Mõtlesin täna uue turismivormi välja – lugemisturism. Väga paljud kirjanikud, Mannist Õnnepaluni (*) sõitsid ju kuhugi kirjutama. Mann nt Veneetsiasse, Õnnepalu Flandriasse, et oleks teine keskkond, poleks võimalikku rutiini, et näeks ilmaasju ehk teise nurga alt, poleks kiusatust teiste asjadega tegeleda.
Miks ei võiks samalaadseid ja samaviljakaid lugemisreise ette võtta? Ärgata mõne väikelinna hotellikeses, süüa hommikust, lugeda, jalutada, lugeda, süüa lõunat, lugeda, jalutada, lugeda jne. Ja parki minnes võib raamatu kotti pista. Nt mõni Tšehhi väikelinn võiks taoliseks reisiks väga mõnus olla. Oleks tobe vaid raamatu lugemiseks kuhugi kaugele konnata? Noh, taevas on lustima minevate inimestega lennukeid täis, kes hüppab alla, kes laseb alla, kes laskub alla, mõni võib ju lugema ka sõita.
(*), eiei, ma ei taha neid kaht kirjanikku ühegi telje erinevatesse otstesse paigutada, tegijad ja lugupeetud mõlemad (mh, siinkohal meenub Manni mõistetamatu 1. maailmasõja vaimustus sõja alguses)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar