Tertullianus (160-222. a.) leidis, et usk ja mõistus, mida kuulutasid paganlikud filosoofid, ei sobi kokku. Kes on saanud ilmutuse ja tunnetanud Kristust, ei vaja enam mõistuslikke seletusi maailma kohta. Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt. Kui usutõed ja mõistus lähevad vastuollu, siis tuleb mõistus tühjaks tunnistada, sest usutõdesid ei saagi inimmõistusega mõista, need on Jumalast. Usutõdede näiline absurdsus on tegelikult isegi nende tõesuse kõige kindlamaks tagatiseks. Tertullianusele on omistatud (ta pole seda siiski ise sel kujul välja öelnud) tuntud sentents: “Credo quia absurdum est!” (Usun, sest see on absurdne!).
Tekst on pärit siit: http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar