Minu nägemus kampaaniast "traksid peale"

Mul tekkis taas küsimus, et huvitav, kui turvavöö kasutamine poleks kohustuslik ja mittekasutamine karistatav, kas siis oleks rohkematel vööd peal? Osad, kes täna ütlevad, et mis see riigi asi on mida ma teen ja trotsist sunni vastu jätavad rihma panemata, siis ehk nii mõnigi sellistest isegi paneks vöö peale. Samas, arvatavasti leidub ka neid, kes täna tõmbavad vöö vaid sellepärast peale, et ei viitsi politseiga jageleda ja trahvi saada. Esimesi tüüpe näen ülepäeva, teised tüübid on arvatavasti vaiksemaid ja rakse oleks öelda, kes millepärast rihma peale panevad.

Mõlemad mõttekäigud võiks aga asendamist leida, mida vähem sundi, seda rõõmsam on inimene. Pigem lähtuda mõttest, et juhul kui mõni jobu ette keerab ja viga saan, oleksin pärast enda peale pahane, et üks lihtne liigutus jäi tegemata ja ehk oleks sel juhul vigastus väiksem. Seda arvatavasti närimajäävat Oleksit on väga lihtne rihma pealepanemisega maha võtta.

Umbes nii, sellele Oleksile rajaks ma ka turvavööd kasutama kutsuva kampaania.

Paar mõtet liiklusohutuse kampaaniast

Karistuste karmistamine liikluses soovitud tulemusi ei anna. Mingi piirini ehk annab, sellest edasi aga mitte. Rikkumisega ebaproportsionaaselt karm karistus pigem tekitab trotsi, on signaaliks, et kurat, tuleb osavam olla et mitte vahele jääda, keskendutakse vahelejäämise vältimisele mitte enda käitumise üle mõtlemisele, põhjustab riigist võõrandumist, riigist saab vaenlane keda tuleb vältida, tüssata, temaga võidelda ja valimistel osalemine muutub hoopis mõttetuks. Selliseid kodanikke pole meile aga küll vaja.

Mida siis teha, et vähem hukkunuid/kannatanuid oleks? Kuidas (liiklus)kultuuritust vähendada? Kuidas harida, kultuuri külvata? Kaikaga ilmselt mitte. Pigem ikka rääkides. St mh ka läbi kampaaniate. Seni on kampaaniate sisuks olnud manitsemine, suisa käramine, kuid nagu teada, ei ole arukas meediast pärit sõnumit esitada kujul, mida on lihtne vastupidiseks keerata. Eriti veel siis, kui teame, et sõnum satub tõenäoliselt inimeste meelsusega vastuollu. Just seda viga teeb meedia praegu, kui pasundab, et kuidas natukenegi kiirust ületavate juhtide taga on laibarada. Ehk siis, kui sõidad 90 alas 100-ga, oled mõrtsukas. On üsna loogiline, et sellise sõnumiga kiirusi alla ei saa ja kardetavasti ei vähene ka surmade arv. Mingisugune seos kiirusel ja surmadel muidugi on, aga kindlasti mitte nii totaalne ja ühene. Kampaania läbivaks jooneks võiks olla rõhumine väärikusele. Viisakuse ja sooja koostöö kasulikkusele näitamine. Nt teleklipis ei peaks olema marutav jõmm, hetk hiljem pooleks auto ja surnud inimene ning siis veel kuri politseinik, vaid pigem viisakad, naeratavad ja teineteisele teed andvad tavalised (kelledega end samastada saaks) inimesed.

Mingi osa kampaaniast võiks olla ka üldhariv. Informatsioon, et kiiruselt 90 km/h on pidurdusteekond x m ja 110 juures y m; 50 juurest nii ja 60 juures naa palju. Ja kõik. Või et kurvis võib tekkida vajadus intensiivselt nii pidurdada kui suunda muuta, kuid korraga pole see võimalik, neid asju saab teha kordamööda, enne kurvi hoog maha ja kurvis saab rehvide pidamist suuna muutuseks kasutada. Või et vesiliug on nähtus, kus rehvi muster ei suuda veekihti rehvi ja maa vahelt välja juhtida ja rehv tõuseb vee pinnale – auto muutub juhitamatuks. 90-ga puusse/laubakat pannes omab inimekeha x J energiat, 110 juures y J, turvavööde kasutamisel tekivad siseorganite rebendid x km/h juures. Jah, see kõik on triviaalne, kuid see vähemuses olev probleemne seltskond, kes tagajärgedele mõtlemisega kuigi palju ei tegele, ehk lükkab selline pöördumine nende mõtteid liikvele. Kuid kui me lisame sellisele üldharivale sõnumile väite, et kui sa nii ei tee, sõidad kraavi ja saad surma, siis saab sellele väga kergesti vastu vaielda, kogu sõnum saab vastupidise märgi ja tolku pole miskit.

 

Kampaaniajutu ainese sain siit.

Past EPL-s GPS-GSM jälgimisseadmest

Liisa Past räägib EPL-s GPS-GSM jälgimisseadmest. Väga arukas jutt, minu arvates.

Olen Rahvusringhäälinguga väga rahul

2 asja, millega ma siin Eestis tõesti rahul olen: ETV ja Vikerraadio. Ei saa mainimata jätta selliseid ETV pärleid nagu Ajalik ja ajatu, OP, Demokraatiakuu (varem), netis võimalus osa saada Meediakonverentsist, Vabariigi kodanikud jne. Just sellist Rahvusringhäälinugut ma tahtsingi.

Vane soovitas põdra pärast teelt välja keerata

Vikerraadio Liiklussaates soovitas Villu Vane põdraga kohtumise vältimiseks teelt välja keerata. Et tonnise loomaga kokkupõrge on ohtlikum kui teelt väljasõit.

 

Seega:

1)     soovitame inimestel, nähes teel põtra, teelt välja keerata. Edasine on kõik väga juhuslik ja pöördumatu, seal võivad ees oodata puud, kivid, (vett täis) kraavid, auto võib rulluma hakata jne, aga võib ka sile heinamaa olla. Samas võib ka pime olla, mil juht ei näe, kuhu ta keerab. Kõik sõltub juhusest, teele tagasi aga enam ei pääse ja mätaste vahel/lumes pole roolikeeramisest kasu, läheb kuhu läheb, põrutab mingi nurga all puusse või ei põruta.

2)     soovitame metslooma teel nähes teel edasi sõita. Muide, raamat kirjutab, et põder kaalub kuni 600 kg, tegelikkuses on täiskasvanud põder pigem nii 250...350 kg, 400-ne on juba väga suur loom (olen ise jahimees ja helistasin ka jahimehest isale igaks juhuks). Seega, kaaluvahe autoga 3…4…5 korda. Jätkates sõitu teel, jõuame ehk iga meetriga kiirust vähendada, viimase hetkeni eksisteerib võimalus, et põder jõuab eest ära. Kokkupõrke puhul eksisteerib võimalus, et sõiduauto sõidab põdra alt läbi, niidab ta jalust, st auto ei võta põtra kaasa, põdra kõik kg-d ei osale auto aeglustamises, kineetiline energia mvv/2, mille auto põdrale saaks anda ja sellevõrra ise aeglustuda, on väiksem, võrreldes nö täieliku kokkupõrkega, a'la teine auto. Jah, kindlasti võib keegi autosolijatest mõne põdra kehaosaga vastu pead saada, keegi P6 kirjutas siin, et peale esiklaasi purunemist eraldas katuse äär põdra sisikonna, mis siis kõik salongi tuli (*). Muidugi, auto saab tugevasti kannatada ja ka inimene võib pihta saada, kuid kui juht enamvähem terveks jääb, jääb auto ju teele ja ratastele. Ja tagaistujad jäävad terveks.

 

Eks igaüks ise otsustab, kas keerata teelt välja või ajada põder alla. Mina ajan alla, säilitades sõidusuuna ja pidurdades maksimaalselt. Kui just suuri lumehangesid läheduses pole ja kiirus väike on. Ja üldse, eriti septembris – oktoobris, mil põtradel jookusaeg on, võiks metsavahelisel teel kiirust alla võtta. Ja ikka eriti just õhtul mil pimedaks läheb ja hommikul valgenedes.

 

(*) seoses sellega meenub talvel looma nülgimise juures see õnnis hetk, mil nahk maas ja külmetavate kätega sooja sisikonna kallale saab asuda. :-)

Säästulambi mõttekusest

Ütleme et majja x on just praegusel hetkel majasisese temperatuuri hoidmiseks vaja suunata 2 kW soojuslikku võimsust. See on tegelikult see võimsus, mis akende, seinte jne konstruktsioonide kaudu praegusel hetkel välisõhku üle antakse, valitseb tasakaal. Eraldame hoones rohkem soojuslikku võimsust, teeme tule kaminasse, lülitame puhuri sisse, paneme tuled põlema, keedame kannutäie vett (st viimasel kolmel juhul transpordime elektrijaamast energiat oma tuppa), ja hoones hakkab temperatuur tõusma, akende, seinte jne sisepinnad soojenevad veelgi, kannavad rohkem soojust õue (või külma tuppa), varsti saabub taas tasakaal, temperatuur stabiliseerub. Või, viskame soojaksköetud ahju aknast välja või lülitame muud kütteseadmed välja, nüüd hakkab hoone jahtuma, sise- ja välistemperatuurid hakkavad ühtlustuma, mida suurem on delta T, temperatuuride vahe kahelpool seina/akent/lage, seda intensiivsem on toa jahtumine (ja õue soojenemine, Narvas aeti puhuri käitamiseks lisapõlevkivi ahju, energia toodetud elektri näol pumbati läbi vaadeldava maja väliskeskkonda(*)). Siit ka järeldus, et soojustus on väga väga oluline.

Seega, ei ole vahet, kuidas me need 2 kW sinna majja saame, kas 2 kW-se radiaatoriga, 1 kW-i radiaatori ja 10 100W-se lambiga (rahvakeeli pirniga) või 1 kW-se radika ja 100 10 W-se säästulambiga. Ehk siis, kallima ja keskkonda rohkem saastavate säästupirnide kasutamisel pole kütteperioodi jooksul elektrikütte puhul mõtet. Need 2 kW pärinevad niivõinaa elektrijaamast, sisenevad hoonesse mööda elektrijuhtmeid ja IGASUGUNE tarbija muundab kõik need 2 kW soojuseks. Olgu selleks kreissaag, külmkapp, mikser, arvuti, telekas või soojapuhur. Vaid pesumasin laseb osa soojusenergiast kanalisatsiooni. Meil ei ole elektriküte? Aga ikkagi, majas on vaja vabastada (et meil mõnus soe tuba oleks) 2 kW energiat, kui meil põlevad 2 100 W-st pirni, siis juurde vajame 1,8 kW. Korteris on tsentraalne keskküte? Mida soojem on korteris õhk, seda vähem seintel olev radiaator jahtub, seda vähem on vaja katlamajast sooja meie tuppa pumbata. Reaalselt see nii lihtne muidugi pole, pannes kW-se prožektori toas põlema, läheb algelise (termostaatideta) keskkütte puhul tuba soojemaks, st see kW ei jää terve täiega katlamajja, st kütusena põletamata, kuid osa kindlasti siiski. Ja katlamaja kilovatt on odavam kui elektri kW, st pirnidega (tegelikult vahet pole mis el. riistaga) pole nii nutikas kütta kui tsetraalküttega. Oma pika jutuga tahan seda öelda, et 100 W-se pirni soojusena eralduv energia ei lähe raisku, umbes sellevõrra on kortermaja soojaarve väikesem (osa energiat pumbati hoonesse elektrina ja juhtmeidpidi).

 

Hoopis teine asi on säästulamp mitteköetavas ruumis ja suvel, mil me kütta ei taha. Siit muidugi kohe küsimus, et kas esikuid ja koridore oleks vaja veidi kütta? Või piirdume esikute puhul läbi uste ja toaseina mineva soojaga? Aga kui esik on soojem, läheb läbi toaseina vähem soojust esikusse. Nojah, kõik on nii sõltuv. Mina nt elan tsentraalse keskküttega korteris ja mulgi on kodus päris mitu säästulampi. Ja vist täitsa usun, et hoian raha kokku, aga veelkord, see kokkuhoid pole nii suur kui lambikarbilt vatte lugedes eemalt paistab. Ja nagu Epp ütles, omaette teema on säästulampide hilisem käitlemine, kokkukogumine, transportimine, ümbertöötlemine, see kõik = nafta.

 

 (*) Ok, suurem osa energiast läks elektrijaamast otse Narva veehoidla kütmiseks, väiksem osa sattus traate pidi majja ja väljus alles siis läbi seinte õue. Noh, nagu kogu elekter, mida inimene toodab.

Tahaks siledate tänavate kaarti

Peaks omale Tallinna kaardi tegema, kus eri siledusastmega tänavad oleks eri värvi. Nt Kopli, Tööstuse, Ristiku, Pallasti, Gonsiori jne jne tänavad oleks seal kollased punktiirid, nagu kruusateed tavalisel kaardil, punktiirsus tähistaks siis seda, et vahel on tee, vahel ei ole. Ja sellele kaardile märgiksin veel need poed, kus saia müüakse, kohapeal küpsetatud saia.

Oleks lihtsam oma liikumisi planeerida.

Segumasin (foto)

Rehvide hinnad Eestis ja Soomes

Soomes on paljud asjad odavamad kui meil. Tuleb välja, et ka rehvid. Vend ostis Nokia Hakkapeliitta 5-d (väga head talverehvid!) ca 4000 krooni odavamalt kui meil siin müüakse. Päris karm. Vaatame nt Vianori kodukalt hindu Eestis ja Soomes, 2700 EEKu vs 118 euri. Just seda mõõtu, 195/65 R15 otsisin eelmisel sügisel ka ise taga, kiibitsesin ka Hakkapeliitta 5-tesid, aga no 11 000 eeku jooksu eest… LIIGA kallis.

Rikas soomlane ostab sealsete hindadega selliseid kumme nagu tosse.

Imevannist ehk taas lollusest

Taas Huumorit. :-)

Lollusi ja valesid tuleks kuidagi piirata. Et tõeministeerium meie aega ei sobi, siis saame loota vaid meediale endale. Et siis, ankem lausrumalustele tuld! Tekib kahtlus, et kas lihtlabane elektrolüüs äkki tõesti tõmbab inimese jalast metallitükke välja? Konsulteerigem mõne teadlasega. Selline artikkel peaks ju müüma küll, TTÜ professor see ja see uuris imejalavanni ja tõdes, et tegemist on pettusel põhineva vidinaga. Või mis?

Mätaskatusest

Täna raadios räägiti, et mätaskatus (joonis, pdf) olevat popp ja loodussõbralik ja roheline jne. Tulevat ka liigirikkusele kasuks, et katusel rohu sees saavad igasugused putukad elada. Loodussõbralik? Kivi, plekk vms katusematerjal ja osa soojustusmaterjalist jääb tootmata, seda jah, vaja vaid mulla alla jäävaid kilesid ja sõrestikke ja tavakatusest tugevamaid kontruktsioone, et vettinud rakse mätaskatus kaela ei vajuks. Aga kas seda niitma ei pea? Sel juhul tuleks Toril katuslammas aretada, selline kellel esijalad palju lühemad on, et ka viilkatusel hea muru näsida oleks. Ja karugeen tuleks sellisele lambale lisada, et sügisel talveunne jääks. Vaata kui hea peale esimest öökülma allasadanud katuslammas maja taha lehehunniku alla veeretada, et kevadel jälle katusele saata. :-) Räägiti veel CO2-st. See ju popp teema meil. Kasvades jah, see hein seal seob näpuotsaga CO2-te, kuid kõdunedes laseb selle sama CO2 taas atmorfääri. Juhul kui lammas selle rohu ära sööks, ega siis CO2-te siit maamunalt ära ei viida, lambal on puhutised, lammas teeb musta ja lammas ise süüakse ju ka varsti ära. Liigirikkus. Toome sipelgad ja sitikad linna katustele virelema? Miks? Et luua inimesele kujututelm, et ta viibib looduses? Ja sügisel võib satikatel tulla idee tuppa tulla. Kas järgmisena toome metssead linna parkidesse elama, st vaevlema?

Et siis, minu arvates on jutt erakordsest keskkonnasõbralikkusest kohatu. Katus nagu iga teinegi, omad plussid ja miinused nagu teistelgi.

Teadusrubriikidest ajalehtedes ja polooniumist

Lisasin siinse lehe linkide loetellu EPL-i ja Ekspressi teadusrubriigid, olgu see minupoolne toetus sellele, et muu mula (pahatihti laia kajastamist leidvate nõidade, astroloogide ja muidu soolapuhujate totruste) kõrval lehes ka teadusuudiseid ja artikleid avaldatakse.

Seoses külmade ilmade tulekuga meenubki see artikkel, kodus võiks tükike polooniumi olla. :-) Hea tõhus kütus. Soovitan läbi lugeda. Saab teada, et mh saaks herneterasuuruse Po-210 tükiga 1000 kordselt kogu inimkonna ära mürgitada. :-|

Helitehnikast ja juuksekarva lõhkiajamisest

Mõned aastad tagasi üritasin end helitehnika maailmaga, st seda ala hõlmava füüsikaga kurssi viia, kuidas jõuab bitt CD-lt kõrva ja mis toimub kõlarist plaadimängijani. Netis on vastavat infot ikka üksjagu.

Iga asjaga saab aga ka juuksekarva lõhki ajada, no nt et plaadimängija võiks asetseda riiulil, mis on kinnitatud seina külge, mitte ei toetu põrandale. Sest seintes on vähem vibratsiooni. Plaadimängija vibratsiooni peab aga CD-d lugeva pea mähised korrigeerima (et distants ja asend CD suhtes oleks õige), mähise liigutamine aga põhjustab toitepokis lisapingelangu, plaadi pöörlemiskiirus ja DAC (digital-analoog konverter) kella taktsagedus saab häiritud, bitikiirus muutub… noh, aitab küll. Sest juuksekarv on minu arvates juba lõhki mis lõhki. Läätse tuleb nagunii kogu aeg liigutada, pingelang on arvatavasti üliminimaalne, CD pöörlemiskiirust ju korrigeeritakse kogu aeg, DAC-i kell ujub nagunii hästi natukene, ja infot töötleb ju vaid inimkõrv… igaüks võib taolist juttu ise edasi otsida. Otsingusse nt sõna jitter toksida.

Samasse kategooriasse kuulub ka kõlarikaablite teema. Nende eest küsitakse ka 100 000 krooni. Jällegi, kui füüsikalisest poolest rääkida, siis jah, juhtme takistus sõltub voolusagedusest, mis läbi juhtme läheb. Pinnaefekti tõttu ronivad kõrgemad sagedused juhi pinnale, kõrgema sageduse jaoks on juhtme rislõige väiksem ja seega takistus suurem kui madalamale sagedusele. Nii, kuid 20 kHz pole ju kellegi kõrge sagedus, ning igasugune kõlarijuhe koosneb ju paljudest lakitud kiududest. Võib ju veel mahtuvest ja induktiivsusest jne rääkida, kuid mõelgem, kui keeruline elektriline koormus on võimendi jaoks kõlar. Filtrite ja erinevate induktiivtakistustega mähistega, igal helisagedusel on kõlaril erinev takistus. Seega, ei ole vist kuigi arukas kalleid kõlarijuhtmeid osta, selle asemel võiks paremad kõlarid soetada.

 

Siin pakutakse miljon dollarit sellele, kes on erinevatel juhtmetel võimeline vahet tegema.

Ma saadaks e-maile läbi Gmaili

Jaa jaa, ma tean küll, et kui keegi mind eemalt näeb, siis mõtleb et ohh jälle ta tuleb oma Gmaili jutuga.

Aga, kaval oleks nii kodu- kui isiklik sülearvuti Outlook (Expressid) jm mailiprogrammid panna e-kirju läbi Gmaili saatma. Miks? Et kõik saadetud e-mailid saaks Gmaili serverisse salvestatud. Miks? Et ka saadetud kirjadele igast arvutist ja telefonist ligi saaks.

Mitut silma me näeme? (foto)

Imur (foto)

Audi klaasipesu pumba vahetus

Tundub, et Audil on klaasipesu pump üks nõrk koht, siit-sealt olen kurtmist kuulnud ja ka ise hädas olnud. Kui klaasile kuigi tihti vett ei pritsi, roostetab nimetatud pumbake kinni. Võib ju lahti võtta ja määrida, kuid elu näitab, et klaasipesuvedelik pääseb taas sinna kuhu tal asja ei ole ja rooste on varsti uuesti platsis. Uus maksab B-osana ca 240 krooni ja A-osana ca 900 krooni. Vahetus on küll veidi nöök, kuid mitte ületamatu. Kui on soov hobusega pumbale ligi sõita, siis tuleks ratas ja logar alt ära võtta, võimalik et suurema kui 3,5 liitrise paagi puhul asub pump nii madalal, et ratast/logarit ära võtmata polegi vahetus võimalik. Mina sain aga kapoti alt nikerdades hakkama, roolivõimu õlipaak tuleb ain’d väheke kõrvale lükata.
Audiclubi foorumist.
Pumpa sikutama hakates tiri esmalt pumba ülaosa paagist eemale, et ülemine toruke välja tuleks, ja alles siis tõsta üles, paagist välja.
Elcats.ru lehelt.

Iseenesest avaneva/sulguva Audi katuseluugi remont

Vanema Audi katuseluuk ei leia oma kohta siin päikese all, st otsib vahel iseenesest kohta, iniseb ja nõksutab end kinni - lahti? Siin on toimiv lahendus.

Varem auto remondist.

Ooper

Lugedes Kati seda juttu, tuli meelde, et ma käisin ju kaa laupäeval Tartus Rigolettot vaatamas. Mh meenusid vaheajal kohvikus kõrgkultuuri nautima tulnud vanema mehed, kes säravsilmi, konjakiklaasid käes, vabu toole otsisid, ranged ja kramplikud ringijalutavad prouad ja ka Kivisildniku arvamus ooperist. Aga ilus oli. Mh jõudsime Anneliga mõiste seebiooper algupärani: ooperi süžeed on seebiooperlikud, ehk siis tegelikult, seebiooperid on ooperlikud, st ülevoolavalt lapsikud. Tuues ooperi loomise aja hõngu tänasesse päeva.

 

Hiina kaupade vältimisest

Lisa üleskutsele mitte tarbida Hiina kaupu. Notsu lisas kommentaaridesse selleteemalise lingi, küll USA-keskse, kuid idee vajaks igal pool levitamist.

Googelist not made in china, avoid made in china.

CO2 meretranspordist

Epu tänase jutuga haakuv teema: CO2 emissioon laevadelt.

 

Elektriautod meile ei sobiks

Siit võib lugeda, et meil siin Eestis ei oleks elektriauto bensiinimootoriga autost keskkonnasõbralikum. Sest meie elektri CO2-e mahukus on suur.

Ja üldse, külmas kliimas elektriga jääs autoaknaid sulatada oleks totter kui sisepõlemismootori puhul on liikuva auto salongisoe tasuta käes.

Samal lehel ka kile- ja paberkoti võrdlus. (tuleb välja, et siitkaudu ja Targutaja kaudu olen varemgi sellele lehele viidanud)

 

Autode CO2 emissioonist

Euroliit kavandavat määrust, mis kohustaks automüüjatel igale autole CO2 emissiooni juurde märkima. No nagu suitsupakkidel on kirjas, et tapab.

Tahaks jälle iriseda. :-) Väga heade hinnetega lõpetanud õpilane, kes kõik eksamipunktid on pähe tuupinud, ei pruugi ümbritsevast tegelikust maailmast suurt midagi teada. Karates ainuüksi vöösid tagaajaja võib vööeksamiks vajalikud harjutused ära õppida, kuid tegelikku taset see adekvaatselt ei näita. Väga täpselt määratletud auto turvatestil maksimumpunkte tagaajav auto ei pruugi reaalses elus maksimaalselt turvaline olla, ühes konkreetses sõidurežiimis väga ökonoomne auto ei pruugi reaalses liikluses teistest ökonoomsem olla.

Õppekavadesse mitte nii hästi sobinu võib hoopis avarama silmaringiga olla ja valgevööline nt rohelisest osavamaks osutuda. Avariitestil mitte kõige parem auto võib keerulisemates oludes reisijaid palju paremini kaitsta ja reaalsetel, st muutuvatel töörežiimidel töötav mootori ja käigukasti kooslus vähem kütust põletada kui see 90-ga ühtlaselt kulgev ja testi tarbeks häälestatud käigukastiga auto. Sest maksimumkoormustel töötav sõiduauto mootor ei juhindu nt lambda väärtusest (O2 sisaldus vingugaasis), õhu kiirused kollektorites ei ole enam optimaalsed, klappide tööst põhjustatud õhuvoogude katkendlikud liikumised ei satu enam resonantsidele, võimsuse puudjäägi tõttu üles vahetatud käik põhjustab suurte pöörete tõttu suuremaid kadusid jne, st vabrikus ökorežiimile tuunitud pisi(*)mootor ei pruugi tegelikkuses nii öko olla. Samuti on vastupidavusega. Varuosi tuleb ju toota + laiali vedada ja külge kruvida, ressursi ammendanud sõiduk ümber töödelda ja uus toota. Lisaks kõigele tuleb diislitel peale CO2 ka ühtteist muud sealt summutist välja (mille vahekord CO2ga sõltub põlemisprotsessi iseloomust), miks seda ei fikseerita?

CO2 g/km emissiooni asemel võiks ära märkida CO2 tonnid nt 10 miljoni km kohta. Et ka tootmine, hooldamine, utiliseerimine ja 10 miljoni km läbimiseks vajaliku arvu autode arvuga läbi korrutatud saaks, see juba näitaks midagi. :-) Et kui on vaja 10 milj km autoga läbida, siis mida see keskkonnale kaasa toob.

Strandbergi kahe raamatupidamise süsteemi idee on hea idee, üks oleks siis see tavaline ja teine keskkonnaressursse arvestav.

 

(*) Suuremal mootoril on see ökonoomne režiim lihtsalt laiem. Foori alt minema saamiseks või mnt möödasõiduks ei pea mootorit „peenestama“.

Pikem jutt samal teemal. Oi, kõige olulisem on siiani ütlemata jäänud - sõidustiil.

 

Plässid ametid

Helsingis Forumi poe kõrval parklas pani kena noor daam veoautol tagaluugi kinni, kobis koos lõbusate sõbrannadega kabiini ja kimas minema. Selline veoautojuht siis.

Mul on tunne, et meil Eestis arvataks valdavalt, et vaeseke, ta on kindlasti väga õnnetu, et sellist tööd teeb. Kindlasti on ka Säästumarketis müüjana töötav noormees elus läbikukkunud, kõik trammi- ja trollijuhid ootavad hambaid kiristades surma, autoremondilukksepad on elus kibestunud ja jalgealla trambitud.

Kui ühiskonnas on valdav just selline suhtumine, nende poole pöördutakse sellise hoiakuga, tunnevadki nimetatud tööde tegijad endid sandisti. Autoremondilukksepp on vingus ja kuri, kättemaksuks keerab jamasid kokku, müüja on torssis, tunneb end heidikuna. Näe Soomes on aga nii müüja ja bussijuht rõõmsad ja viisakad. Et siis, kohelgem ja arvakem kõigist hästi. :-)

GPS toega Google Maps telefonile

Uus, GPS toega Google Maps 1.70.2 on väljas. Vähemalt S60 v3-le. (N6120-le).

Jalgratas saastavat rohkem kui auto :-)

Huumorit. :-) Sellest autor muidugi ei räägi, kui mitu tonni rauda (maasturid kaaluvad ju mehemoodi) tuleb ühe lodeva inimkehakese tööleviimiseks liigutada ja mitu liitrit kütust on vaja selle 3 liitri bensiini bensiinijaama toomiseks kulutada.

Koolis tuleb rohkem füüsikat õpetada, kõik hädad siin maailmas saavad alguse rumalusest.

 

Lauristini artikkel ja demokraatiakuu filmid ETV kodukal

Lauristinilt taas hea artikkel Postimehes.

Teemaga haakuv: ETV kodukal on demokraatiakuu raames linastuvad filmid üleval, novembri lõpuni. Avaüritus peaks ka veel kuulatav olema. Noil teemadel tuleks meil siin Eestis hästi palju rääkida.

 

Samuti hoiatab politsei uudishimulikke loodusnautijaid mereranda minemast

Nii, uudis, mõistuspärane uudis. Aga järgnev rida lükkas mõtted liikvele? :-)

Samuti hoiatab politsei uudishimulikke loodusnautijaid mereranda minemast.

Et kuna tuul puhub, siis ära mere äärde mine? Pritsib märjaks ja nohu võib tulla?

 

Keeran veidi vinti juurde. Ehk peaks haaranguid korraldama? Uudishimulikud loodusnautlejad (kes ei taipa nt Hulludel päevadel olla) kinni püüdma. Mere äärde minnes võib puu peale kukkuda? Järelikult tuleb ka metsas haaranguid korraldada. Samuti on päikeseloojangul looduses ohtlik olla, pimeduse saabudes võib pahasid asju juhtuda. Samuti tuleks külma ja kuuma ilmaga keelata inimestel kodust lahkumine. Tegelikult, ka pimedal ajal ei tohiks õues viibida. See kõik on ju inimeste turvalisuse nimel! Mõelda vaid, inimesed on tervemad ja nendega ei juhtu õnnetusi! Ikka kõik inimeste enda tervise huvides! Kuula targemat, tema teab, mis sulle hea on! Ei taha kuulata? Sunnime! Sinu enda huvides!

Varem.

 

Marvet autoriõigusest

Marvet autoriõigusest. Oh jah.

 

Päevakohane luuletus

Väga päevakohane luuletus.

Autodele plaanitavast GPS-GSM seadmest

Urmas Vaino rääkis eelmisel nädala Vikerraadios autodele paigaldatavast GPS/GSM seadmete teemast (et kui auto kiirust ületab, anna seade mingi aja pärast politseile rikkumisest teada), EPL-is. Paar tekkinud mõtet:

-WRC autod kasutavad väidetavalt juba täna sellist seadeldist, kui katsete ülesõidul üle 4 sekundi kiirust ületatakse, annab auto sellest kuhugi teada. Mõni targem oskaks ehk ka vastava lingi välja pakkuda.

-Tänapäeval on ekskavaatorid, buldooserid jne tehnika teadupärast pidevas ühenduses hooldajaga, kopajuht saab ekskavaatori kõrvale sõitnud hooldajalt teada, et mingi filter hakkab kusagil umbe minema. Ja seda kõike mitte mobiilioperaatori kaudu, vaid masin suhtleb otse hooldaja raadiovastuvõtjaga. Ehk oleks selline suhtlusviis odavam, kui GPRS-i kaudu? Pikemad lainepikkused peaks ju üle Eesti levima. Pikema antenni paigutamine oleks keeruline?

-Kuidas tagada, et seadeldise tööd ei häirita? GPS levi (ka uue SirfstarIII-e) ja toite rikkumine ei ole ju kuigi keeruline.

-Paigutada ka sõiduautodele meerik? Nagu veoautodel on.

-Riik, sundides igat autoomanikku seda seadet ostma, kõnetab ju igaüht kui kurjategijat, mine sind kuradit tea, nagunii hakkad kiirust ületama.

 

Ja lõppeks, hea küll, tõmbame kümnetel tuhandetel, ühtlases liiklusvoos liikuvatel autodel kiiruse 10 km/h võrra alla, ja siis? Avariid lakkavad ja hukkunuid enam pole? Julgen kahelda.

Veel, 1 mõttelõng sel teemal. Suure Venna mõttelõnga edasi kerides: ka juhi uneaega tuleks kontrollida, kohustuslikus korras kiibike naha alla, mis uinumise-ärkamise kellaajad fikseerib. Ja et juht hea tervise juures oleks, võiks ka verd analüüsida ja politseisse edastada…

Loeng sünagoogis

Käisime pühapäeval sünagoogis, nagu Anneli ja Oliver (keda ma ei märganudki) räägivad, väga huvitav loeng oli. Kõik need 613 käsku ja keeldu, pühad, kombed… judaisti elu ei ole kerge. :-) Siin räägib siin pagan. :-)

Muidugi, jäi ka palju küsimusi, mida ma küsida ei läbenud. Nt kuidas haakuvad sõnapaar juut ja sakslane tänapäeval, juut ja paavst, juut ja ateism, kas ateistist juut ei järgi neid lõputuid käske-keelde, mis neil selle poiste ümberlõikamisega on, miks nad ikkagi siga ei söö, kas sealiha mittesöömisel ja piima-liha mitte koossöömisel ka mingi põhjendus/lugu taga on, ohverdamised jne. Kuid selle loengu peamine mõte oligi ju see, et need küsimused tekiks.

Minusugusele, kellele on igasugused inimesest endast väljapoole jäävad jumalad vastuvõetamatud, kelle jaoks inimene ise on ülim väärtus, kes ei arva, et inimelu peaks juhtima keegi jumal, esivanemate vaim või mõni muu väljamõeldud üleloomulik olend, jäi kõrvu lõppsõna, kus räägiti, et juutidele on seaduskuulekus väga omane. Konfutsius nt jälle unistas ühiskonnast, kus seadusi üldse pole. Sest seadus kui selline on oma olemuselt vägivaldne, inimeseülene, repressiivne, seega humanismi kui printsiibi vastane.

 

Googeldades leitud artikkel judaism ja kristlus. Anneli pärast loengut.

 

Umberto Eco EPL-is

EPL-is hakkavad regulaarselt Umberto Eco kolumnid ilmuma. Väga rõõmustav.

 

Demokraatiakuu avaüritus Vikerraadios täna kordusena 19:05

Täna õhtul tasub kindlasti Vikerraadio Reporteritunni kordust kuulata, kell 19:05. Saade on ülekanne Rahvusringhäälingu Demokraatiakuu (EPL-is) avaürituselt. Külalisteks, Veidemann, Laar, Kook ja Hellam. Saade on kuulatav hiljem ka Vikerraadio kodukalt.

Demokraatiast varem. Neid pilte üles pannes kujutasin ette, millised diskussioonid käisid meie lehtede toimetustes, et kas panna või mitte. Muidugi oleks tulnud ka meil need pildid avaldada, sõnavabaduse toetuseks (sellest räägitakse ka saates).

 

Kontserdi kogemisest

On tunda, et eelmine jutt on kirjutajast jätnud mulje kui wannabe tõsisest kultuurinautijast. Et vaat kus, muusikalid ja Leinatamme huumor ei kõlba kuulata. Vaadakem, taolise huumori koht on Kreisiraadios, ja ma täitsa vaataks teda seal. Aga miks siis kontserdisaalis nii tõsine peaks olema? Ikkagi meelelahutus ju. Ei ole meelelahutus. Uskugem, meelt võib ka liita. Katarsis ju ülendab, eks, lisab meisse midagi. Mida ma sealt kontserdilt siis otsisin? Meeleliigutust, elamust, aja peatumist, täielikku kaasahaaratust. Pinget eneses ja saalis, kus kõik on härdalt kuulates absoluutselt vait, kus paljud soovivad, et isegi aplausi poleks, et mitte lõhkuda lavalttulnut. Et peale lõppu ei karataks üksmeelselt püsti ja ei tormata telefone sisse lülitades riietehoidu. Kus kontsert/etendus ei lõpe eesriide ettetõmbamisega, vaid ka koju minnes ja jõudes valitseb veel kikivarvultunne, mida mäletad ja millel on mõju ka aasta pärast. Jah, komöödia ei ole selliseks asjaks siiski võimeline. Ei, ma ei ole kibestunud kuri inimene, aga veelkord, minu arvates ei ole sellise pullitegemisega võimalik publikus meeleliigutust esile kutsuda. See on nagu väga sügav luuletus vs anekdoot. Eri maailmad, mõlemate jaoks on oma koht ja eesmärk. Kuid koos töötavad nad teineteisele vastu, kustutavad üksteist, muudavad mõttetuks. Või vähemalt nõrgendavad teineteist.

Ma usun, et Hansen oleks suure orkestriga ja pullitegemiseta väga palju enamat pakkunud. Minu jaoks vähemalt.

Selline arvamus siis täna. Ja muusika kuulamisest varasemast ajast.

Stephen Hansen Eestis

Stephen Hanseni kontsert olnuks veel nauditavam, kui:

- lauljat oleks saatnud orkester,

- Leinatamme asemel oleks mõni teine, vähem naljatehapungestav õhtujuht olnud,

- Hansen võinuks rohkem ja tõsisemat repertuaari laulda (ei, mitte et mul Koiksoni ja G. Padari vastu midagi oleks).

- taas kohalolnud valgusmummud sähvisid jah vapralt, aga… maitse asi. :-)

 

Jäi selline, raiskuminemise maike man, et kohaletoodud laulja olnuks suuteline palju suuremat muusikalist elamust pakkuma, kuid selle asemel üritati komejanti teha ja leierdati ikka ja jälle mjuusikalide best of-i.

Nägin saadet Tantsud tähtedega

Nägin täna külapeal sellist telesaadet nagu Tantsud tähtedega. Väga kummaline. Kes ei tea, siis inimesed, kes ei oska tantsida, teevad seda kaamera ees. Miks? See jäi tegelikult arusaamatuks. Miks neid telekast vaadatakse? Arvatavasti seepärast, et näha, kuidas keegi õnnestub või ebaõnnestub (eks samal põhjusel vaadati ka gladiaatoreid ja sportlasi). End valikuliselt kellegagi samastada - vastandada? Soovist püüda selgusele jõuda, kui tola keegi saatesosaleja on? Et teada saada, milline poliitik ka selliseid viise häälte võitmiseks kasutab, millises sihtrühmas ta oma valijat arvab olevat? Soov mõnd tuttavat seal osalemas näha? Eks kindlasti on põhjuseid veel. Ma ise pean ka veel kõvasti edasi pead murdma, et ka omale see põhjus leida, miks teinegi kord seda saadet vaadata.

Imeline on see meediatööstus. Tuleb leida mõned tolad, kes on nõus aegajalt kollases ajakirjanduses figureerima, end seal piinlikesse olukordadesse mängivad, blameerivad. Mõne aja pärast on nad siis kuulsad meediastaarid. Nii, nüüd on toore valmis. Seejärel segame erinevad staarid kokku ja klopime aga muudkui vahtu, teeme erinevaid saateid. Ja igavlev meediatarbija on nõus seda toodangut tarbima.

 

Narko.ee

Tore et selline leht olemas on. Samuti võiks teha selleteemalisi õppefilme.

Ainult et siis, mis vahe neil piltidel on?

Punane Hanrahan kultuuri tarbijatest

Punane Hanrahan räägib kultuuri tarbijatest.

Taas filmisoovitus

Teiste elu. Vanematele palju äratundmist, noortele õpetlik. Peale filmi võiks Orwelli 1984-ja kätte võtta, kes veel seda teinud pole.

Filmi kodukas. Huvitav, siin on vist tegu piraatlusega?

1 mu kunagine mõttekäik. 

Homme kell 12 on Mihklesoni pressikonverents, teemaks van der Linden

Van der Lindeni ja meie poliitikute Ergma, Herkeli, Mihkelsoni ja Ojulandi sõnasõda on kindlasti kõik suure huviga jälginud. Jah muidugi, sõdida kahjuks tuleb, Lindeni sõnad kostuvad liiga palju kaugemale kui meie sõnad. Et siis, edu homsel pressikonverentsil, Mihkelson.

EPL-s, Postimehes.

Kasside hukkamisest

Ettevaatust, peamiselt maainimesed, kelledel kassid on! Järgmine kord kui taas kasside arvukust reguleerite, tehke seda varjatumalt, võite vangi sattuda. Ning kui nt metskitse alla ajate ja see tee äärde siplema jääb, ja kui te tal siis noaga kõri läbi tõmbate, siis olete samuti arvatavasti jõhkardist mölakas. Tundub, et paljude arvates oleks ilusam pea ära keerata, minema sõita ja loom vaevlema jätta. Oh jah.

Muide, peamiselt maainimesed, targem oleks osad kassid steriliseerida.

Õnnetuks mõtlemisest

1 kommentaar PilleRiini blogist:

kui on vaja õnne, tuleks õnneks valmistuda. Võtta iga kompliment avatud hingega vastu, igatähelepanekut panna tähele. Iga hea tegu jätta igavesti meelde ja halvad üritada võimalusel visata mälust ajaloo prügikasti. Mulle kunagi üks mees ütles, et miks naised tähtsustavad ühte eksimust selliselt, et kogu eelnev hea visatakse minema. Et kas see enam ei loegi, ainult see eksimus on mäletamist väärt. Küsimus jahmatas mind tookord ja ei osanud ma midagi mõistlikku isegi mitte vastata. Peale seda hakkasin märkama, kuidas ma isegi meeles, mõttes ,tundes märkan sobimatut ja justkui keeran sellele mõttes vintipeale. Häid tegusid aga justkui vähendaks. Eks ma siis sain ka aru, miks ma koguaeg õnnetu olen, kui tasakaalu saamiseks peaks olema 100 head 1 halva teo vastu, noo kust neid pühakuid võtta ? Või teine tabamine oma elust, et üritan mehele ise teha neid tegusid, mida ma ootan et ta mulle teeks. Ja seda mida ta tõeliselt vajaks, ma lihtsalt ei märka. Kuidas ma end ärakurnan, üritades Mehele pakkuda, millest endal puudus on ? Kahtlustan et ma teen seda praegu ka :( Ja nii see hingjõud valgubki ei teakuhu, sest seda mida üritan pakkuda, pole ehk teisel vajagi. Ja siis see hull rahulolematus, kes küll väidab ,et olude tõttu ta olemas, kuid uurima asudes tundub, et elab ta mingit iseseisvat elu ja lihtsalt ostib millega saaks rahulolematu olla. Mul elus vedanud, paljud olud ja olukorrad lahenenud väga kiiresti peale rahulolematuse teadvustamist. Ja üllatus-üllatus, kas ma siis olen rahul, oi ei...rahulolematus haarab veelgi suurema jõuga "järgmisest olust" kinni, et saaks aga rahulolematu olla. Põhjuse leiab alati...

postitas: lihtsalt naine 10.04.07 14:52

 

See enese õnnetuks mõtlemine, halbade asjade kuhjamine ja kaasasvedamine on vist nii meeste kui naiste seas üleüldine probleem.

 

Politseil tuleb silm peal hoida

Pingelised olud ühiskonnas, nagu nt kõrge kuritegevus või kaos liikluses, on soodsaks pinnaseks politseiriigi tekkeks. Ma ei pea siin silmas seda, et luuakse sala-salapolitsei nagu nt Rumeenias või Iraagis, mis siis poliitilise ladviku autoritaarset võimu teostavad, vaid sellist politseiriiki, kus politsei omavoli ei leia hukkamõistu, vastukaalu – et olukord on kehv, siis kodanikud on nõus oma õigustest osaliselt loobuma ja vahel ettetulevat ülekohust tolereerima - liiklus on ikka nii hulluks läinud, et tuleb igal võimalusel täiega karistada, midagi pole teha. Ning siis jäädakse lootma, et just selliste jõuvõtetega muutub olukord paremaks.

Veel edasi. Kui politseis töötavad ka intellektuaalselt mitte väga küpsed inimesed, siis kodaniku jaoks, kelle jaoks politsei = riik, tekitab ebaadekvaatne riigiesindaja käitumine umbusku kogu riigi vastu. Põhjustab võõrandumist, riigist saab vaenlane. No umbes nii.

Seega, politseinikud, katsuge suures reididetuhinas oma ülesannete kõrgusele jääda. Liikluspolitseiniku sõim ja ilkumine, mis autot juhtinud noore naise nutma ajavad, on ikkagi täiesti lubamatu. Eesti politseil on selles osas Soome ametivendadelt veel väga väga palju õppida.

 

Kui tihti võiks KUMUs käia?

Korra kuus. Sest seal on 14-15 näitust aastas.

Mhm, miks www.kumu.ee mingisse tobedasse kohta viib?

Duane Hanson - Sculptures of the American Dream

Anneli juba viitas ühele toredale ja otsekohesele näitusele. Skulptuurid on nii hästi tehtud, et natuke nagu ei julgenud neile silma vaadata, et äkki tunnevad end ebamugavalt või nii.