Silver Rattasepp Sirbis: Kliimaskeptikud ja silmamoondajad

Püüeldes siiski objektiivsusele, viitan Sirbis ilmunud, siinsel lehel seniöelduga 180 kraadi vastupidisel seiskohal olevale artiklile. (kui aega saan, asun viiteid uurima)

ERR: Keelekõrv siiski jätkab

ERR: Keelekõrv siiski jätkab. (siinkirjutaja on nimetatud saadet aastaid kuulanud)

 

Loodetavasti ei kommenteeri kommentaariumis Ummelase nime all Ummelas ise, vaid keegi teeb lihtsalt rumalat nalja.

 

Viisakast kõnetamisest/pöördumisest

Kedagi kõnetades, mistahes viisil, ei ole kuigi viisakas ega innustav end kõnetatavast kõrgemale paigutada.

 

Ehk siis, koolitarkust meenutades (Eric Berne minatasandid), asjalikkusele pretendeerivates olukordades olgem ikkagi täiskasvanu tasandil. Vanemana peale lendamine ei ole kuigi väärikas ega edasiviiv ning paigutab kõnetatava lapse tasandile.

 

Copy-paste kiiruga Googeldatud artiklile (.pdf):

 

KOLM  MINA-TASANDIT  SUHTLUSES  (McKay,  Davis,  Fanning  „Suhtlemisoskused"

põhjal)

 

Inimesed  suhtlevad  kolmel  mina-tasandil:  lapse,  vanema  ja  täiskasvanu  tasandil.  Nendest suhtlemistasanditest sõltub ka suhtlusstiil. Igal inimesel on välja kujunenud enda jaoks mugav suhtlustasand, mis ei pruugi  igas situatsioonis sobilik olla. [… ] kes on  teisel suhtlustasandil ning  oskama  vastata  täiskasvanu  tasandil,  et  vältida  asjatut  konflikti,  mis  võib  teistel tasanditel ette tulla.

 

  Vanem

-  Käsud-keelud,  normid  ja  reeglid, mida  tuleb  lapsele  edasi  anda.  Antakse

edasi palju häid nõuandeid, kuid edasiandmisviis on jäik

  Laps

-  Soov ise avastada, mässamine reeglitele vastu, energia ja tunnete panemine

suhtlusesse. Suhtlusviis on emotsionaalne ning vahetu.

  Täiskasvanu

-  Püüab luua tasakaalu suhtluses ilmneva lapse ja vanema vahel. Suhtlusstiil

on neutraalne

 

Pea silmas taktitundelisust selle suhtes, kes mis tasandil on. Probleemid ja konfliktid leiavad lahenduse  ainult  sisemise  täiskasvanu  suhtlemisviisi  abil.

 

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist, ka kommentaarium on meeliülendav. :-)

 

Matid lambipirnid keelati EL-s ära. Kuidas klaare ise valgeks värvida?

Teadupärast pole EL-s enam matte hõõglampe saada, aga et ka mul on kodus valgusteid, kuhu sobivad vaid matid hõõglambid, siis näikse olema 3 varianti: a) tellida edaspidi vajalikud lambipirnidd väljastpoolt EL-i, b) õppida ära klaaride lambipirnide valgeks värvimine, c) vahetada valgustid välja. Esmalt plaanin ise pirne värvima hakata, mingi kuumakindla valge värviga, mis kuivades ei voola ja klaasile ühtlase poolläbipaistva kihi jätab.

 

Ei tea kas Narvas või ka Tallinna turgudel müüakse matte lambipirne? Või mõni kohalik netipood? Turgu peaks olema.

 

Sudoku kui reaalteaduste mudel

Sudokut saab lahendada kahel viisil, a) järkjärgult lisades vaid neid numbreid, millede õigsuses 100% kindel saab olla; b) toppama jäädes ja alla andes aegajalt ka huupi numbreid proovida. Esimesel juhul on vead välistatud, edasine lahenduskäik rajaneb raudsel alusel, eelnevale saab baseeruda, juba teadaolevas saab kindel olla. Ka teisel juhul võib meid edu saavutada, kuid võib ka viga sisse lipsata, lahendus võib leidmata jääda.

 

Sama moodi võib käituda enesele reaalse maailma mõtestamisel, võib tugineda teaduslikult tõestatule ja veel teadmatut mitte täita mitteteaduslikuga (astroloogia jne jamaloogiaga) aga võib ka kiirema ja lihtsama viisi valida ning lüngad juhusliku sisuga täita (mitmesuguste nn alternatiivseteks nimetatud „teadmistega" nt). Kuid fakt on see, et kui üliõpilane mõned loodusteaduslikud distsipliinid juhuslikkusega täidab, ei tohiks selline koolilõpetaja nt elektriliini projekteerida. Ning meie kohus on teha vahet, kes-kuidas oma maailmanägemust on ehitanud, et jamaloogia ei satuks poliitkasse, teedeehitusse, it-sse ja mujale reaalset maailma puudutavasse.

 

Muidugimõista on humanitaaria kui inimeseloodud maailm teine teema.

 

Sissesoolatud linn

Pea kõik eilesõidetud 400 km möödusid lumistel-jäistel talveteedel, normaalne, põhjamaal on ju jää täiesti tavaline asi, ja millega juhid ka loomulikult arvestada oskasid. Nukkerkummalised olid aga viimased hilisõhtused 15 km, mil ilmnes, et vaatamata 14-le külmakraadile olid Tallinna tänavad mudasopased, löga lendas, kojamehed uhasid, klaasipesuvedelikku kulus sama palju kui bensiini. Selline kontrast paneb aegajalt ikka mõtlema, on's meil seda soolaga (või tont teab mis keemiaga – ka -14 kraadiga saab lumest sopp) möllamist ikka vaja?

 

See on ka üks põhjus, miks mulle pakane meeldib – linna sissesoolajad ei jaksa talvist lumist puhast linna lögaväljaks muuta.

"Teaduslikud tööd". Tuumatalv

Väike nägemus, kuidas tänapäeval kedagi (poliitikuid, rahvamasse) võlusõna „teadus" abil suunata.

 

1979. aastal otsustas NATO Lääne-Euroopasse 572 Pershing II raketti paigutada. Mille peale sündis KGB poolt tellitud „uudis" sellest, kuidas Vene uurimuste kohaselt vallandub peale tuumaplahvatusi kliima jahenemine. Idee oli siis selles, et keskkonnaaktiviste ja muid gruppe veelgi rohkem tuumarelvastuse vastasuses ässitada, et NATO otsus võimalikult suurt vastasseisu tekitaks. Tüüpiline (meediaga) manipuleeriv trikk. KGB käigu nõrgim lüli oli see „teaduslik uuring", nimelt, igasuguse teadusliku töö tulemused peavad olema teadlaskonnale avalikud, et teadlaskond seda kritiseerida saaks, et teadustöö seejärel teadusliku artiklina avaldatud saaks jne. Kuid antud „teadustöö" sisuline sisu jäi salastatuks (nagu praegused kliimasoojenemist puudutavad teadustööd). Mis aga ei seganud hästikõlava mõiste „tuumatalv" levikut, pealegi, on ju loogiline, et tolm varjutab päikese jne. Mõni aeg hiljem fabritseeriti KGB juhtimisel järgmine „uuring" sellest, kui palju tolmu kerkib atmosfääri nende 572 tuumalõhkepea plahvatustes, uus kuid samuti teadusliku aluseta „uudis" haakus kenasti eelmise „uuringuga". Teiste teadlaste skeptilisus, mis tulenes sellest, et tööd ei avaldatud teadusajakirjades, uppus fantaasiaküllastesse ettekujutustesse saabuvast võimalikust tuumatalvest. Ideed külvati rahupooldajate, keskkonnaaktivistide, tuumavastaste jne sobivatesse seltskondadesse. Kuni sellest haaras kinni nimekas tuumarelvastuse ja nimetatud NATO plaani vastane teadlane Carl Sagan, kes tuumatalve-trummi aastaid tagus, ja ka ise, analoogse „uuringu" tegi. Vaatamata sellele, et teadlaskond, nimekad ajalehed ja ajakirjad Sagani enda „tuumatalve"-teooriat, kui eksperthinnanguta ja teadustöö nõuetele mittevastavust (ajakirjas Science jäidki Sagani lubatud 136 lk teadustööd kinnitavad andmed ilmumata) kritiseerisid, levis ja levib see selle raamatu andmetel alusetu müüt siiani.

 

Ehk siis, „koosta teaduslik" uuring, mis vastab suures ulatuses tõele, (tuumaplahvatustes kerkib atmosfääri palju tolmu – päike saab varjatud/ kliima muutudes muutub maailmamere veetase) eksi vaid soovitud/vajalikus/kasulikus suunas, aja põhjus-tagajärg segi (CO2 vs temperatuuri tõus) , vajadusel eksi suurusjärkudes (veeauru kasvuhooneefekt ja sisaldus atmosfääris), mine mööda teadusartiklitele seatud nõuetest, talu teadlaskonna kriitikat (sobiva teema korral ei söandata väga kõvasti vastu vaielda, kartes saada sõjapooldaja või keskkonna suhtes hoolimatuükskõikse tuntuse) ja oledki edukalt oma „teadusliku uurimuse" meedia- ja üldsusemulda istutanud.

 

Miks mulle näib, et praegusel inimtekkelise kliimamuutuse ja CO2-hüsteerial on nii mõnigi paralleel alusetu tuumatalve teooriaga?

 

http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_winter (lõpus mainitakse mh seda, et Sagan ennustas Kuveidi sõja ajal naftapuurtornide põlengust tõusnud suitsu tõttu suuri ilmamuutusi, tegelikult sadas suits vihmaga mõne päeva jooksul maha ja temperatuuride muutusi ei esinenud)

 

 

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata. Ei, ma ei parasta, olnuks aga väga piinlik, kui praeguste nn teaduslike tööde baasilt tehtaks nii mastaapseid otsuseid.

 

Terve mõistus vs ETV

No kurat, ETV-s räägitakse sea põrnaga ilma ennustamisest… ETV-s!!! Praegu ei ole ka laupäeva õhtu, mil ETV-s huumorisaade on.

 

Masendav, või mis?

Võimuiha - intellektuaalse ebaküpsuse ilming

Võimuiha – intellektuaalse ebaküpsuse ilming. Mehhanism sisemise ebakindlusega hakkamasaamiseks.

Jah, koos ahnuse ja edevusega on need edasiviivad jõud, iseasi, kuidas, millise hinnaga, kuhu ja kuidas need jõud edasi viivad. Ja vahel on edasi ka tagasi.

 

Õnneks on eelnimetatud „…miski inimlik pole mulle võõras" tungid läbinähtavalt etteennustatavalt ühesuunalised vektorid, koefitsientidesse paigutatavad. :-) (poliitikud näikse seda aga aegajalt unustavat)

 

Mis asi on kombijaam?

Elektrijaamades, kus põletatakse mingisugust kütust, muundatakse soojus mehaaniliseks tööks. Tavaliselt on muundajaks aurujõuseade, st termodünaamiliseks kehaks on vesi. Selleks on olemas erinevaid viise ehk ringprotsesse, nt Carnot ringprotsess, Rankine ringprotsess, Otto ja Dieseli ringprotsessid. Mida need täpsemalt tähendavad, kirjeldab meile termodünaamika.

 

Tavaliselt töötavad soojuselektrijaamad Rankine'i ringprotsessiga. Nii, eelnevalt öeldu baasil on nüüd lihtsam selgitada, mida tähendab nii sageli kasutatav mõiste kombijaam – kombijaam on elektrijaam, kus toodetakse elektrit kahe või enama ringprotsessi abil. Kombijaam EI OLE elektrijaam, kus toodetakse nii soojust kui elektrit – see on koostootmisjaam. Sellistes toodetakse soojust ja elektrit koos (nt Iru).

 

Ehk siis, kombijaam viitab kombineeritud ringprotsessidele, see viitab tehnilistele üksikasjadele, sellele, milline on katelde ja turbiinide konstruktsioon, milline on auru teekond, millises faasis ja milliste parameetriteni termodünaamilist keha soojendatakse ja jahutatakse - mil viisil kasutatakse kütusest saadud soojusenergiat mehaanilise energia tootmiseks.

 

Ma ei tea, et Eestis oleks mõni kombijaam. Ja selle pärast ei tea, et selle mõistega on meil suur segadus. Oleks tore, kui mõni targem teada annaks, kas ja kus meie kombijaamad on.

 

Arukas oleks kardinad ette tõmmata

Arukas oleks kardinad ette tõmmata – tuba saab soojem, vähem soojust pääseb akna kaudu õue.

(ei tea miks meil seinavaipade mood möödas on? Korralik vaip välisseinas aitaks ka toa soojemana hoida)

 

Paras aeg külmkapid sulama panna

Praegu on taas paras aeg külmkapid sulama panna, sulamise ajaks hea külmutatud marjad – moosid – lihad rõdule/autosse tõsta.

Ikka CO2-st ja hüsteeriast Kopenhaagenis

http://vabameedia.wordpress.com kirjutab inimkonna kalleimast pettus-massipsühoos-arulagedus - CO2 hüsteeriast. Uskumatu lugu ikka küll, maailma vaatab hinge kinni pidades Kopenhaageni poole, kartes et seal rumalustes kokku lepitakse, Sinu ja minu raha eest arulagedusi tegema hakatakse. (suurim oleks CO2-e veeldamine)

 

Ja seda 2009. aastal, ja Euroopas! Kuhu me niimoodi jõuame? Kuhu jääb teadus, teaduslik meetod? (inimtekkelise kliimasoojenemisega seonduvad teadustööd millegipärast salastatud, mis on täiesti absurdne!)

 

Kaja Hansapanga krediitkaartidest

Kaja kirjutab, et Hansapanga osad krediitkaardid kaotavad kehtivuse, ka mulle tuli selline kiri koju. Jama lugu, ka mind sunnitakse uut kaarti valima - reisil olles või netist ostes on ju krediitkaarti siiski vaja. Kui mingeid intresse ei taha maksta, jääb ainsaks võimaluseks hullumeelse kuumaksega „määratud tagasimaksega Gold".

 

Kui selle soovitusliku American Expressiga ei saa Eestis nii paljudes kohtades tasuda, siis nt kusagil Itaalia linnakeses pole sellega tõenäoliselt samuti midagi teha. Või mis? Ja hinnaks on endise 300 kroonise aastamakse asemel 30 krooni kuus. Oh jah. "Laske mul olla".

 

ETV kava arhiiv

Kordan siin üht kunagise postituse kommentaaris viidatud võimalust, kuidas ETV kava arhiivi leida:

Mine aadressile http://etv.err.ee/index.php?0536614&kuu=2009-12-07 ja muuda lingis käsitsi kuupäev ära.

 

Võiks muidugi ka mõni mugavam võimalus olla.

 

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma. Mis selle rahaga nüüd siis tegema hakatakse? Kuhu see läheb?

 

(mõeldes esmaspäeval ETV-st nähtud Afganistani ülesehitamiseks mõeldud rahakasutusest)

 

Kolefilmid

Film ja raamat jutustab meile loo, pakub võimalust ajas ja ruumis rännata, muudab meie kontekste maailmaga, asetab meid enesest väljapoole, tutvustab filmi/raamatu kangelaste esteetilisi ja moraalseid väärtusi. Seega, film/raamat võib meid läbi enese talutades rikastada, kirgastada, õpetada, aga ka määrida ja labastada. On ju öeldud, et oled see, mida mõtled. Ja et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, ju teeb seda ka iga nähtud film ja loetud raamat.

Siit ka minu mõningane hämmeldus, et miks saavad auhindadega pärjatud veidrad filmid, mis ei paku peale ebameeldivustunde suurt midagi. Peendetailne füsiologismi langev suremistehnika, mitte kuigi intellektuaalsete peategelaste nürimeelsed, kellelegi kannatusi põhjustavad valikud… see kõik ei ole ju see, mis terve mõistusega inimest katarsiseni viiks. Aga selle eest on need filmid hästi tehtud? Ja see õigustab läbi haige fantaasia (nt Antikristus) vaimselt haige inimese fantaasiate kirjeldamist, filmi peidetud seoste „ahaa" arusaamiste pakkumist? Hea küll, filme on palju ja vaataja maitseid on palju, aga mulle hakkab tunduma, et auhinnatud filme oleks arukas pigem vältida. Et end mitte määrida.

Või teeb taolised filmid heaks filmijärgne naeruväärne tunne, kui saab kinost välja astudes tõdeda, „küll ma elan ikka heal ja demokraatlikul ajal"?

Või olen mina nii rumal, et peaksin filmikunsti teemadel üldse vait olema?

Harimata inimene on võimas relv

Harimata inimene on võimas relv. Nii ütles KÖP-s Anu Raisma. Jah, ka Taliban teadis, kirjaoskamatuga on lihtne manipuleerida, leivast ja tsirkusest neile piisab. (79% Afganistani naistest ei oska lugeda ega kirjutada)

 

http://urmase.blogspot.com/2007/02/rahva-vastutusest-vabastamise-plaan.html

 

Füüsikast: Eötvösi efekt

3 aastat tagasi targutasin siin kuidas ühe kg-ne penoplastitükk on suurema massiga kui sama palju kaaluv rauatükk.

 

Täna aga selline mõttetera, et ekvaatoril ida suunas liikuv keha on kergem kui läände liikuv keha. Meie hõimukaaslase Loránd Eötvös järgi kirjeldab seda Eötvösi efekt (lingis on täpitähed!, üllatav). Et ekvaatoril on maapinna joonkiirus Maa pöörlemise tõttu 1667 km/h, siis on seal tsentrifugaaljõudude tõttu kõik kehad kergemad kui poolustel. Kaalu vahe ilmneb ka vastavalt ida või lääne suunas liikuvate kehade puhul (nt 90 km/h liikuva keha puhul on erinevus 0,07%).

 

Tuhat, miljon, miljard

ERR-i kommentaariumis käib siiani kerge madin nädalataguse Vahtre artikli ümber. Seoses sealsega, loomise looga, asjade algusega, aja hoomamisega ja teadusliku maailmavaatega, tooksin siia Maavara lehel toodud suuri arve näitlikustava näite:

tuhat krooni = kaks 500 kroonist;

miljon krooni = 16 cm kõrgune 500 krooniste virn

miljard krooni = 160 m kõrgune 500 krooniste virn (Tallinna teletorni restoran on 170 m kõrgusel)

Ehk siis, lugupeetavad humanitaarid, miljonil ja miljardil on üpris suur vahe, täpselt 1000 korda.

http://urmase.blogspot.com/2007/08/aeg-ongi-jumal.html

Kiirustamisest on harjumus saanud

Meil on pahatihti kiire. Suures kiirustamises ei panda aga tähele, millal ja millega ka tegelikult kiire on. Kiirustades oleme pealiskaudsed, ja mis veel hullem, loobume naudingutest! Näiteks söömine, jah, kilokalorid võib paari minutiga endale sisse imeda ja täis kõhuga edasi tormata, aga võib ka tund aega söögilauas istuda ja toitu nautida. Täpselt sama asi on ühe teise, maailma kõige ilusama asjaga. Ja üldse kõigega.

 

Et siis, võtame hoogu maha ja vaatame oma tegemistele aegajalt distantsilt.