Maal on väga tüüpiline pilt, kus tee äärest algab prügimägi ja siis tiba eemal, sodilao taga on maja, seal elavad inimesed. Koju jõudmiseks peavad nad alati esmalt läbima selle lagahunniku, kõiki küllatulijaid ja möödaminejaid on tervitamas kolhoosiaja lõpus nihverdatud, nüüdseks lootusetult roostes kombain, hiinaikarus (buss), siit-sealt kokkuveetud poolikud traktorid, üks on kindlasti linttraktor, mõni kallur (ZIL ja paar GAZ53-e), mitu sõiduauto vrakki, milledel on põõsad läbi põranda kasvanud, poolik saeraam, katkine ader ja randaal, kultivaator jne jne poolikud põllutööriistad, ja meretäis olmeprügi suurema kolu vahel. Ahjaa, sõnnikuhunnik läks veel meelest ära, mis on otse maja juurde viiva teekese ääres. Tubli.
Esteetilisemates kategooriates mõtlejad on olmeprügi võpsikusse tassinud. Ja ka väiksema rauakolu, millest jõud üle käib või mida slepis koju ei veetud st mis ise kuidagi liikus, kuuri taha kuhjanud.
Neist ma täna ei räägi, kellede maja ümber POLE nõgesevälja ja sadat tonni vanarauda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar