Kanal 2-s näidati Sõrmuste Isandat. No tore, need kes pole kinno sattunud, said ka ikka ära näha. See, et see film tobedalt pikk on jne, sellest ma ei räägi täna.
Sellistest Oscari ja nn kultusfilmidest (ja mitte ainult filmidest) mõeldes leian ikka ja jälle endas mitmeid erinevaid mõttekihte, või siis hoiakuid. Esimene ja lihtsaim on et oh, peaks ikka ära vaatama, äkki ongi hea. Poolmärkamatult libiseb sellele katteloorina peale mõte, et mida kuradit, jälle mingi haibitud värk, mingi hulluseteema, et just selle filmi „äranägemine“ on loogiline, loomulik ja vältimatu, et mitte mingil põhjusel ei saaks kuulda küsimust „sa polegi seda näinud vä!“ (hüüumärgiga ikka jah). Ja just „äranägemine“ on vältimatu, mitte see, et kas meeldis või kas ka elamus saadi. Hea küll hea küll, ma keeran siin natukene vinti üle. Aga selline kerge jonn tekib mul selliste nn kultusfilmidega küll, „mind juba mingit filmi vaatama ei sunni ega meelita“. Sekundi pärast torkab silma (mõttesse) kolmas kiht, „mis asja, vaatan mida tahan, sellise tobeda jonnimisega võib ju millestki heast ilma jääda, kuidas ma küll nii lapsik saan olla?“. Ja et see, kuidas ja mida haibitakse, see ei lähe ju mulle ometigi korda, selle kära roogin filmi ümbert ju maha, pesen puhtaks, filmi alguses kustutan üleskruvitud ootused (kõik räägivad et nii äge!) ja jonni (kõik räägivad… vot aga mina ei kavatse rääkida!!). Edasi, neljandaks võiks nimetada arutlust, oli nüüd sel siseheitlusel, kui seda nüüd nii nimetada võib, üldse mingit mõtet? Olen ju samas kohas kus 2 sammu tagasi. Milleks nii keerulised mõttekonstruktsioonid siin teleka ees, pult peos?! Täitsa ogar ikka. Ja veel lõpuks, viiendaks, mõne aja pärast kõigi mõttekihtide läbivalgustamine, kõigi eelneva 4 mõttekile projektsioon… kohe päris muigama paneb. Selline elektrikulu ajus ainuüksi sellepärast, et kas vaadata mingit filmi või mitte.
Ja see pole ju veel kõik! Peale äranägemist tuleb see õnnetu filmike veel kuhugi liigitada. Oli ikka hea? Või nõme? Kas liigitamisel lähtuti haibitusest, „teiste hinnagust“? Kui jah, siis millises suunas mina seda filmi hindama kipun, mis märgiga koefitsiendi filmi ümber olnud kära lisab? Ja kui vaatasingi mingi eelneva hoiakuga, kas siis pärast ikka taipan selle eelneva hoiaku, tendentslikkuse ka maha võtta? Põhimõtteliselt, jah, kihiteema hakkab jälle otsast peale… üsna jabur värk. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar