esmaspäev, veebruar 10, 2014

Vananedes muutume tigedaks

Ma ei tea kas kõik, aga igatahes siinkirjutaja liigub suurel kiirusel tigeduse suunas. Võibolla tuleneb see sellest, et ei viitsi vist enam rumalusi taluda (vananedes saavad ju kõik maailmaasjad selgemaks ka, aina lihtsam on lolle määratleda :-).

Täna õhtul tahan ravile saata Facebooki roosa-vahu-ninnu-nännu-imal-läila-laikijad.

Siis tahaks sõimata kõiki neid tänavaruutmeetreid raiskavaid, eneste ette kilomeetriseid pikivahesid jätvaid uimerdajaid, kes päevast päeva jalus töllerdavad ja kelledest päevast päeva peavad kümned tuhanded autod mööda sõitma.

4 kommentaari:

Kaja ütles ...

Kanaliseeri sõim viimase punkti osas otse mulle, sest mina olen üks neist suure pikivahe hoidjaid. Praeguste ilmastikuolude juures mulle lihtsalt ei meeldi, kui eesmise auto rataste alt sodi mulle esiklaasi lärtsatab :)

Urmas ütles ...

Selge :-)

Ma ei tea, mitusada tuhat autot, mitu tuhat km tänavaid ja mitu tundi rohelist foorituld Tallinnas on, aga väga pika vahega läheb kitsaks.

Oliver ütles ...

Viimane punkt ka minu suunal. Seda kutsuti "ökosõiduks" vms, kus mõnisada meetrit ettepoole vaadates ei olegi vaja alati valgusfoori alla kihutada ja end täiesti seisma pidurdada ning siis järgmise foori alla tuisata. Mõningase pikivahega annab kohati suht edukalt "ökotada", et ei peaks mõtetult piduri/gaasiga tõmblema. Pikivahe annab võimaluse sujuvalt liikuda.

Urmas ütles ...

Mh, ega see, kui 20 minuti asemel 40-ga koju jõuda ja fooride all mootorid põrisevad, ka just väga öko ei ole. :-) Eks see sõltu olukorrast, et millal ökoloogiline sõit mahub ära ja millal mitte.