Tutvusin raadiojaamadega

Olen päris pikka aega hoogu võtnud, et kuulaks kõik eestikeelsed raadiojaamad läbi, kohe nii et igat üht nädal aega. Risk veel lollimaks jääda (loobudes mõneks ajaks Vikeri ja Klassika uudistest ja jutusaadetest) on muidugi olemas, aga päris huvitav oleks ikkagi teada, millised raadiod meil siin Eestis on.

Et vahel harva olen Pereraadiot kuulanud, naljakas ja ühtlasi silmaringi laiendav, siis alustasingi Pereraadiost… paarist tunnist piisas, andsin alla. Tugev keskendumine mõistetele, mis minu leksikas puuduvad, nagu mõnitamine, kurjus, vihkamine, alandus jne jne. Talumatu soigumine. Järgmiseks võtsin Star FM-i… seda kannatasin vist ehk pool tundi, trehvasin mingisugusele hommikuprogrammile, kus Roosilehega koos on stuudios keegi naine ja keegi noormees. Viimase tekst oli mulle arusaamatu. Lisaks on muusika kohutava kvaliteediga + pähetaotav reklaam. (*) R2 – jube muusika (Samost/Muuli ja Koolitund tasuvad kuulamist). Skyplus – jube tekst, kohutava kvaliteediga ja varemkuuldud muusika + reklaam. Uunoga sama lugu. Kuku – vajab veel uurimist :-), esmastel andmetel ei levi eriti, jutusaated kuidagi nõrgavõitu, jube muusika kvaliteet + vastu pead kolisev reklaam. Tulemus, peab Vikerit ja Klassikat edasi kuulama. Pealegi, need levivad ja heli on vähemate kadudega. :-)

(*) Pea kõigi raadiojaamade muusika on jubeda kvaliteediga. Hirmsal kombel torkab kõrva. Tümpsuraadiotes ei olemas vaikseid helisid, kõik on maksimaalsele nivoole keeratud, tulemus on üks ujuv puder, õhhh. :-( See teeb sama välja, kui restoranis tuuakse 3 käiguline õhtusöök lauda, valatakse siis sealsamas kõik ämbrisse, jook ka veel otsa ja segatakse siis ära. Lõpuks tõmmatakse paks kulbiga põhjast välja, ülejäänu pakutakse siis lusikaga ära lürpimiseks.