Siiani on poliitilised väitlused, valimised, skandaalide silumised jne ju väga huvitavad olnud. See kõik on mänguline tundunud, positsioonide valikud, püüded valijaga samastuda, arvatavale keskmisele valijale lähenemiseks sõnumi valimine, teemade ajastamine, pareerimine, ilustamine, vastaste mustamine jne jne. Selles kõiges on olnud teatud (paljastav) ilu ja võlu. Nüüd on see aga kuidagi kadunud. Või õigemini, on saavutanud uudse ja ebameeldivalt labase, valijat masendavalt madaldava taseme.
Sellelt uuelt tasemelt paistab nt viimaste päevade Kaja Kallase jutud eetikakoodeksist ja oma erakonnakaaslastele saadetud üleskutsed teise nurga alt (peakontorist juhitud). Tänases Kroonikas (http://www.epl.ee/news/lp/) ilmunud intervjuu Ansipi õega tellitud (peakontorist juhitud). Ehk siis, igal erakonnaliikmel on vaid üks nägu, see on peakontori nägu, peakontori tahe, mõistus, südametunnistus. Oluline on vaid ustavus. ...aga sellest on juba palju räägitud. Ja peaks muidugi veel ja veel rääkima.
Rein Raud: Back in the USSR
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar