Ivar Sild pani oma loomingu netti üles

Ivar Sild pani oma loomingu netti üles.

Dok Katastroofi retseptid

Ma ei saa viimasel ajal ETV-st kuidagi mööda. Aga, rääkides lustakas-nukker (vaene Anu ja lapsed!) Soome dokfilmist „Recipes for Disaster" (Katastroofi retseptid) – CO2 EI OLE SAASTE!!! Kõik see CO2-e g-de ja kg-de ja t-de rehkendamine on minu veendumuste kohaselt täiesti arulage! Väga terav probleem on aga nafta kui majanduste alustoe lõppemine. Ehk siis, väga tore, et noil teemadel filme tehakse. Lennuki kütusekulule ja olme pudipadi mõttetusele tähelepanu pööratakse.

 

(biodiisel meie laiuskraadil, kile vs paber, plast vs puit, plast vs metall vääriks omaette jutte)

 

 

Maimik-Tolk Lepast

Araterl eilsest ETV-s jooksnud Maimiku-Tolki filmist. Jah, jäi mulje, et Lepa ei viitsinud (julgenud?) vestluses jännijäävat Tolki tõsiselt võtta, ja need kohad, kus Lepa rääkima-filosofeerima hakkas, kust võinuks selguda, mis Lepaga juhtunud on, miks on ta muutunud selliseks… nojah, et siis need kohad kus võinuks tema mõttemaailm lahti rulluda, need kohad on filmist välja lõigatud - suhe väärtuslik/põhk sai mu arvates nigelavõitu. Kahju.

 

(vot nagu Discovery „saated" - sisulist infot 5 minutit, tühja mula 50 minutit)

 

(ETV-le aga taas 10 tugrikut)

"Püha raamatu vari"

ETV-s jookseb soomlaste suurepärane paljupärjatud dokfilm „Püha raamatu vari„ (Shadow of the Holy Book) Homme päeval on kordus.

Paar viidet wikipediale: Ruhnama, Nijazov, Türkmenistan jne.

 

ETV-le jälle 10 tugrikut. (mh ka Vandekohtu eest)

 

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt: kus on noored?

Manhattan Transfer

Manhattan Transfer – tükati tibake veidike natuke kübeke tsipake raasike sutike pisinatuke lapsik-imal-liigilus.

Nagu jõululaulud ikka. Ja nagu Ameerika filmis.

 

Laine, Die Welle

Jah muidugi käin ma PÖFFil. 6-st äravaadatud filmist soovitan väga tänanähtud Lainet, jookseb veel kolmapäeval Kosmoses ja laupäeval vist Narvas. Suurepärane film! Demokraatia õrnusest, inimeste nõrkusest, meid kõiki varitsevast ohust. (mh Kärbeste jumal tuli kinosaalis meelde)

 

Arvatavasti oleks see Goebbelsi lemmikfilm olnud.

 

Armastuse valem. Päike soojem, taevas sinisem

Ooper Armastuse valem – kuidagi aeglane. Pidanuks raamatu (mis on vihikumõõtu) ka läbi lugema, saanuks rohkemast aru.

 

Linnateatri etendus Päike soojem, taevas sinisem – terav ja siiras.

Lõputu kohvijoomine

Eestis tundukse olema paremaid teatreid kui Draamateater, kuid, kui vaataja tahab laval kohtlast näha (kes nt 3 ringi ümber tooli käib, midagi mõttetut ütleb vms) ja selle kohtlase üle naerda (eiei, kus on kirjas, et ma siinkohal võrdusmärgi kohtlase tegelaskuju ja vaataja vahele vedasin), siis eks peab olema ka teater, mis vaataja soove rahuldab. Sõltub lavastaja võimekusest, kui erinevaid inimesi lavastus köita suudab, kuidas ja kuhu kellelegi nauditavat poetab, kompromissitamisega hakkama saab.

 

Nii, pealkirjast. Siit-sealt on lugeda, et kole igav ja nõme jne etendus. Mis jutt see on? Mulle see tükk meeldis! Üldse mitte lame ajastute läbilõige, vaadatuna ühest kohast-kohvikust. Kõik muutub, samas, on midagi-kedagi, mis-kes on muutustest kõrgemal, teised kohanevad, kolmandad ei kohane, neljandad elavad omas (viinauimas?) maailmas, viiendate maailm ristub muu maailmaga ja tekivad konfliktid, kuuendad räägivad tasase häälega, seitsmendad karjuvad, kaheksandad valivad tugevama poole ja tahavad sellele meeldida, üheksandad lubavad endale pealiskaudsust ja tahaksid presidenti ilusa väljanägemise põhjal valida… noh jah, võimalik kohatine liigne detailidesse takerdumine oli arvatavasti neile „vales kohas naerjatele", a no las olla, mis ma siin õigeteskohtadesnaerjana ikka targutan :-D. Ka päriselus takerdutakse ju aegajalt ebaolulistesse detailidesse. Pedajase ajas tagurpidi minek tekitas tagurpidi seoseid, ja ma küll ei ütleks, et vaatajat mingi aeg teadmatuses hoidmine, tegelaskujude motiivide hilisem esitamine st tegelase minevikku minnes sealt varemtekkinud küsimustele vastuste otsimine ja sel moel „ahaa"elamuste pakkumine nüüd mingi odav trikk oleks.

 

Mnjah, eks too pühapäevane etendus kõlas hästi kokku laupäevase Jaak Valge loenguga 1933-34. aasta sündmustest.

 

Ajaloolaupäevakud Ajaloomuuseumis

Ajaloomuuseumis toimuvad kuni aprillini ajaloolaupäevakud. Täna rääkis Jaak Valge demokraatia kadumisest 34-l aastal. Tasub kuulamas käia.

(Väike tagasihoidlik ääremärkus: lugupeetavad vanaprouad ja vanahärrad – kui ikka uni peale tuleb, ole üllas ja astu julgesti saalist välja. Kui ei jaksa pussu kinni hoida, ole üllas ja astu julgesti saalist välja. Ja veel, seep ei maksa kuigi palju. Kui seep aroomide vastu ei aita, ole üllas ja hangi
apteegist mähkmed vms abivahendid.)

Mida teeb minusugune klaverikontserdil?

Ah et mida teeb minusugune, kes ei tea kus on klaveril input ja output, mitu nuppu sel riisatpuul on, mitme voldi- ja vatine ta on, mitmele rattale mõjub klaveri käsipidur jne, et mida teeb minusugune klaverikontserdil? On mul ikka õigustust saalis istuda? Inimeste vahel, kes on nagunii eranditult kõik pianistid… Aga samamoodi võiks küsida, mida teeb juhilubadeta inimene ralliraja ääres? Peaasi et meeldib.

Haameri näitus on järgmise nädalani avatud

Mainin kaa, et Haameri näitus on järgmise nädalani avatud, KUMUs. Näituse ajaleht (pdf). Reeli Kõivu raamat Haamerist.

 

(jutu mõte – ehk on kellelgi järgmisel nädalal paar vaba tundi ja neid tolle näitusega sisustades ei kahetse usutavasti keegi)

Muusikaelu jai MI

Mulle meeldis Muusikaelu rohkem kui uus MI. (esimene meeldinuks veel rohkem kui ta polnuks eetris uneajal)

Tõsisemad ja vähemhüplevad asjad on asjalikumad asjad.

ETV3 võiks olla midagi MEZZOlaadset

/unistuse algus/

ETV3 võiks olla midagi MEZZOlaadset. (MEZZOs tuleb hetkel Sevilla habemeajaja, kahjuks prantsusekeelsete subtiitritega). Eesti parima raadiojaama Klassikaraadio kõrval võiks ka analoogne telekanal olla.

/unistuse lõpp/

Rujast ja Öölaulupeost

Kuigi vaevalt see kedagi huvitab, mida ma Vanemuise Rujast ja Öölaulupeost arvan, olgu siin märgitud, et Ruja meeldis mulle küll väga, selline mõnus paras hästi lavastatud/näideldud tükk. (tavaliselt ju põgenen kuuldes sõna „muusikal", hea et eelarvamustest võitu saime).

 

Öölaulupidu, noh, liitsõna „laulupidu" ei paigutu ju ühelegi skaalale, ja terminid karaoke või tolatav lihtne meelelahutus (alguses see nn etenduse moodi asi) ei kipu kleepuma laulupeoga. Ja kas need Nõukogude aatomi, Mustamäe korteri jne laulud pidanuks ikka repertuaari kuuluma? Ja siis need õhupallid…? Aga selline rahvamass... võimas! Palju meid seal olla võiski? 70 000 inimest?

Eesti = Eesti kultuur

Viimasel ajal käib teadupärast suur kisa „kulka" ümber. Nii lehtedes kui ajaveebides. Kirjutavad nt Ilmar Raag, Andres Herkel, Olev Vaher, Johanna-Mai Vihalem. Kõik see on üks hirmutav ja jube teema.

 

Olen ka mina naljaviluks mõtisklenud, et mis mind Eestis hoiab, ja miks mulle Tallinn meeldib? Kõige selle kohutavates kogustes lokkava tühisuse ja labasuse kiuste on saastakanalite kõrval ETV ja Viker- ja Klassikaraadio, siin linnas on KUMU ja Estonia teater, meil on mõnus väike riik, terves meie keele- ja kultuuriruumis toimuval jõuab enamvähem silma peal hoida, sellises siduvas ruumis enam või vähem orienteeruda on tõeline nauding. Jah, Sirpi saab tellida ka nt Soome, eestikeelseid raamatuid saab samuti ka mujale tellida, kuid kui kaua võõrsil olles mind Eesti enam huvitaks? Mis mõtet on lugeda või OP-st kuulda mõne lavastaja või kunstniku mõtteid, kui ma etendusele või näitusele ei satu? Võõral maal hästi tundmiseks tuleks kohalikust elust huvituma hakata. Mis tähendaks aga mitmeaastast tühimikku, ja siin sündinud-kasvanud inimesele jääb arvatavasti võõras võõraks, minust ei saaks kunagi päris soomlast, ma ei tunneks end Soomes kunagi nii hästi kui Eestis. Minu kultuuriheerosed jäävad ikka siia.

 

Ehk siis, ma usun, et just kultuurielu on see, mis paljusid eestlasi siin Eestis kinni hoiab, meie teater, meie näitused, meie muusika, meie kirjandus, see „meie" on ainult ja ainult siin, selle tühise miljoni inimese peades. Ja ainus võimalus seda kultuuri elus hoida on selle meie ainsa Eesti riigi kaudu. Eesti = Eesti kultuur.

 

Ei, ma ei puuduta siin sporditeemat, ei taha end vihastada. Ei hakka Ummelasele kirjutatud kommentaari kordama.

Kontsert kirikus

Väga kohatu ja ülbe on kirikus toimuva kontserdi eel kirikutöötaja poolt mingisuguse jumala sõna kuulutada, rahval püsti lasta tõusta jne kometit teha. Kontserdile tulnud rahvas ei lähe kirikusse rituaalide vaid esineva ansambli pärast!

Aida heli

Olen siin mitu korda Eesti helimeestega käranud ja siunanud, kuid! üllatus üllatus!, kõik ei ole käpardlikult saamatud! Paljudel kontserditel käinuna ei ole ma Eesti Vabariigi pinnal ühelgi kontserdil paremat heli kuulnud kui Viljandi Pärimusmuusika Aidas! Suurepärane!

(Aida terrassil jäätisekokteili taga)

Heli meie kontsertidel

Inimene on Kuul ära käinud, arvuteid ja tuumaelektrijaamu ehitanud, geenide sisse pugenud, kuid Saku Suurhalli heli ei suuda ta veel talutavaks kruttida. Huvitav, miks? Millal õpib? Ja kuidas lätlaste Arena Rigas, mis on põhimõtteliselt samasugune lüpsik, saab heli suurepärane olla?

Jah, vaevalt kedagi huvitab, millistel kontsertidel ma viimati käinud olen, kuid eelneva tõsiseltvõetavuse huvides saagu siiski viidatud. Minogue Riias, Seal Tallinnas (ei hakka pikemalt kirjutama, kui masendav oli seda kontserti kuulata, nt nähes laval kahte meest kitarri mängimas kuid kitarri häält mitte kuuldes). Ja Hortus Musicus Tallinnas, neist veel kõige etem. :-)

 

Siin varem helist.

Kameeliadaam

Üleeile La Traviatat, ptüi, Kameeliadaami (*) vaadates tuli kogu aeg Star Trek meelde, see võlv või ajatunnel mida nad seal kasutavad. Ja 1 teine balletikauge mõte veel :-), baleriinid võiks seljal numbreid kasutada, nagu sportlased. Et saaks ikka aru, kes on kes. Ja kui keegi und näeb/unistab, saab nr 6 asemel 6’, 6’’ jne kasutada.

(*) keset lava on võlv, toru, tunnel vms. Etendus mulle aga meeldis, lihtne, parajalt lühike ja mittekeeruline.