Nende tänapäevaste vidinate keskel tunnevad end loodetavasti paljud vanade ja ajast mahajäänutena. Ma loodan. :-)
Näiteks telefonid, milledest ei saa enam aru, mida nad oma suure nutikusega teevad, milledes gigahertsised protsessorid elueest midagi arvutavad aga telefonid on ikka uimased ja jooksevad nädalas mitu korda kokku. Ning helistamine ja sõnumite kirjutamine on selle kõige juures takkapihta paras piin.
Või siis iPad, mis esimese asjana krediitkaardi numbrit tahab ja kohe rahakotti asja teeb. Ja mis iTunes'ta vana IBM-ga end laadida ei taha (võibolla peaks talle sularaha pakkuma, ehk siis laeb?). Ja mis... kuidagi poolik on, millel üks ja teine asi puudu on.
Veel üks märkus: lisaks tahavad kõik moodsad vidinad üha enam kasutaja kohta infot teada, ilmselt pole kaugel aeg, mil külmkapp nõuab enne vorsti väljastamist kasutaja isikukoodi ja haiguslugusid.
Eelneva põhjal tekib küsimus, ega sedalaadi tehnoloogia tupikteele ei ole sattunud? Ehk oleme liiga tolerantsed "poolelditöötavate" vidinate suhtes? Jookseb kokku, nöögib, praegu ei tööta, mingi jama on, midagi on uuendamata, mingit ühendust ei ole... mulle meedlivad uued ja ägedad vidinad, aga... nad on sellised... mänguasjad ju. Nad eksisteeririgu pärisasjade kõrval, st tilulilu asjade kõrvale peaksid jääma ikka ka pärisasjad. Nt telefonid, mis on suutelised sekundiga helistama ja arvutid, mis teevad kõiki asju, millede tarkvara ühildub autost valveseadmeni. Ja kui mingi seade pretendeerib pärisasjaks olemisele ja ei tööta, siis on selle asja koht prügikastis. Ehk siis, nutitelefonidega peaks samas karbis siiski veel ka toimiv mobiil kaasas olema, millega vajadusel päästeametisse saaks helistada, ja kohe ja kiiresti.(siinkirjutajal on korduvalt vaja olnud kiiresti helistada, kuid ei saa, enne on vaja aku ära tirida ja paar minutit oodata, mil Android end käima veab).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar