikat pisikesest kuvari kõlarist, teises toas Vikerraadio röökimas, ja pea kõik lood tunneb ära! (Wagneri ja Verdiga jäi jänni) Müstika.
Viitas the Nokia blog. Shazam iD.
Tänud, Norra.
Spämmisaatja on reostaja, ei ole ju suurt vahet, kas keegi valab mu koduukse ette koorma kasutatud wc-paberit või saadab oma sodi mu kirjakasti. Üks praht puha. Ühtemoodi pean mina kellegi sigadust rookima, ukseesist kasima või kirjakastist sodi identifitseerima ja siis elimineerima, ja saatma vastukirja, et palun eemaldage mind oma „uudiskirjast".
Nii, seega, mina ei kavatse lähikuudel süüa üheski sellises kohas, kus pakutakse halba toitu (va TTÜ söökla). Öeldakse küll, et turg reguleerib, aga kui turg rumal, tähelepanematu ja mõtlematu on? Ja seda ta, st meie tihtilugu vist ka oleme? Vaadakem hoolsamalt, mida enestele sisse sööta
laseme!
Natuke tobe oleks oma igapäevatöös pidevalt nii pisikese asjaga hädas olla.
Kas on ikka mõtet pikk lahmakas auto osta, millega parkimismajadesse ära ei mahu, igasse parkimiskohta end ära ei sokuta, ümber keeramiseks tuleb kvartalile ring peale teha?
Milleks langetada ostuotsus, mille tagajärjel oma elu keerulisemaks muutub?
Kritiseerisin siin kunagi ETV Pealtnägijat, et kollane ja nii. Tänane saade oli aga küll minu arvates väga asjalik, uurivalt uuriv ja väga hästi teostatud (mh graafika, montaaž jne. Nii palju kui mina neist asjust aru saan).
Seega, Põnn, vaata 15.10.2008 Pealtnägijat.
Igor Kon 1975: "Kuuldusi ei räägita edasi ega usuta mitte sellepärast, et nad on tõepärased, vaid sellepärast, et nad rahuldavad nii rääkija kui kuulaja muul viisil rahuldamata jäänud psüühilisi vajadusi."
Kopeerisin siit.
Nii IE-l kui Firefoxil on Back ja Forward nupu juures kolmnurgake, kuhu klikkides saab mitu sammu tagasi või edasi. Google Chromel taolist nupukest pole, kuid kui Edasi või Tagasi nupul pikemalt hiire vasakut klikki hoida, tuleb alla käidud veebilehtede nimekiri, nagu ka siis, kui Tagasi/Edasi nupule klikates samal ajal hiirt allapoole liigutada.
Küll oleks tore, kui minusuguseid hulle oleks rohkem, kes sooviks iga päev VÄRSKET leiba ja saia osta. Et küpsetusahi oleks sealsamas teiselpool letti, et saaks osta sooja ja viilutamata leiba-saia. Jah, mõnes kaubanduskeskuses juba saabki. Hea seegi.
Et igal tänaval oma pagar oleks, selleks on meie tänavad vist liiga lühikesed-inimvaesed.
Nokia Communication Center 2.0 beta on väljas. Tore et nad kalendritoe on juurde teinud.
Sirp on üks Eesti tõsisemaid ajalehti, peale kõige muu ka tühisuse- ja reklaamivaba. Viimases numbris jäi aga üks kummaline artikkel silma, autoriks Anders Härm. Kuidagi nagu kohatuvõitu üllitis mu arvates. Pean silmas stiili ja mõtet (oli seal ikka mõte jah? St taheti öelda, et tegemist on kehva raamatuga? Miks ta kehv on, sellest ma aga aru ei saanud, kui mitte põhjusena arvestada asjaolu, et autor jälestab raamatu autoreid. Võib-olla on tõesti tegemist viletsa raamatuga, aga Sirbis võidaks see viletsus lahti kirjutada, mitte aga selline asi trükki lasta… ).
Ah et nt Kivisildnik paneb ka mikrofoni sisse karjudes selle plärisema, tal on aga plärinas iva, räiguses ja ülevindikeeratuses mõte, nagu ka liialdamise suunas ja ajastuses, tollest vihkamiskirjast ma aga sõnumit ei tabanud. (minutaoline peaks rohkem kui 2 korda lugema? Uh, ei viitsi)
Ehk siis, kui ikka tuleb tunne, et kedagi vihkad, võta paber ja pliiats, pane kirja, miks sa vihkad. Ja kui on selge, et tõesti on nõme inimene, oskad vajadusel ka kellelegi põhjendada, miks keegi jobu on, siis saab ju jobule vajalikud koefitsiendid omistada, teda võimalusel vältida, tema jobuolemisega ja tema ebakohtadega arvestada. Lihtne.
Viimastel päevadel on meedias lemmikloomadest räägitud. Tore. Enne tuuli ja külmasid on see sobiv pilt – ma keelaks sellised kuudid ära.
Üks ühiskonnaõpetuse motodest võiks olla: ära töllerda jalus! Austa kaaskodaniku soovi (autoga) kohale jõuda, ostukäruga piimaleti juurde pääseda, bensiinijaamas tankurini jõuda, ATM-st raha kätte saada.
Samuti tuleks austada ka soovi unistada, magada, jokutada, laiutada? Kahtlemata, aga vaata üle õla ja otsusta palun uuesti, kas sel hetkel ja selles kohas on ikka kohane töllerdama hakata. Uimerdamiseks oleks viisakas kõrvale astuda.
Mainin kaa, et Haameri näitus on järgmise nädalani avatud, KUMUs. Näituse ajaleht (pdf). Reeli Kõivu raamat Haamerist.
(jutu mõte – ehk on kellelgi järgmisel nädalal paar vaba tundi ja neid tolle näitusega sisustades ei kahetse usutavasti keegi)
Inimene: intellektuaalsete- ja kultuurihuvidega olend.
Arenguruumi veel on – olen paar tundi mässanud ühe unsigned Symbiani programmikese signeerimega, aga tulutult.
Õpetus. Programmike ise. Aga ei õnnestu. Kurat.
Et fotoka pikk objektiiv hakkas uduseid pilte tegema (fokusseeris valesti) ja ise ei julgenud ikka kruvika järele haarata, viisin objektiivi Overalli. Ja tehtigi korda, ja vaid 825 krooni eest. (ma ikka kartsin et obje letiletõstmise eest küsitakse 2000, ärakuulamise eest 3000 ja umbes nii, aga ei! Tore).
Diagnoos: kõik kruvid olid lahti. (seda lugedes liikus mõte enda kruvide peale)
PS Siit tarkus, objektiivid ei talu vibratsiooni. Vähemalt kehvemad-odavamad.
