neljapäev, juuli 31, 2008

Saun rannas (foto)

Pildistatud telefoniga (N82)

Kati küsib, et mida maksumaksja ETV-lt siis ikkagi tahab

Kati küsib, et mida maksumaksja ETV-lt siis ikkagi tahab. Et ma millegipärast oma kommentaari sinna postitada ei saa, ei Firefoxiga ega IE-ga, ei eile ega täna, siis panen eile kirjutatud mõtte sõnasõnalt siia:

 

Minu jaoks on Eestis 1 vaadatav telekanal, ja see on ETV. Millega ma ka rahul olen. Ja oleks veel rohkem rahul, kui sport asendataks kultuuriga. Ja oleks veel rohkem jutu- ja haridussaateid, nt nagu Vita Brevis oli jne. Eiei, ma ei taha siin eputada, aga ma olen veendunud, et Eestis on selliseid inimesi küllalt, kes palagani - tühisuse – sopa - mõttetuse eest ERR kanalitele põgenevad.

 

Kanal2 ja TV3... ainult mõned õhtused filmid kannatavad neist vaadata, kõik ülejäänu on ju... minu jaoks saast, rohkem või vähem saast. Jah, just nii teravalt ütlengi.

Kõige suurem õnn on sündimata olla?

Ei, mina küll vanade kreeklastega selles osas nõus ei ole.

Rahulolematusest enese kehaga

Mõtisklesin siin hiljuti hirmust alastioleku ees. Täna rannas lobistamas käies tuli veel üks mõte: rahulolematus enese kehaga. Mis on aga minu arvates ikka jube lugu küll. Kui endaga ei olda rahul, siis ei saa ju inimene õnnelik olla! Ja kui inimene ei armasta ennast, siis ei saa ta ka teisi armastada, mis on veel hullem lugu! Sel juhul, kui tahta, et elul jälle jumet oleks, tuleks a) enesega midagi ette võtta et endaga rahul saaks olla, b) mõelda oma rahulolematus ümber, tõdeda, et oled praegugi väga ilus. Kolmandat varianti ei tohi olla.

Semiootikud pakuvad kultuurile sadakond definitsiooni

Semiootikud pakuvad kultuurile sadakond definitsiooni. St ju seda polegi võimalik defineerida. Sirjele kommentaaride kirjutamine sundis mind sel teemal rohkem mõtlema ja seal avastasin enese jaoks, et selliseid üheselt mittemõistetavaid, ebamääraseid, kuid samas suuri ja olulisi mõisteid on väga palju, nagu näiteks armastus ja ilu, aga ka laiskus, haruldus, ideoloogia, tarkus, kavalus jne jne, mõisted, millede kohta saaks küsida „kui". See, et neid mõisteid ei saa üheselt defineerida ja mõõta, on vast rohkem keele probleem kui nende mõistete probleem. Ja see ei pisenda neid.

kolmapäev, juuli 30, 2008

Kordumisest. Teletupsude maailmast

Kui näitleja kõnnib laval ümber tooli 3 ringi, siis saal naerab. Nagu ka siis, kui ta ütleb teisele 3 korda "loll". Miks kordumine naljakas on? Äratundmine teeb tuju nii heaks?

Võimu võiks liigitada kolmeks

Võimu võiks jagada alljärgnevalt:
kuuletumine autoriteedile,
kuuletumine püssitorule (hirm),
kuuletumine rahapakile (präänik, mää).

Eks igaüks vaatab ise, millise variandi ta valib.

Kuda kopeerid, nõnda pasteerid

Selline lause Marju Torp-Kõivupuult Folgil toimunud Ööülikooli salvestuselt.

Suurepärane kalkulaator Symbiani telefonile

Suurepärane kalkulaator Symbiani telefonile: cCalc. Võimas, tasuta, töötab hästi ja kiiresti. Nokia enda arvuti on ju ikka paras juust, isegi silmapiiri kaugust ei saa arvutada.

teisipäev, juuli 29, 2008

Sulitemp jääb sulitembuks

Ja valetamine jääb valetamiseks ka siis, kui me seda äriks nimetame.

pühapäev, juuli 27, 2008

laupäev, juuli 26, 2008

Kontsert kirikus

Väga kohatu ja ülbe on kirikus toimuva kontserdi eel kirikutöötaja poolt mingisuguse jumala sõna kuulutada, rahval püsti lasta tõusta jne kometit teha. Kontserdile tulnud rahvas ei lähe kirikusse rituaalide vaid esineva ansambli pärast!

reede, juuli 25, 2008

Aida heli

Olen siin mitu korda Eesti helimeestega käranud ja siunanud, kuid! üllatus üllatus!, kõik ei ole käpardlikult saamatud! Paljudel kontserditel käinuna ei ole ma Eesti Vabariigi pinnal ühelgi kontserdil paremat heli kuulnud kui Viljandi Pärimusmuusika Aidas! Suurepärane!

(Aida terrassil jäätisekokteili taga)

neljapäev, juuli 24, 2008

Tahan Folgil mobiiliga süüa ja juua osta!

Aga ei, ikka peab sularahaga möllama, kuuma ilmaga rahakotti kaasas tassima. Ma küsin, miks??

kolmapäev, juuli 23, 2008

Kuhupoole peaks jooksma, kui siiapoole mõni pomm eksleb?

Ühte suvalisse, sel aastal valmivasse Soome koolimajja ehitati mh ka pommivarjend. Kuhu juba siseviimistlustööde aegu ka konserve sisse veeti.

 

Kuidas meil tsiviilkaitsega lood on? Kuhupoole peaks jooksma, kui siiapoole mõni pomm eksleb või midagi muud koledat taevast alla hakkab kukkuma? NATO vihmavari meteoriidikesi kinni ei püüa. Või mida peaks tegema, kui Sosnovõi Bori, maailma kõige viletsamat tüüpi tuumajaamas midagi juhtub ja ida/kirdetuul puhub? Taoline info peaks iga omavalitsuse kodukal kirjas olema. Vähemalt.

teisipäev, juuli 22, 2008

Ämblik metsas (foto)

Selline tüüp jooksis metsas ringi. Nende telefoniga (N82) pildistatud fotode mõte pole niivõrd ämblik, kui eelmine teema.

esmaspäev, juuli 21, 2008

Nokia N95, iPhone, N E71 väike fotokate võrdlus

Nokia N95, iPhone, N E71 väike fotokate võrdlus. (N95-s olev 5 Mpiksline autofookusega fotokas on nii mitmeski Nokia N seeria telefonis)

pühapäev, juuli 20, 2008

Stroomi rannnas loetud Manni "Mario ja võlur"

Eile võtsin Stroomi randa Manni „Mario ja võlur"-i kaasa, hea õhuke vihik. Löön raamatukese keset rahvast ja lärmi lahti, ja…, Mann alustab 1926-l aastal Itaalias Forte dei Marmis mere ääres suvitamisest. :-) Kus on tüütult palju hädaldavat, tülitsevat, hõiskavat, laste nimesid karjuvat mitte väga meeldivat keskklassi. Kus on väga palav, kus eredad värvid ja valguse tohutu vool avaldavad nürimeelse muretusega laastavat mõju põhjamaise hinge sügavusele ja keerulisusele (Mann ei salli lõunamaist pinnapealsust ja ütleb selle ka poliitiliselt ebakorrektselt välja, minu enda arvamus jäägu siin välja ütlemata). Kus laste emad oma häältepaelte võimsust demonstreerivad, selle vahega, et sealse Fuggiero asemel oli eile röögitavaks Jegor, kes vist, tõsi, ei olnud nii kohutav vaimne koletis kui see 1926 aasta kasvatamatu poisijõmpsikas. Ja Stroomis ei tehtud Mannile Itaalia riigi au ja väärikuse teotamise eest 50 liiri trahvi, selle näol, et ta 8 aastane tütar korraks supelkostüümi seljast võttis ja alasti olles selle vees liivast puhtaks loputas, meil nii väikeste laste alastus õnneks nii kohtav ja riigi alustugesid raputav kuritegu ei ole.

Ja veel, nii nagu raamatus, kattus ka Tallinna taevas eile õhtupoole pilvedega. :-)

laupäev, juuli 19, 2008

Telefoniga kodukalt raadio kuulamisest

Telefoniga saab edukalt Vikerraadio kodukalt reaalajas raadiot kuulata (Real Audio P2P) ja ka EDGE kiirusest piisab täiesti (Stroomi rannas, kärarikkast rannahoonest eemal maapinnal 3G ei levi). Ühe tunni kuulamise andmemaht on täpselt 20 MB.

Eestist eemal olles olen üle WIFI varemgi Vikerit kuulanud.

reede, juuli 18, 2008

Simoni kass, vol 3



Teised

Eelistagem ikka EL-s toodetut

Mh, selleks et kaupade hindu veidi allapoole tuua ja seega tarbija veel rohkem sodi saaks kokku osta ja prügikasti tõsta, viiakse Euroopast muudkui aga tootmist kuhugi mujale. Ja siis on häda, et tööd ei jätku ja rikastesse riikidesse töö järele trüginud türklased ja bulgaarlased on töötuna tülinaks kaelas. Ja et tootmist, reaalteaduste tulemit ei ole meie õuel enam vaja, on kõik kohad humanitaare täis. Tulemuseks on see, et kõik on kõvad (raha, tööjõu, kauba) vahendajad/müüjad – mulliajajad ja matemaatikat ei viitsi keegi õppida, ja kui ongi vaja midagi reaalset tootma hakata, on kööga, kutsu kedagi Aasiast, kes oskaks autole poritiibasid pressima hakata või arvutile emaplaate toota (see viimane ongi juhtumas või juhtunud). Oh jah.

 

Vat mina arvan et minusuguseid on siin Euroopas palju, kes poes vidina tagurpidi keeravad ja põhja alt loevad, kus see tehtud on, ja võimalusel valivad igal juhul EL-s toodetu. Või siis Jaapanis või USA-s tehtu.

 

http://urmase.blogspot.com/2008/04/mrk-toode-ei-ole-valmistatud-hiinas.html

neljapäev, juuli 17, 2008

Nokia müüb päevas üle miljoni mobiili

Nokia müüb päevas üle miljoni mobiili (2008 a. 2. kvartalis 122 mln tk). Info pärit siit (pdf). See info tundus huvitav seetõttu, et uut iPhone'i olla esimese 3 päevaga 1 mln tk müüdud.

Miks ma ise iPhone'i vaimustusest aru ei saa ja seda (üle)eilse Nokiaga võrdlen, on ilmselt minu probleem.

Gmailist, 2 linki

Karjase varustus (foto)

Karjase varustus (ämbris on autoaku). (Telefoniga pildistatud)

kolmapäev, juuli 16, 2008

Rohkem julgust olla ebatäiuslik!

Ja rohkem julgust olla laisk ja ekslik.

teisipäev, juuli 15, 2008

Miks naised häbenevad alastust?

Üks daam teadis väita, et kõik mehed olla olemuselt nudistid. Vot ma ei oskagi sellest mõistest päris hästi aru saada, kuid ühel keskmisel meesterahval oleks vist jah, üsna ükskõik, kui keegi teda alasti kusagil nägema juhtuks. Riideid hoiab seljas pigem kohalik kultuuritava, komme, et siinmail ei sobi päris alasti vastassugupoole silma alla sattuda, ei ole ilus, see võib kedagi häirida, seda võidakse pahaks panna, lisaks on meil mõisted liputamine ja ahistamine. Seetõttu võidakse alastust mõista ka kui mingisugust puudujääki, mõistuses, voodielus, rahuldamatust, ihade väärastumust vms koledat. Ühesõnaga, päris paljas ei sobi olla, rannas tuleb ikka riietuskabiini järjekord ilusti ära oodata ja kodus õhtul kardinad ette tõmmata. Noh, pole lugu, alastus pole keskmisele mehele ju mingi oluline teema.

 

Küll aga on alastus põletav teema naistele, eks? Ses mõttes, et paljalt kellegi silma alla sattumine põhjustab kangesti häbi ja piinlikkust? Aga… miks? Millel see tunne põhineb? Miks on see, kui keegi nt koduaknast möödakäija hetkeks paljast tagumikku peaks vilksamas nägema, nii traagiline? Too möödakõndiv meesinimene võib midagi fantaseerima hakata? Ja siis? Meesinimesed mõtlevad nagunii igasuguseid mõtteid. Ja omasooiharad suguõed trennis duši all? Et siis, mis siis juhtub kui keegi midagi näeb? Kust tuleb taoline neurootiline kramplikkus? Miks naised häbenevad alasti olla? Ikka ja jälle taak lapsepõlvest? Kuid täiskasvanu ju redigeerib aegajalt lapsepõlvest kogutud „faile"…

 

Ja mis veel imelikum, siis panevad needsamad naised end väljakutsuvalt riidesse ja lähevad ööklubisse hööritama ja end meestele näitama! Oh jah, mitte kuraditki ma aru ei saa.

Autotelefon või autovarustus?

Mina eelistan kindlasti autovarustust (nt CK-7W), st tavaline mobiiltelefon ise jääb ikka tööle. Mitte ei „ulata" bluetoothi vahendusel SIM kaarti autotelefonile (N616) ja ise põhimõtteliselt välja lülitudes; või ei saa teise SIM kaardiga autoga koos käivituv autotelefon (N810) 1. prioriteeti ja kõned ei suundu sõidu ajal teisele telefoniaparaadile ehk autotelefonile. Miks ma ei taha et mingi teine telefon mingiks ajaks põhitelefoni asemele tuleb? Sest enamus SMS-e kirjutan ma autoroolis olles, nagu ka osad e-kirjad – teksti saab ju vabalt nö kinnisilmi kirjutada ja sel puhul on toimiv tavamobiil väga mõnus (*). Peale selle saab tavamobiilis ka sõidu ajal kõikvõimalikke kasulikke programme jooksutada, alates Fringist (saab helistada Skype'i ja MSN-i), millel on nüüd samuti handsfree tugi, kuni Nokia Mapsini, mis GPS-ga telefoni korral võõras kohas häälega kohale juhatab. Peale selle, juhul kui automakk mälupulga või mp3-pleieri sisendiga on, saab telefoni ka neid rolle täitma panna.

 

Ettevaatust, konkreetselt CK-7W kajab 6120 ja E51-ga, ju kajafiltritega mingi jama. Vanemate telefonidega ja N-seeria omadega ei kaja, st töötab väga hästi.

 

Nii et, uhkete autodega kaasliiklejad, sadu tuhandeid kroone maksvas autos võiks ju see ca 2000…3000 krooni maksev vidin olla. Keerad võtit, käedvabadsüsteem ühendub telefoniga, paned auto seisma, laseb telefonist lahti. Tuleb kõne, jääb raadio vait, et asjalikumad telefonid loevad soovi korral ka salvestatud kontaktide nime ette, ei pea telefoni taskust võtma ja vaatama, kes see ull nii hilja helistab. Autotelefon kirjutab nimed ja värgid omaette ekraanile, ses mõttes see veel mõnusam.

 

Palju see trahv linnas roolis mobiiliga rääkimise eest praegu on?

 

(*) see on minu arvates suur iPhone (tehnoloogiliselt üleeilne Nokia) miinus - teksti kirjutamine nõuab mõningast keskendumist.

esmaspäev, juuli 14, 2008

Nuclear flask test (video)



Taolist infot võiks põhjendamatute
hirmude hajutamiseks rohkem olla. Jäätmete ja kütuse transpordile ON mõeldud. Wikipedias.

Töömehed




Ma ei tea, kas nad ka Can You Forgive Her? ümisesid. :-)

Sekptik.ee: Katoliku Liiga ründab professorit ehk armulaualeiva seiklused

pühapäev, juuli 13, 2008

Oma asukoha saatmisest teisele telefonile ja kaartidest mobiilis

Veidi vana teema, aga äkki on neid, kes pole veel märganud, et paljudes Nokia telefonides on algselt või saab installida Nokia Mapsi. Ilma GPS-ta pole neist jah suuremat tolku, kui et saab kaarte lapata (võimalusega riigi või piirkonna kaardid telefoni tõmmata, et ei peaks välismaal olles neid netist kalli raha eest alla laadima, vastupidiselt Google Mapsile). Peale kaardi vaatamise saab aga ka kaardilt suvalist asukohta teisele Nokiale saata, olgu selleks enda asukoht või muu punkt, kellegi kuhugi juhatamiseks.

 

The Nokia Blogis. Ja samas ka sellest, kuidas http://map2nokia.appspot.com/ -ga arvutist Google Mapsilt punkte Nokia Mapsi tõsta.

 

http://urmase.blogspot.com/search?q=maps

 

Juhul kui telefonis GPS sees on, on võõras kohas liikumine ikka hoopis lihtsam, võta ainult taskust välja ja vaata nt kus lähim metroojaam on, ei ole hirmu, et äkki oled hotellist võetud kaardilt välja sõitnud või marsid millestki oluliselt kogemata mööda vms.

neljapäev, juuli 10, 2008

Lotmani teksti sotsiaal-kommunikatiivse funktsiooni 5 protsessi

Öösel läks mõte raamatu, tegelikult teksti tõlgendamisele, teksti asetumisele meisse, meis toimuvale jälgides jutustatavat lugu, meie sisedialoogile ja sellele, et on tore, kui teiseks osapooleks on keegi, kellelt on, mida õppida, kes näitab meile seni märkamatuks jäänut jne.

Eco Lector in fabulas viitab Torop Lotmani artiklile „Kultuurisemiootika ja teksti mõiste”, kus räägitakse just sellest, millest ma enne rääkida ponnistasin.

Lotman jagab teksti sotsiaal-kommunikatiivse funktsiooni viieks protsessiks:

  1. Adressandi ja adressaadi vaheline suhtlemine
  2. Auditooriumi ja kultuuritraditsiooni vaheline suhtlemine
  3. Lugeja suhtlemine iseendaga
  4. Lugeja suhtlemine tekstiga
  5. Teksti ja kultuurikonteksti vaheline suhtlemine

Artiklis on need protsessid lahti kirjutatud, nii et, lugegem.

Lotman: kõrgkultuur sünnib ainult sõnnikust

Eelmise teema jätkuks.

Kas me peaks neid hukka mõistma, kes peale etendust Estonia uksest välja tulevad ja endamisi mõtlevad, et nüüd olen vist küll kultuurne, viitsisin lõpuni olla ja vaheajal õnnestus oma kohalolekut paljudele näidata? Ma arvan et ei peaks. J. Lotman ütles, et kõrgkultuur sünnib ainult sõnnikust (Toropi loeng Ööülikoolis, 35. minutil. Siin sobib veel viidata Lotmani „Kultuur ja plahvatus"-le, nt lk 170 artiklile Kunsti fenomen). Ehk, kõrgkultuur on arenenud massikutluurist, kultuurneolemine eeldab vähemkultuurset vundamenti, tõsise draamatüki juurde liigutakse tõenäoliselt läbi lapsikute komöödiate, tõsise raamatuni läbi lasteraamatute jne. Torop ja Lotman räägivad neist asjust minust tuhat korda paremini. Lugegem neid.

 

Nii et, las need kultuuri tarbimise motiivid olla erinevad, kelgitagu sõprade ees (ja blogides) käidud/nähtud etendustega, ikka parem kui soovist sõbras kadedust tekitada uus auto või püksid ostetakse. Me kõik oleme ju kogu aeg teel, arengus, me kõik oleme veendunud, et 5 aastat tagasi olime rumalamad, mida rohkem käiakse – nähakse - kogetakse, seda rohkem tekib intertekstuaalseid seoseid, kunstivormid, kultuur muutub sidusamaks. Ja see ongi inimeseks olemise mõte, pürgida vaimsetesse kõrgustesse, ja kogeda vaimseid naudinguid.

Sirje küsib, kes on kultuurne?

Sirje küsib, kes on kultuurne?

 

Edevus (selles mõistes sisaldub jah veendumus, et puhas kuld pudeneb mu klaviatuurilt :-)  ei anna olla ja panen sinnakirjutatud mõttelataka ka siia: (sõna latakas ehk õigustab veidi ühe ja sama teksti kahte kohta paigutamist) (jaajaa, sulud on saadanast)

 

Kui kultuurse inimese defineerimisega hätta jääda, võiks ju ebakultuurset inimest kirjeldada, ja need kes välja jäävad, ongi kultuursed. :-)

 

Selle kohaga, kus Sa kultuursust sisutühjaks nimetad, ei tahaks ma nõus olla. Inimene, kes läheb balletti vaatama ainult sel põhjusel, et sealt elamust, katarsist, meeleliigutust, kikivarvultunnet, aja seiskumist, täielikku kaasahaaratust leida, teda võiks ju ikkagi kultuurseks nimetada. Miks kuuluvuse pärast ooperisse mineja või Meie Mehe kuulaja kultuurne ei ole? Sest põhjuseks ei ole Elamus vaid just, enesele fassaadi loomine, ehk siis, väidan, et küsimus on oskuses kogeda Elamust, kultuurne on inimene, kes oskab, on valmis, on õppinud kellegi looja loomingut nautima. Loomingus/teoses nüansse tabama, seoseid leidma, ala-, kõrval-, paralleelliine märkama, mitteöeldut või ütlematajäetut taipama, suudab ka ise loojana mõelda ja tabab neid pingeid, mis loojas võis olla, oskab märgata õhkuvisatud küsimusi, oskab kehastuda näiteks lavastajaks, kes on 100 aastat tagasi kirjutatut lavastamas, kes jääks ise nt Keisri hullu lavastamisega hätta ja otsib, jälgib lavastaja/lavakunstniku mõtet. Jah, siin on nüüd paras ports ülbust, on neid, kes oskavad, taipavad  Mahleri 8. sümfooniaga kaasa resoneeruda, nii et ihukarvad püsti, kes aplodeerimist vihkavalt ja juhmilt-uimasena end peale kontserti istmelt püsti ajavad. Julgen väita, et sellist elamust ei ole Meie Mehe kontserdilt võimalik saada. Nagu ei ole võimalik võrrelda mõnd sopakat nt Thomas Manniga. Ühel juhul ei ole mõtlemise instrumenti põhimõtteliselt vaja, teisel juhul tuleb vaeva näha, peenstruktuursetes mõtteühikutes mõelda, loetus tunda ära elu, nüansse ja situatsioone, mida ise ei ole osanud seni sõnadesse vormida (vähese mõtteoskuse = keeleoskuse tõttu), paigutada sisedialoogis teiseks osapooleks keegi, kes on meist palju targem, kellelt on palju õppida, kes korrastab meie mõtteid, toob nähtavale midagi, mida me seni pole märganud, kes esitab meile mõtlema ärgitavaid küsimusi, kes annavad meile julgust areldi arvatud arvamusi selgemaks kujundada. Nt Hesse Klaaspärlimäng oli minu puhul selline raamat, et… raamatut käest pannes ei raatsinud rääkida. Eks jah, millegi kogemine eeldab häälestust, ja eks see ole paljuski juhuse asi, aasta varem või hiljem sama raamatut lugedes oleks elamus kindlasti erinev.

 

Oi, kaldusin nüüd teemast väga kõrvale, ehk siis, kultuursust sisutühjaks nimetades teeksime loojatele ja meist palju kultuursematele inimestele liiga. Kui me nad kultuuriskaalal Meie Mehe röga kuulajatega ühte puntki paigutame.

kolmapäev, juuli 09, 2008

Graafik ja ka natuke juttu pihustite ja õhulugeja tööst


Eelmise teema jätkuks.

204 sekundi kohta tuli selle programmiga 148 mõõtepunkti.

Õhulugeja mõõdab mootorisse siseneva õhu massi [g/s], arvestades, et õhk kaalub 15 kraadi C juures 1226 g/m3, siis on lihtne arvutada mootorit läbiva õhu hulka liitrites. Selle 204 sekundi jooksul imeti mootorisse 1040 liitrit õhku (5 l/s).

Pihustite avatud oleku aeg [ms] peaks olema antud ühe töötakti kohta. Et selle 204 sekundiga tegi mootor ca 5100 pööret (võtsin keskmiseks 1500 p/min), 6 silindri puhul on see 15300 töötakti, keskmine pihustite lahtioleku aeg 4,53 ms (ma ei sõitnud seda juppi kuigi rahulikult), kokku seega summaarselt 69,3 sekundit. Kui palju selle ajaga mootorisse läbi pihustite rõhuga 4 bar-i bensiini pritsiti? Raske öelda. Lihtsam on õhu kaudu arvutada.

Ühe kg bensiini põlemiseks kulub ca 15 kg õhku. Sellise bensiini-õhu vahekorra puhul on põlemine optimaalne, vähemalt vanasti oli, täpsemalt 14,7:1-le. :-) Kui arvestada, et selle 204 sekundi jooksul tarbiti 1040 liitrit ehk 1275 g õhku, siis järelikult kulus ca 85 g bensiini, st ca 113 ml (kui eritihenduseks 0,75 võtta). Aga et mootoriga pidurdades ei suleta õhu pealevoolu täielikult, vastupidiselt bensiinile, siis 1:15-le ei ole ebaühtlase sõidu puhul kuigi täpne.

Teinekord kui aega ja viitsimist, võiks ju põhjalikumalt ja ka maanteel taolisi andmeid koguda. :-) Ja rohkemaid parameetreid, gaasipedaali asendist kuni lambda väärtusteni ja eelsüütenurkadeni. (et humanitaaria reaalsemate asjade üle domineerima ei hakkaks ja olulised asjad meelest ära ei läheks)

http://urmase.blogspot.com/2007/03/lbi-obd-auto-kallale.html

HowStuffWorks-s kuidas pihustamise aega arvutatakse. Sama Wikipedias. Wikipedias sissepritsest.

Auto kiiruse ja momendi sõltuvus

3 minutit autosõitu. Sinine kõver tähistab kiirust [km/h] ja punane momenti väntvõllil [Nm]. Punaseid tippe lugedes foori alt startides on käiguvahetused (manuaal) näha. Punane allpool nulli tähendab mootoriga pidurdamist (bensiinikulu on siis 0).

Audi 2,8 AAH mootor (8A0 906 266 E, V6/2V MPI) ja softiks VAG-COM 409.1

Hiljem: väikene selgitus. Punane, moment, see on see jõud, millega mootor sidurit keerab, jõud, mille me mootorist saame, see vaev, mida mootor näeb, keerates väntvõlli. Punane joon veab sinist üles. Peale mootorit tuleb käigukast, mis momente ja kiirusi korrutab. Kui nüüd vaadata hoolega viimase foori alt startimist (kiirus tõuseb nullist, sakiline punane tähendab käiguvahetusi), siis nii 1. kui 4. käigu puhul on mootor mingi aeg täpselt võrdset momenti väljastanud, kuid sinine joon, kiirus, on erineva nurga all tõusnud. Ehk siis, 4. käiguga kiirendab auto kehvemini kui 1.-ga, kuigi mootor tegi täpselt võrdselt tööd. Hiilgav tõestus, kas pole? :-)



Päev

Mitte et ma enda tagasihoidlikku isikut, kelle tegemised ja käekäik vaevalt kedagi huvitavad, siin põnevamaks ja erakordsemaks tahaks teha, kuid olgu siin ülevaade tänasest päevast, päevast, millega ma väga rahule jäin, päevast, milliseid võiks tihedamini korduda:

 

Kaplinski,

Kumu 5. korrus (Koht, mis paneb liikuma, Gerhard Richter) ja raamatukogu (seal tuleks vähemalt kord kuus käia),

Kaplinski,

EPL (sealt ka tänane mõtisklus),

Kaplinski,

külaskäik (teemaks CO2-hullus ja energeetika, 0 klatši, 0 saastameedias käsitletavast),

Kaplinski,

Biosphere (Shenzhou),

Mezzo (Beethoven),

Kaplinski.

 

0 molutamist, 0 vaimse saasta tarbimist (a'la pilk www.postimees.ee -le), minimaalselt ummikutes ja järjekordades oma elusekundite kulutamist.

 

(jah, raamatut võib lugeda ka mitusada lehekülge päevas, kuid ka lõike 2 korda lugedes ja aegajalt loetu üle mõtiskledes. Et vähem tähendusi/tõlgendusi kahe silma vahele jääks ja mõnd kohta sügavamalt ja mitmeti mõista võiks.)

teisipäev, juuli 08, 2008

Kuidas sai Eeva teada, et õuna söömine on halb?

Peter Singer eilses EPL-s:

Jällegi ütlevad mõned kristlased, et kõik me kanname endas pärispattu. Seega on meie pärandiks Eeva patt, mille ta sooritas, süües hea ja kurja tundmise puu vilja ja talitades nõnda Jumala käsu vastu. See viitab, et teadmine on halb, Jumala käsule mittealistumine on kõigist pattudest suurim ning et lapsed pärivad oma esivanemate patud ja peavad seepärast ka vastu võtma õiglase karistuse.

Jaan Kaplinski Silmas arutleb üks tegelane, et kuidas sai Eeva teada, et õuna söömine on halb? Enne hea ja kurja tundmise puult söömist ei olnud ju neil kahel seal ei head ega kurja. Ehk siis, vastik sadistlik jumal seadis üles lõksu, teades, et Eeva lõksu langeb.

esmaspäev, juuli 07, 2008

Kauplusauto peatub: (foto)

Telefoniga.

Ainujumalatel võib ikka jube igav olla

Ainujumalate kummardajad võiks oma Jumalale halastada ja talle sõpru välja mõelda. Üksinda võib tal ikka jube igav olla.
(ka kummardajal võib ühe jumala kummardamine (taat pilvel, raha vms) rutiiniks kujuneda või liialdustesse kalduda).

Hiljem: ainujumal ei luba kedagi teist enda kõrvale, lubab ka teistesse uskujad hävitada? Siis tuleb parem, ajakohasem, ideaaljumalale lähedasem jumal välja mõelda.

Maailm ei ole meie jaoks valmis

Paljude kirjanike, kunstnike, heli- ja muidu loojate kohta öeldakse tihti kunagi hiljem, et ta käis ajast ees, vahel ka, et ta kaasaegsed ei mõistnud teda (eks see eeskäimine ole muidugi juhuslik). Noh, siit on selge järeldada, et kui ka meid ei mõisteta, meie annet ei hinnata, mõtteid ei toetata, aru ei saada, imelikuks peetakse, seisukohti ei väärtustata, geniaalsust ei taibata, siis, „maailm ei ole veel meie jaoks valmis, käime ajast ees, oleme kaasaegsetest kaugemale jõudnud". Mulle selline lohutav mõte igatahes meeldib. :-)

 

(lisan lõppu väiksemate tähtedega, et ühe eriti suure ja tobeda Hummeri mudeli tootmise, H1-e, lõpetamist põhjendati samuti nii, et „maailm pole veel selle auto jaoks valmis". Ja kui ei saagi valmis, saab hiljem lisada, et maailm kaldust õigest kursist kõrvale, liikus valele poole :-)

Tallinna tänavatest, vol 100

Peaaegu kõik maailmaasjad saab ilusamaks mõelda, oma mõtlemist roosa vatiga polsterdada, soovimatut mitte näha või siis silmakarjuvat soovitud suunas tõlgendada. Aga üks asi, milles enese säästmine ikka väga keeruline on, on, üllatus üllatus, Tallinna tänavad. Kopli – Pelgulinna tänavad. Terve Euroopa sõidab siledal tänaval, meie aga ei suuda, ei oska siledat tänavakatet ehitada (maanteed on meil ju peaaegu et head), terve Eesti riigi autopark laguneb päevast päeva kuumaastikul, kogu selle autopargi remondi ja suurenenud kütusekulu (*) maksame maksumaksjana ja kaupade tarbijatena ning autoomanikena kinni. + täispritsitud jalakäijad, teeäärsed miljööväärtuslikud puumajad jne. Ikka ja jälle kui ma Tallinnast mõnda aega ära olen ja tagasi tulen, küsin endalt, et kui 6 kuud tagasi oleks Tallinna pommitatud, kas siis juba oleks põhjust aukliste tänavate pärast rahulolematu olla? Tallinna pommitamisest on aga kui palju möödas?

 

(*) katsu peale auklisel tänaval sõitmist auto amorte – see soojusenergia pärineb ju 100% bensiinist/diislist.

http://urmase.blogspot.com/2006/12/tallinna-tnavad.html

http://urmase.blogspot.com/2007/10/tahaks-siledate-tnavate-kaarti.html

http://urmase.blogspot.com/2008/02/miks-ei-suudeta-eestis-rahuajal-teid.html

 

pühapäev, juuli 06, 2008

Rohkem leebust

Nõudlikku leebust.

Heli meie kontsertidel

Inimene on Kuul ära käinud, arvuteid ja tuumaelektrijaamu ehitanud, geenide sisse pugenud, kuid Saku Suurhalli heli ei suuda ta veel talutavaks kruttida. Huvitav, miks? Millal õpib? Ja kuidas lätlaste Arena Rigas, mis on põhimõtteliselt samasugune lüpsik, saab heli suurepärane olla?

Jah, vaevalt kedagi huvitab, millistel kontsertidel ma viimati käinud olen, kuid eelneva tõsiseltvõetavuse huvides saagu siiski viidatud. Minogue Riias, Seal Tallinnas (ei hakka pikemalt kirjutama, kui masendav oli seda kontserti kuulata, nt nähes laval kahte meest kitarri mängimas kuid kitarri häält mitte kuuldes). Ja Hortus Musicus Tallinnas, neist veel kõige etem. :-)

 

Siin varem helist.

Ilvese kaitseks

No küll nüüd nokivad kaua Ilvese kallal! Lehes ja raadios ja kus kõik veel.

 

Loomulikult oli ainuõige väikese ametniku valesid sisaldava kõne ajal saalist lahkuda. Riigi president ei pea kõrvad lontis taolist soga kuulama või üritama vahele hõigata, et kuule jama ajad seal ees. Väljamarsiga juhtis ta valedele ja kogu temaatikale igatahes rohkem tähelepanu.

 

Piirilepingu preambul (kus seda näha saaks?). Ilves on alati sellele vastu olnud. Olud muutuvad ja riigikogu vastuvõetud otsuses kahtlemine ei pruugi tähendada kahtlemist riigikogus vaid selle kunagise otsuse asjakohasuses tänasel päeval, nüüd ja praegu, ja ka tulevikus. Noh jah, võib-olla pidanuks Ilves enne AK-sse minekut Ansipile helistama ja asja arutama. Teisalt, see piirileppe preamblulateema tahab ju vist ikkagi tõstatamist, kaua me seda piirilepet jäärapäise Venemaaga marineerime. Kaldre/Rannamäest ei saa ma sugugi aru, et mis Medvedevi käsku Ilves nüüd täitma ruttas ja mismoodi eneseväärikus haihtunud on? Poliitikas tuleb pragmaatiline olla. Ja mis Eesti reetmisest siin mõned huvigrupid räägivad? Piirileppest rääkides tuleks keskenduda ikka leppele endale mitte sissejuhtava osa sisulist tähendust mitteomavatele klauslitele.

 

Venemaal elevust tekitanud ja ka ähvardusena tõlgendatud Ilvese suurepärane kõne soome-ugri rahvaste 5. maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis.

 

reede, juuli 04, 2008

Milliseid mitteteaduslikke teooriaid tolereerida ja milliseid kritiseerida?

Eelmise teema jätkuks. Kõikvõimalikke inimesi õnnelikeks tegevaid õpetusi ja teooriaid ei peaks loomulikult maha tegema/ära keelama. Seni kuni need teooriad kedagi teist õnnetumaks/vaesemaks ei tee või ebameeldivusi ei põhjusta. Meil on siin usuvabadus.

 

Kuid kas me peame alati ja kõikjal ja igal tingimusel heaks kiitma neid ülevalt-alla emalikõpetavaid, mitteteadjate manduvusest kahetsevaid pilke, eelmistel evolutsioonitasemetel, mittetaibanute, Tõe juurde mittepöördunute, rumalusest Looduse Häälte/Universumi Vibratsioonide mahasurunute, taipamatuses siplevate ja sellepärast õnnetute mõttetute tavainimeste haletsemist? Või peaks küsima, et ega taoliste raadiosse tikkuvate vaimlejate puhul ei ole tegemist psühholoogilise probleemiga, liialt tugeva ettekujutusvõimega, sooviga läbi oma teooria end eriliseks pidada?

 

Mitte mingil juhul ei tohi tule ja mõõgaga käsukorras kedagi midagi uskuma panna, eks. Samuti ei saa ju ka heaks kiita alusetute, mittetoimivate, tõestamatute ja väärate õpetuste levitamist, sealjuures kinnitades, et nt horoskoobis väidetu kuidagigi tõele vastab. Me kõik suudaks absurdseid teooriaid välja mõelda, ja neid, kes meie teooriat kritiseerivad, korrata ja tõestada soovivad, selle universaalsuses kahtlevad, kretiinseteks skeptikuteks sõimata.

 

Või siis laste vaktsineerimistest loobuvad lapsevanemad. Kas on ikka õige tolereerida valedel põhinevaid hirme? Mina arvan, et taolisi valesid ei tohiks levitada, tuleks viidata teaduslikele tõestustele, st laste tervist ohtuseadvaid uskumisi tuleks teaduslike meetoditega justnimelt rünnata, alusetuid hirme maha võtta. (ja juba taaslevivadki Euroopas mitmesugused vaktsineeritavad haigused). Või võtame religioonid, mis keelavad vereülekanded või kondoomide kasutamise. Taolised vääruskumused ja -teooriad on ju eluohtlikud ja lisakannatusi põhjustavad. Ehk siis, taoliste ohtlikke rumaluste levitamist ei tohiks mingil juhul toetada vaid tuleks ründavalt kritiseerida. Et hoida ära segadusse sattunud inimeste kannatusi, hädasid, mida põhjustavad kellegi poolt kunagi väljamõeldud, luuludena nähtud või pahatahtlikkusest levitatavad valed.

 

Ja siit küsimus, kuhu tõmmata piir, milliseid mitteteaduslikke teooriaid tolereerida ja milliseid kritiseerida? (eelmises lõigus loetletuid tuleks kõiki ju kindlasti kritiseerida, või mis?)

kolmapäev, juuli 02, 2008

Indigolastest, universumi vibratsioonidest ja muust jurast, ehk "Traditsiooni Tarkusest"

Tänane Traditsiooni Tarkus pani taas küsima, kuidas on võimalik, et ERR eetris taoline saade saab olla?!? Õuaõua-kuubis energiatasemete, inglite, universumi jne parateaduslik värk. Jah, meil on sõnavabadus, kuid rahvas ja riik ei peaks rumaluste levitamist rahastama.

Miks see, kui keegi teeb otsuseid pöördudes universumi (suur U siia ei sobi) poole ja oodates universumilt mingisuguseid suunavaid märke, miks see mind häirima peaks? Sest nii toimides on oht, et otsustaja loobub kasutamast objektiivset teadmist, kogemust, mõistust. Kas intuitiivsed otsused on etemad? Muidugi on, intuitiivsuse taga peituvad kogemused ja objektiivsed teadmised, tõenäosus, analoogsete ülesannete lahenduste enesele seni sõnastamata algoritmid. Universumi või vaimude suuniste järgi toimiv inimene võib ettearvamatu ja ohtlik olla.

Objektiivne teadmine: liikuvale autole ära ette astu, selle tõdemiseks ei ole kogemust vaja, ei kõrgematel ega madalamatel vaimuvibratsioonidel, füüsikaseadused ütlevad, et liikuv auto paneb meid kiirendusega liikuma, erinevatele kohaosadel mõjuv erinev jõud tekitab rebestusi, luumurde jne traumasid. Siin ei ole mõtet kelleltki targemalt, kõrgemale energiatasandile jõudnult soovitusi ega universumilt vihjeid oodata. Tavainimesest evolutsiooniredelil kõrgemale jõudnuna, kirgastatuna ei ole alust arvata, et auto alla ei jääda või kergemini pääsetakse. Triviaalne näide? Kuid ka keerukamate ülesannete poole samm sammult liikudes, jäävad ju kui… siis… valikud koos tõenäosustega alles, ka keerulistes situatsioonides, hägusas loogikas on mingisugune loogika, rohkem või vähem loogiline metoodika.

 

Või siis see indigolaste teema! Vabakasvatusest, kasvatamatusest, väärkasvatusest tingituna sõnakuulmatud, hüperaktiivsed, liialdustesse kalduvad lapsed jäävad oma vanemate silme all ja heakskiidul suunavast kasvatusest ilma. Ja see toob kaasa probleemid kogu eluks, ehk siis mingisugune absurdne teooria toob aina rohkematele lastele ja hiljem täiskasvanuna ning neid ümbritsevatele inimestele lisamuresid ja kohanemisraskusi kaasa.

 

Wildikas kirjutab hästi. Huumorit valgusesaar.ee -lt (karm sait :-)

 

Jüri Lotman: peame olema teistega küllalt sarnane selleks, et oleks võimalik suhelda, ja küllalt eriline, et oleks mõtet suhelda.

teisipäev, juuli 01, 2008

Lugemisturism

Mõtlesin täna uue turismivormi välja – lugemisturism. Väga paljud kirjanikud, Mannist Õnnepaluni (*) sõitsid ju kuhugi kirjutama. Mann nt Veneetsiasse, Õnnepalu Flandriasse, et oleks teine keskkond, poleks võimalikku rutiini, et näeks ilmaasju ehk teise nurga alt, poleks kiusatust teiste asjadega tegeleda.

 

Miks ei võiks samalaadseid ja samaviljakaid lugemisreise ette võtta? Ärgata mõne väikelinna hotellikeses, süüa hommikust, lugeda, jalutada, lugeda, süüa lõunat, lugeda, jalutada, lugeda jne. Ja parki minnes võib raamatu kotti pista. Nt mõni Tšehhi väikelinn võiks taoliseks reisiks väga mõnus olla. Oleks tobe vaid raamatu lugemiseks kuhugi kaugele konnata? Noh, taevas on lustima minevate inimestega lennukeid täis, kes hüppab alla, kes laseb alla, kes laskub alla, mõni võib ju lugema ka sõita.

 

(*), eiei, ma ei taha neid kaht kirjanikku ühegi telje erinevatesse otstesse paigutada, tegijad ja lugupeetud mõlemad (mh, siinkohal meenub Manni mõistetamatu 1. maailmasõja vaimustus sõja alguses)

Nokia Mapsi versioonid ja navigeerimise litsents

Ostes Nokia Mapsi navigeerimiseks litsentsi, kehtib see vaid sellele Nokia Maps versioonile, millega ost sooritati. Ehk siis, juhtus nii, et Nokia Mapsiga juhtus midagi, ei käivitunud enam, installisin Nokia kodukalt uuesti. Aga et millegipärast sokutati mulle mingi 1,x versioon, siis ei õnnestunud ka litsentsi uuendada (kood saadeti e-kirjaga) ja navigeerimist ei saanud tööle. Aitas Nokia Maps 2.0 installimine.

Ehk siis, suur pusimine olnuks olemata, kui taibanuks kohe programmi versiooni vaadata.