Jaapanlased on sajandite jooksul harjunud naeratama (alul hirmust - kuni üle-eelmise sajandi keskpaigani võis ühiskonnas kõrgemal positsioonil olija alama maha lüüa, kui töö lakkas naeratamast), inglastel vastupidi, kõrgemas seltskonnas oldi alati tõsised, olgu nii naljakas kui tahes.
Eestlane on morn, masendunud (vaadakem hommikul bussis või trollis inimeste nägusid) ja vinguv. Millest see tuleb?
3 kommentaari:
Hommikul pole inimesed trollis ja bussis mitte mornid ja vihased, vaid unised ja väsinud, mõned jäävad lausa tukkuma. Rõõmust rõkata pole midagi, kui alles on teisipäev, kell 6.00 sai ärgatud ja ainult tahaks magada...
Täpselt sama näo ja olekuga on inimesed kell 7 metroos-rongis ka New Yorgis ja Tokyos (käidud, vaadatud, nähtud). Kes püüab 5 minutit magada veel, kes vaatab unepaistes silmadega tuimalt aknast välja jne.
Mhmh.
Mulle aga tundub, et pilt pole palju rõõmsam keset päeva postkontoris või kell 5 sealsamas bussis või trollis.
Aga võibolla viitab morn-tõsineolek asjalikkusele.
Lisan veel, et vahel on midagi pahasti ja siis on inimene kurb. See on normaalne.
Postita kommentaar