teisipäev, jaanuar 27, 2009

Säästulampide mõttekusest/mõttetusest, st energeetikast, õigemini, füüsikast

Siinmail on talvel külm, hooneid tuleb üle poole aasta kütta. Mida see tähendab? Kujutlegem hoonet kui üht kasti, millede seinad lasevad mingil määral sooja läbi. Et kastis 22 kraadi soe oleks, tuleb kasti sisse energiat pumbata. Ja ei ole vahet, kas kasti viidav energia siseneb elektri, diisli, puidu või katlamajast sooja veena, peaasi et läbi seinte, akende, ventilatsiooni lahkuv energiavoog ei oleks hoonesse lisatavast energiast suurem – sel juhul hakkaks maja jahtuma. Ehk siis, veelkord, ütleme et kui õues on -10 kraadi, tuleb hoonesse pidevalt pumbata 5 kW, tunnis 5 kWh, ööpäevas 60 kWh jne. Ei ole mitte mingisugust vahet, mil moel ma seda elektrit toas kulutan, kas lülitan sisse 20 televiisorit, 30 arvutit, 50 hõõglampi, 15 külmikut (*) või 2 elektriradiaatorit – kõik nad tarbivad elektrit, st nende kaudu siseneb hoonesse elektrienergiat koguvõimsusega 5 kW, mis 100% muundub soojuseks, alati. Järeldus, elektrikütte puhul oleks talvisel ajal nn säästulampide kasutamine keskkonnavaenulik (säästulambi tootmine ja utiliseerimine on keskkonnavaenulikum kui hõõglambi tootmine). Säästulambil on mõtet mitteköetavates ruumides ja suvisel ajal, mil pole vaja tuba kütta, veel enam siis, kui ruume jahutatakse.

 

Meil on keskküte? Enamvähem sama lugu – kõik elektritarbijad (va akud, milledega salvestatud energia kastist/hoonest välja viime ja elektriboilerid millede soe vesi kanalisatsiooni läheb, st kastist väljub) toovad tuppa soojust, sellevõrra on vaja vähem keskküttega (**) tuba kütta. Pealegi praegu pole elektri hinnal ja keskkütte hinnal suurt vahet, st ka rahaliselt pole kuigi suurt vahet. Sama lugu on diisliga kütmisel. Puidu kui odavama ja üldjuhul keskkonnasõbralikuma kütuse kõrval on elektriga kütmine ehk vähemmõtekas, aga mitte arulage.

 

(*) see et külmik soojust kapi seest kapi taha pumpab, on suuremas plaanis süsteemisisene virvendus ja ei oma mitte mingisugust rolli hoone kütmisel, loeb vaid kompressori võimsus, mis juhtmeidpidi hoonesse elektrienergiat imeb

 

(**) kui ka keskküteradiaatoritel puudub temperatuuri regulaator, jahutab soojem toa õhk radikaid vähem ja keskkütte kaudu sisenev soojuse hulk väheneb

 

esmaspäev, jaanuar 26, 2009

Veelkord kiiruste liitumisest avarii korral

Seoses viimaste päevade koledate avariidega ja siia lehele sattunute otsitud fraasidega viitan oma kunagisele jutukesele kiiruste liitumistest avariide korral. Näib et mu viimane kommentaar lisab algsele jutule paar olulist mõttekäiku.

pühapäev, jaanuar 25, 2009

Autosõidurumalus, liiklusrumalus, viisakusrumalus

Täna oli jälle 1 kole õnnetus Tallinn – Tartu maanteel.

a)     meil vohab autosõidurumalus, liiklusrumalus ja viisakusrumalus. Aitaks autosõidu/sellega seonduva füüsika õppimine/harjutamine, liiklustestide lahendamine ja viisakas-rõõmus-enesega rahul olemine.

b)     me ostame kokkuhoiust pisikesi autopunne, mis ei püsi teel ja lähevad suuremal kiirusel, kui reklaamides esitatud kiirustestid, avarii korral liiga puru. Aitaksid turvalisemad sõiduautod.

c)     oleme lollid, ei saa aru, mis meie ümber toimub. Aitaks… eee…

 

Pikalt ehitatut ei ole arukas iga väikeses asja pärast maatasa lammutada

Pikalt ehitatut ei ole arukas iga väikeses asja pärast maatasa lammutada.

Kõik ei ole ju nii hull

Tuletagem suures, rohkem või vähem peenelt peidetud masohhistlikus allakäigunaudingus, valjuhäälses hädaldamisekihus meelde, et meil on rahuaeg. Pomme ei saja, suuri kive ka mitte, Maa magnetpoolused seisavad enamvähem paigal, Läänemeri lösutab rahulikult omas sängis, diktaator ei valitse, koolid töötavad ja lauslollus väga agressiivselt peale ei suru.

Nii et hädameetri skaala tahab vist ülevaatamist.

 

Haakuv: Sirbis René Guénoni raamatust radikaalsed lohutused.

laupäev, jaanuar 24, 2009

Tiit Hennoste kirjutab viimases Sirbis huvitavast inimeste ja kultuuride liigitamisest

Tiit Hennoste kirjutab viimases Sirbis huvitavast inimeste ja kultuuride liigitamisest.

Kuidagi hästi haakusin tema jutuga.

Printeri hind vs tahmakasseti hind

Paistab et neid odavaid printerikäkke (1400 krooni) on odavam uusi osta kui tahmakassette (1200 krooni) vahetada.

Jäätmekäitlejad rõõmustavad.

neljapäev, jaanuar 22, 2009

Igal sammul räägitakse majanduslangusest

Viimasel ajal on igas lehes ja raadio-telesaates juttu majanduslangusest, sellest kuidas ahnus ja tormakus meid upakile ajas. Tahtmata väiklaselt tagantjärele targutada, püha taevas! see et me saamahimust 100-ga sohu kihutame, kriiskas ju aastaid meile kõigile silma! Eesti väliskaubanduse bilanss pole alates taasiseseisvumisest saadik kordagi positiivne olnud, lisaks, viimastel aastatel sisselaenatud raha paigutati suures osas mittetootvasse valdkonda, st valati betoonina kinnisvarasse, mis tõi kaasa raha ühest taskust teise tõstmise, ja veelkord - me ei tooda ju! Ei loo, ei sulata malmi, ei vääna bitte/baite, ei lõbusta väljamaalasi, isegi oma rahvast ei saa ise toidetud! Rääkimata ekspordist!

 

Ma olen üsna kindel, et me kõik oleme endilt linnapeal ringi käies uusi autosid ja maju nähes aegajalt küsinud, et kust see raha kõik tuleb? Ja vastanud, et külas, kus 1 mees laob kartulite eest naabrile müüri ja teine kaevab palkide eest kraavi, et kui seal pidevalt ja kiirenevalt naaberkülast rohkem laenatakse kui ise võlgu antakse, siis see esimene küla läheb pankrotti. Jah, tänapäeval on majandusmudelid keerulisemad, on üleilmastumine ja mis kõik veel, aga selle kõige taga on ju riik ikkagi kui aegruumis toimiv anum. Ja see ülemaailmaline majanduskriis on täpselt sama asi - arulage soov kulutada rohkem kui luua viitsitakse. Oh jah.

 

Varem siin lehel:

http://urmase.blogspot.com/2006/10/eh-eesti-hda-ei-raatsi.html

http://urmase.blogspot.com/2008/06/majandusvhik-lhema-10-aastaga-eesti.html

http://urmase.blogspot.com/2006/09/tegelikult-oleme-ju-vga-vaesed.html

 

teisipäev, jaanuar 20, 2009

Kompressormees ja muu lärm kontserdisaalis

Muusikalise helikvaliteedi etaloniks võiks pidada võimenditeta instrumentide muusikat ja inimese häält, tegelikult üldse igasugust võimendeis-valjuhääldeis moonutamata heli. Helisüsteemi headuse, st autentsuse testide testiks oleks see, kui kuulaja ei saa aru, kas teiselpool riiet mängib orkester või kõlarid. Ja just sellist ülimat helikvaliteeti saame nautida helivõimenduseta kontserdisaalis. Kuid seda juhul, kui su taga ei istu kompressormeest, kes kogu kontserdi aja hingeldab ja puhib, kui vanaprouad läheduses kommipaberitega ei mölla ja ei sosista.

Ehk siis, kõige viimasem koht mingisugustki välditavat lärmi teha on kontserdisaal. Kohas, kus on võimalik kõige kvaliteetsema heliga (st moonutamata) muusikat kuulda. Puhas heli on liiga õrn ja haruldane, et seda oma möla või puhkimisega lõhkuda.

 

Varem muusika kuulamisest, ja helide teemal üldisemalt.

Google maps on abiks ka kunstisaalis

KUMUs võiks 3G olla – maalidel kujutatud sildu/kohti oleks telefoniga Google Mapsi aerofotodelt mõnusam leida. (Iseäranis põnev oli pärast Grand touri ekskursiooni nuputada, millise maja aknast vaatas kunstnik välja kui maalis Veneetsias Rialto silda. Viimase paari...kolmesaja aastaga pole seal vist kuigi palju muutunud.)

ERR võiks õua-õua-vaba olla

Ma väga sooviks, mulle meeldiks, kui vähemalt ERR ei käsitleks lihtlabast rumalust – ERR-i eeter võiks olla puhas astroloogidest, pendlimeestest, imeravitsejatest, nõidadest, selgeltnägijatest ja muust säärasest õua-õuast.

Va juhtudel, kui mõni säärane mullikesi ajades kellegi rahast lagedaks on teinud või elu ja tervist ohustanud.

Süüa võib kahte moodi

1) kalor kalori järel sisse lahmida;
2) süües kalorite vahelt ka muud otsides.

Variant 2 kahjuks räägib asjaolu, et paljudes söögikohtades otsimisele ei järgne leidmist.

esmaspäev, jaanuar 19, 2009

Kuidas on läti keeles kolm jäätist?

Saldejumps-jumps-jumps.
Loogiline ju.

pühapäev, jaanuar 18, 2009

Vigased mobiilide andmed kodulehtedel

Kujutlegem, et vana auto läks katki või kadus ära ja nüüd tahaks uut osta. Aga millist? Uurime netist, et millised andmed mingil mudelil on, koostame võrdluse tabeli ja valime oma vajadustele sobivaima välja. AGA, poodi minnes ilmneb, et väljavalitud viiekohalise 120 kW-se proaktiivse neliveoskeemiga mahtuniversaalil on kraana küljes, on vaid 1 uks ja rataste asemel on roomikud.

 

Vot just midagi sellist on kõigi mobiiltelefonide andmestikega ja võrdlustabelitega. Miks pagana pärast on tõelevastavat mobiili spetsifikatsiooni nii võimatu koostada? Ühtemoodi valed on EMT, Elisa, Tele2 jne mobiile müüvate firmade kodulehtede andmed. Miks?

 

Nokiate puhul osutub kõlbulikuks see leht.

laupäev, jaanuar 17, 2009

Mõttevälgatus. Elust enesest

Mida jämedamaks tagumik süüa, seda vähem on toole, kuhu see ära mahub.

neljapäev, jaanuar 15, 2009

Adson tippspordist

Raamatus Eesti Vabariik 90 on leheküljel 77 lõik Artur Adsoni 21. juulil 1924. aasta Nädalast kus ta kirjutas tippspordist, õigemini selle naeruväärsusest. Muhe lugemine. :-)

Et see on keeruline link, siis http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s205416&nid=31882&frameset=1 ja lk 3 „Terake pipart", (esines seal varjunime all).

 

„Mis kultuur see on, kui inimesed hambaid kiristades, täieliste põrguliste nägudega, meeleheitest pungil silmadega püüavad üksteisest ette – mille pärast? Sentimeetri pärast, kümnendik sekundi pärast, grammi pärast, mis iseenesest pole kellegi väärtus, vaid paljas mõiste. Ja ajalugu tunneb teistsuguseid suuri eurooplasi, kuid kas Shakespeare tegi kolmikhüppeid, kas Tolstoi maadles Prantuse moodi, kas Dostojevsi hüppas teivast, kas Beethoven heitis ketast, Luther oda?"

kolmapäev, jaanuar 14, 2009

Veider olemisest

Targemad inimesed on öelnud, et kõik tunnevad end aegajalt veidrikena. (*) Ehk siis, ju see on normaalne. Aga, kas see isekäivituv tung ruttu veiderolemise tundest vabaneda, normaalseks saada, normaalselt mõelda ja normaalseid asju tahta, nui-neljaks hubane sotsiaalne sidusus normaalsetega taastada - kas see hirm on sama normaalne?

 

Eelmine mõte läks liikvele EL-i CO2 poliitikast mõeldes. Inimtekkelise globaalse soojenemise teooria valguses saavad kõik inimesed olla justkui vaid kahes positsioonis – ühed on CO2-e emissioone kokkuliitvas asendis ja teised on tõpraasendis, kes tuimas ükskõiksuses 100-ga kuristikule lähenevad. Kolmandad, kes millegipärast mingil imelikul vahepealsel seisukohal on, vot nemad oleks justnagu superveidrikud. Ehk siis, energeetikast ja kliimamuutustest kõneldes on veider rääkida arvutustest, faktidest, kliimateadlaste seisukohtadest, teadusajakirjades kirjutatust, Teaduste Akadeemiast, SPPI-st jne jne allikatest… ole nagu mingi vandenõuteoreetik. Ja eks suur hulk teadlasi pomisebki habemesse, et „mis kuradi CO2-jama siin käib?"

 

Ju veiderolemise tunde ebamugavus, soovimatus ja julguse puudus ise mõelda ja öelda olegi pinnaseks „üldteada tõdede" levikuks …mugavalt teiste vahel olles näib ju eksiminegi mõnusam. (tõdedest ja teaduslikust skeptitsismist mõtisklen ehk kunagi teine kord)

 

Selle hüpleva jutu mõte oli julgustada ja lohutada - ei ole vähimatki põhjust end väga pahasti tunda, kui keegi meid veidrikuks peab, kui me end erinevana tunneme, kui me mingil ajahetkel mingisugustesse raamidesse ei sobitu.

 

 

(*) veel enam, see oli vist Kaplinski, kes ühes raamatus asendas sõna „veider" sõnaga „alaväärsus", ja seostas siis seda sententsit venelasega, Vene kultuuriga.

teisipäev, jaanuar 13, 2009

Ärgem unustagem, et

…asi pole nii tõsine. Mõnda üksikut asja võib ja tuleb vahel tõsiselt võtta, aga see esimene mõte ei tohiks kunagi meelest ära minna.

laupäev, jaanuar 10, 2009

Puura ökoeluviisist ja sellega liialdamisest

Sess

Siiakirjutamiste ja lehekommenteerimiste asemel peaks rohkem koolitükkidele keskenduma.

 

neljapäev, jaanuar 08, 2009

Ivar Sild pani oma loomingu netti üles

Ivar Sild pani oma loomingu netti üles.

Liivakast (foto)

Pildistatud telefoniga

Dok Katastroofi retseptid

Ma ei saa viimasel ajal ETV-st kuidagi mööda. Aga, rääkides lustakas-nukker (vaene Anu ja lapsed!) Soome dokfilmist „Recipes for Disaster" (Katastroofi retseptid) – CO2 EI OLE SAASTE!!! Kõik see CO2-e g-de ja kg-de ja t-de rehkendamine on minu veendumuste kohaselt täiesti arulage! Väga terav probleem on aga nafta kui majanduste alustoe lõppemine. Ehk siis, väga tore, et noil teemadel filme tehakse. Lennuki kütusekulule ja olme pudipadi mõttetusele tähelepanu pööratakse.

 

(biodiisel meie laiuskraadil, kile vs paber, plast vs puit, plast vs metall vääriks omaette jutte)

 

 

Maimik-Tolk Lepast

Araterl eilsest ETV-s jooksnud Maimiku-Tolki filmist. Jah, jäi mulje, et Lepa ei viitsinud (julgenud?) vestluses jännijäävat Tolki tõsiselt võtta, ja need kohad, kus Lepa rääkima-filosofeerima hakkas, kust võinuks selguda, mis Lepaga juhtunud on, miks on ta muutunud selliseks… nojah, et siis need kohad kus võinuks tema mõttemaailm lahti rulluda, need kohad on filmist välja lõigatud - suhe väärtuslik/põhk sai mu arvates nigelavõitu. Kahju.

 

(vot nagu Discovery „saated" - sisulist infot 5 minutit, tühja mula 50 minutit)

 

(ETV-le aga taas 10 tugrikut)

kolmapäev, jaanuar 07, 2009

Vällik nõelravist

Martin Vällik on lehel skeptik.ee üllitanud kuueosalise artikli akupunktuurist ehk nõelravist.

Lapsed ja rämpstoit

Vaadates, kuidas Jamie Oliver taas Briti koolidest rämpstoitu üritab välja juurida, meenuvad pea kõigi meie söögikohtade menüüde lastemenüüd, kus läbivaks ja vahel ainsaks artikliks friikartulid ja viinerid on.

teisipäev, jaanuar 06, 2009

Nokia nutitelefon ja 1 teatud SMS

Teatud SMS-ga saab osade Nokia nutitelefonide postkasti täis teha, seda otseses mõttes. Pikem jutt siin. Video Youtubes. (ei ma ei usu et nende mõnekümne lugeja hulgas, kes siin sellel käib, mõni kaabakas oleks ja nüüd kellegi telefoni rikkuma hakkaks)


Järeldus: oma telefonist tuleks arvutisse regulaarselt täielik koopia teha, nt kord kuus. Et peale taolist „nalja" ja telefoni resetti kõiki seadeid ja infot taastada saaks.


Tarbija24 juhtis teemale tähelepanu.


Hiljem: paar linki, 1 tool vastavate SMS-de skännimiseks, Nokia ärgitab operaatoreid taolisi sõnumitele filtrit panema.

Pseudoteadused ohustavad inimelusid

Skeptik viitab paarile taevas-tule-appi artiklile: „Kui palju inimesi pseudoteadus sel aastal tapab?", „Pseudoteaduslikud ideed nõuavad tuhandeid inimelusid", viimase juurest saab mh leida käed-vajuvad-rüppe, nukraks tegevaid kommentaare.

Jah, vastu tahtmist ei saa kedagi aidata ega kaitsta, ei lolluste ega petistest pendlimeeste eest. (Aga, kas riigi ja ühiskonna roll ei ole mitte nõrku kaitsta?)

 

esmaspäev, jaanuar 05, 2009

"Püha raamatu vari"

ETV-s jookseb soomlaste suurepärane paljupärjatud dokfilm „Püha raamatu vari„ (Shadow of the Holy Book) Homme päeval on kordus.

Paar viidet wikipediale: Ruhnama, Nijazov, Türkmenistan jne.

 

ETV-le jälle 10 tugrikut. (mh ka Vandekohtu eest)

 

laupäev, jaanuar 03, 2009

Katsun igas't jama vähem kirjutada

Et inimeste tobedast kombest, aega kõikvõimalike ühikutega tükeldada ja kalendri taktis mõtteseisakuid ette võtta, osa saada, siis olgu uue aasta üheks, siinset internetielu puudutavaks eesmärgiks soov tühipauk-postituste minimiseerimine.

Eesti keeles: katsun igas't jama vähem kirjutada. (blogides on seda niigi küllalt)

 

Telefonijuttu. X-plore

1 hea File manager S60 ver 3-le. (Lihtsalt infoks, nimetatud op.süsteemiga Nokiad)

 

reede, jaanuar 02, 2009

Õige aeg külmkapp sulama panna

See on nüüd see nädalavahetus, mil on paras aeg sügavkülma sisu rõdule või auto pagasiruumi tarida ja külmkapp sulama panna.

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt: kus on noored?

Tarkus on rumaluse ära tundmine

Ei, aga siiski mitte. Rumalus kui tarkuse puudus, kui tühjus, ei saa ju tarkuse kui millegi vahelt välja lipsata, nagu ei saa pimedus valguse ette tulla, tühi koht tühjust täitma tulnut takistada, olematus olevat tõrjuda. Rumalust saab vaid tarkusega täita. Ja ainult. Ja see on meie igaühe enda elukestev probleem.
(ei tea miks kohe aasta alguses nii keerulised sõlmlaused ja -mõtted meeles mõlguvad?)

neljapäev, jaanuar 01, 2009

Rumalus on kaval, tarkuse vahel laveerides võib ta ootamatus kohas välja lipsata

Rumalus on kaval, tarkuse vahel laveerides võib ta ootamatus kohas välja lipsata.

Vahel satub siiagi. Ja sinnagi.