Kus on Tallinna kõige kehvem toit?

Ma arvan, et TTÜ-s söõjad teavad vastust.

Kui me kriitilised ei ole, ei muutu miski paremaks. Ükskõiksuses tüürime "pole minu asi, mind ei huvita" tupikteele.

Ei viitsi ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda

Miks siin viimasel ajal nii vaikne on? Lähtun endast, ma ise ei viitsi praegu ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda.

 

Klassikaraadio kuulajaküsitlus

Klassikaraadio kuulajaküsitlus.

 

Liis Lass

Eesti meediamaastikul on nurgake, kus Liis Lassist ei räägita, kitsama silmaringi puhul seda nime seega tõepoolest ei kohta. Ja mis neist kergmeelelahutuse elu tipptundi otsivatest meediaohvritest igal pool rääkidagi. Seega, väga valgustav oli araterli aastatagune sissekanne Liis Lassist, et ega laulja või modell ei peagi ju loll olema, tore. Küll aga sain sellenädalasest Pealtnägijast teada, et olen ise lollakas. Valgustav teadmine seegi. Eks ole teisigi suuri mõtlejaid, kes on arvanud, et inimkonna õnn saabub hetkel, mil kõigi raha teenib ise raha ja tööd ei pea keegi tegema – nisu, elektrit ja riideid saavad kõik lõputult osta, ja arstid ja õpetajad saavad ka lõpuks palju raha ja õnnelikuks. Võimas. Et muudkui aga ostame ja müüme väärtpaberite ja muude sellelaadsete tehingute kujul ootusi ja lootusi ja elu aina õitseb. Tore. :-)

 

Hakkasin nüüd üht sügisel loetud samateemalist väga põnevat artiklit otsima, millele eelnev jutt olnuks heaks sissejuhatuseks, aga… ei leia enam, pagan küll! (olulisest TULEB teha copy-paste või vähemalt autori nimi kuhugi üles kirjutada)

 

Naine samast.

 

Domeeniärimees

Kas see, kui keegi ühe kultuuriasutuse domeeni enesele registreerib ja siis seda müüa üritab, on ärimees? Minu arvates mitte.

 

Ma soovitaks sellise meeleheitlikku lükke teinud hädalisele sotsiaalabi taotlemist.

Supiköök on ka nädalavahetusel lahti.

 

Suguharu vihmametsast, õua-õuast, vol 100

Mis oleks, kui me, siinse lehe lugejad, elaksime nüüd ja praegu kusagil Brasiilia vihmametsas, ja ei oleks inimtsivilisatsiooniga kunagi kokku puutunud. Me ei teaks, et kusagil elab veel inimesi, et on olemas selline asi nagu kirjaoskus ja elekter. Teeksime lõket, kütiksime loomi ja kasvataks lapsi. Arvatavasti oleks meie viimase aja jumalateks kummalised taevasse jutti jätvad olendid. Muidugi, elu oleks tõenäoliselt sama ilus kui siinses maailmas, kus on arvutid, raadiolained, kogu infrastruktuur ja muu kogu kama ja teadmine, mida hommiku- ja õhtumaa loonud on.

 

Umbes sellist võrdlust võib kasutada piltlikustades meie tänapäevaseid teaduslikke saavutusi. Jah, me võime olla nagu see suguharu seal metsas, oskamata fikseerida ja kinni püüda meid kõiki läbivaid raadiolaineid, oskamata otsida midagi, mis meie praegusest maailmast väljapoole jääb. AGA, selline võimalus ei peaks tähendama, et me haaraks kinni igast taolisest maailmakirjeldusest. Visates õhku teooria, et telepaatia toimib, on olemas toimiv „miski", „mingisugune väli", „energia", „aura", „needus" vms, ei tohiks meid eelnev mõttekäik, pelgalt püüust osa saada millestki suurest ja hoomamatust, taolisi teooriaid nende ilus uskuma panna. Teooriad vajavad kontrollimist, korratavust, metoodilist lähenemist, süstematiseerimist. Kogu eelnev Teadmine on vale ja sellele ei saagi tõeliselt uut ja õiget teadmist ehitada? Võimalik, eks hoiame silmad lahti, sageli ilmneb midagi, mis seniarvatut kummutab või kohendab. Alles ei teadnud me midagi footonist ega geenist. Aga uskumaks, et geene pole olemas või UFO-d lendavad siia valguse kiirusest suurema kiirusega, ei piisa niisama kinnitamisest, et geenide asemel on saatus ja UFOdel on nii vägev tehnoloogia, et meie saagi seda mõista.

 

Ehk siis, uue ja põneva teooria uskumiseks, teadaoleva hülgamiseks tuleb seda uut hoolega kontrollida.

 

Aususest

 

Viimases Mnemoturniiris kõlas küsimus, miks jäid umbes 100 aastat tagasi ühe sakslastest delegatsiooni liikmed ühele kongressile hiljaks? Vastus: delegatsiooni liikmed jäid rongist maha kuna nad ei leidnud perroonilt piletikontrolli kellele piletit saanuks näidata.

 

Oh aegu, oh kombeid. Vaadates tänapäeva, kostub kõrvu ütelus „oskab elada"? Kellegi tagant tõmbamine, teades et vahele ei jääda, rahulik suhtumine varastamisse, „kasutamisse", „laenamisse" ei kipu kuidagigi haakuma tolle vana ajaga. Mis siis veel 100 aasta pärast saab?

Varem.

Vällik jamaloogiast

Vällik jamaloogiast. Selliseid kirjutisi võiks iga nädal paar tükki ilmuda.

Aga paljusid kommentaare on käed-vajuvad-rüppe/nukker lugeda.

 

Me kõik võime mistahes teooriaid välja mõelda ja siis kärada, et teadus on loll ja ei oska meie teooriast aru saada. Ja need kes meie suurepärast teooriat ei usu ja seda kuidagigi kangutada söandavad, on lollid, teaduse pimedusega löödud. See, et meie teooria ei ole tõestav, teoreetiliselt põhjendatav, toime pole selgitatav, katsed pole korratavad, ei saa ju ometigi viidata selle, et teooria vale võiks olla! Ja loomulikult tuleks suurepäraseid teooriaid levitada, raamatuid kirjutada, jüngreid koguda ja mis kõik veel! Või mis?

 

Muidugi, kõige lihtsam on jääda ükskõikseks ja mitte taolise teemaga tegemist teha… mis viib selleni, et umbluu hakkab meie kõigi elu mõjutama. (Kärbeste jumal tuleb siinkohal meelde)

 

TTÜ ÕIS

Ma tean vähemalt ühte inimest, kes oleks õnnelik, kui TTÜ õppeinfosüsteem ÕIS süüdataks mitmest otsast ja tehtaks selle asemele midagi kasutajasõbralikumat/arusaadavamat/toimivamat.

Muide, Eestis on olemas selline asi nagu M-ID.

Rumalus peab taanduma, Rootsi taasarendab tuumajaamu

Tänapäevases aegajalt mõneti veidras maailmas, kus suuri asju otsustavad võhikud-populistid ja eriala spetsialistid on ehk liiga kergekäeliselt ja liialt vähe lärmi tehes kõrvale tõmbunud, on toredaks mõistus-võitis uudiseks Rootsi kunagine absoluutselt arulage otsus tuumajaamade sulgemise kohta üle vaadatud – Rootsi tühistab keelu tuumajaamu arendada ja hakkab vanu reaktoreid uute vastu vahetama.

 

Milline tõde on õige tõde? Millist rumalust tuleks taunida?

Skeptik kirjutab, et Sir Attenborough saab mingilt seltskonnalt ähvarduskirju. Maru värk ikka küll.

 

Et ma alles ka ise siin avaldasin arvamust, et on „tõdesid", millede levikut tuleks taunida, siis, veelkord, seisukoht „igal on oma tõde" ja „las igaüks usub mida ise tahab", võib meid rappa tüürida, rumalus võib liialt prevaleerivaks muutuda. Rumalus, see on teadmatus, teadusliku meetodi seisukohalt. Rumaluse mahategemises on vägivalduse alge, soov et teadmised domineeriksid mitteteadmise üle? Jah, on, nii lapse kui põllu harimine on teatud mõtted sunniviisiline, lapsevanema sund on see, mis noore inimese intellektuaalsetele radadele lükkab. Et milline tõde see õige tõde siis ikkagi on? Tõde on see, et naela ei tohi seinakontakti pista, pistja võib uskuda või loota mida tahes, surma saab ikka. Nagu ka rongi ette astudes. Samamoodi on kõigi reaalteadustega, kõigi tõsiteaduslike faktidega, nii evolutsiooniteooriaga, silla projekteerimisega kui ka sellega, et lennuki kõrval ei ole mõtet jumala meeleheaks kitse veristada vaid lennukile tuleks nõuetekohane tehniline hooldus teha. Me ei tohiks oma elude ja tervise huvides lubada, et energiasambad ja vaimud jne ebatõesed mittetoimivad mehhanismid meie reaalsesse ellu satuksid. Ning me ei tohi vastutust oma tegude eest kellegi suure ja vägeva kaela veeretada, me ei tohiks loota millelegi olematule ja jätta seetõttu tegemata asju, mis võiks meid ja meie lähedasi säästa (nt lapsi vaktsineerida).

 

Ühesõnaga, tuleks vedada piir, kustmaalt ei tohiks rumalusi aktsepteerida, nt pendli- ja muude võlumeeste tegevust seadusega piirata. Tahan tõe monopoli välja kuulutada? Aga tõel ongi ju monopol. Kes ütleb, mis on tõde? Teadus, teaduslik meetod.

Toomas Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht

Laupäeva õhtul, peale Uinuvat kaunitari, pool tundi Age Oksa ja Toomas Eduriga kohvilaua taga oli mul kogu aeg kange ja muresegune tahtmine nende tulevikuplaanide kohta pärida, kuid see tundus kuidagi nii… ajakirjanduslik-labane uudishimu olevat. Lisaks, neil olnuks arvatavasti ebameeldiv vastata, et lähevad Londonisse tagasi, eriti selles valguses, et ju nad pole väga õnnelikud, et on saanud Eestis nii vähe esineda… seda toredam on tänane suurepärane uudis, et Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht. Jah, Eesti balleti pärast ei pea vist enam nii palju muretsema.

 

Üks alapõhjus, miks ma sellest siin räägin, on meeldiv üllatus, et taolised maailmaklassi staarid väga meeldivad inimesed on. Pahatihti on sellised tegelased ju veidrikud, vähearukad, vms imelikku.

Telefonijaam (foto)

Pildistatud, nagu viimasel ajal ikka, telefoniga.

Pierre hommik (foto)

Leidsin telefonist pildi.

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust.

 

Ma arvan, et taoliste umbluuteemade tolereerimistega võime liiale minna – popp on rääkida, et tõde on suhteline, las igaüks usub mida tahab, aga on rumalusi, millede levitamist tuleks mu arvates taunida.

 

Kes ütleb, mis on rumalus? Teaduslik meetod.

 

Ajast. Süsteemsusest

Mõiste aeg, oskus aega tajuda eristab meist loomadest - inimeseksolemine tugineb ajaühikuist arusaamisele. Aga nagu kõigi suurte asjadega, on ka pikki ajaperioode väga rakse ette kujutada. Nt 100 000 000 st sada miljonit aastat ei ole ette kujutatav, ei ole metafoorne. Ja sellest tuleb aegajalt igasuguseid jamasid, inimesed ei suuda suuri süsteeme hoomata, ei suuda mõistmiseks sobilikku mõõtkava leida. Üheks suureks süsteemiks, mille mõistmiseks võiksime kõik veel rohkem pingutada, mõistmise mehhanismi muuta, oleks minu arvates energeetika, suurenergeetika. Ja siis veel nt kliimaprotsessid. Nendele kahele valdkonnale ei saa läheneda lähtudes endast, ei saa väikeseid arusaadavaid tükke, aja ja muid ühikuid liita - üldise mõistmiseks ei saa lähtuda üksikust, induktsioon ei päde. Ehk siis, rääkides kliimast ei saa lähtuda enda kogetust ega viimasest 100-st aastast. Rääkides energeetikast ei saa lähtuda mingi ühe konkreetse linnakese/tarbija elektrisüsteemist.

 

Ja üldse, süsteemsus tuleb alati ja kõiges kasuks. Alates hambapesust ja taldrikult söömisest kuni… kõigeni, kuni mõtlemiseni.

Kui suur on hõõglambi kasutegur?

Praegusel ajal ja köetavates ruumides on hõõglambi kasutegur 100%. Ja meil on siinkandis pime just külmal ajal.

Ikka säästulampidest. Ja Baumer soovitas kiiresti kooli tagasi minna

Täna hommikul soovitas Aare Baumer osadel inimestel, sh minul kooli tagasi minna – väga tore soovitus, õige, elukestev õpe ei tohiks vaid tüütav sõnakõlks olla. Küll aga ei saa soovitajaga selles osas nõus olla, et just hõõglampidest kui toa kütjatest rääkijad peaks kiiremas korras kooli minema – ehk siis, tänahommikuses Vikerraadio intervjuus Aare Baumeriga esines viimase jutus kahetsusväärselt rohkesti ebatäpsusi. Ehk siis veelkord, toasooja hoidmiseks tuleb hoonesse x välistemperatuuri y puhul pumbata z ühikut energiat. Ja veelkord, ei ole mitte mingisugust vahet, milliste elektritarbijate poolt see energia hoones tarbitakse, lõppkokkuvõttes muundub kõik toasoojaks. Nii kõik need 18 W mida säästulamp tarbib kui ka 100 W, mida hõõglamp tarbib. Lihtsalt, esimese valgusti korral tuleb vajalikud lisavatid muudelt tarbijailt/küttekehadelt saada.

 

Jah muidugi, kogu aeg ei ole vaja hooneid kütta, ja kõiki hooneid ei pea üldse kunagi kütma, seal, palun, põlegu hõõglambi asemel midagi muud.

 

1 nüanss veel, rääkides keskkonnamahukusest, kui palju (elektri)energiat kulub säästulambi tootmiseks? Säästulambi toorainete tootmiseks? Säästulambi utiliseerimiseks ja selle organiseerimiseks? Ma ei sea siin midagi kahtluse alla, kuid antud teemakäsitluse juures peaks seda ilmtingimata arvestama, arvutustesse lisama.

 

Varem siin samal teemal, ja veel. Ka mul on kodus mitmed säästulambid, kaalutlusel, et varem oli keskkütte soojuse hind elektri hinnast tunduvalt odavam, suvel pole vaja kütta ning säästukaid ei pea nii tihti vahetama/kruttima/jändama.

 

Netist on mõnusam raamatuid osta

Tegelikult on raamatuid netist ikka parem osta kui poes jalalt jalale higisena, jope käevangus, pilguga siia-sinna vehkides huupi midagi leida üritada, poe mullemõistetamatut loogikat taibata. Ja sirvimise asemel on koduses rahus sõrme all abimees Google.

Boonusena ootavad ees teravad elamused postkontoris. J

Investeerimispankuri lips

Investeerimispankuri lips. Pärit siit.

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt!

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt! Tore. Eks ta kohmakas ole, aga ju arendavad edasi. Peale tõlkeaknasse kopeeritud teksti saab ka tõlkimist vajavale lingile viidata.

 

Viitas BC

 

Pole saanud aega kirjutada

Pole saanud aega kirjutada – teater, kohvikud, külaskäimised, filmid, saun jne tegemised. Ja et paremaid mõtteid ei tahaks plärtsaki ilma läbi mõtlemata siia kirja panna, siis jäävad nad tihtilugu üldse kirja panemata.

 

Mõttetu jutu mõte – pane arvuti seisma, lips otseks ja mine teatrisse või kohvikusse või sõbra poole.