Mul kummitavad peale Ilvese võitu Reiljani kibestunult lausutud sõnad „rõõmustage nüüd“. Ta eeldab, et võitjate leksikasse, mõttemaailma mahuvad mõisted parastama ja kahjurõõm, ja ei mahu mõiste austus vastase vastu. Mulle küll näib, et tegelikult on ju kõigil natuke piinlik, püha ürituse nimel mindi ka „valgete poolel“ tibakene liiga kaugele. Mis siis, et mängureeglid muutusid, et oldi hirmul.
Ja huvitav, kas sõnade „rõõmustage nüüd“ taga võiks näha ütleja mõtet tõde on meie poolel, aga nad ei saa sellest aru, või mõtet seekord ei läinud läbi? No et kas saadi aru, et tehti sohki? Võiks ju arvata, et teadlikult sohki teinu peale kaotust ei praali. Või tahetakse antud juhul praalimisega mõista anda, et nemad sohki ei teinudki? (sohk – ebaeetilisus)
Paradoksaalne on veel see, et presidendi rahvahääletuse toetaja ütleb peale telesaadet, et muretsemiseks pole põhjust, ega rahvas ei vali. Samuti see, et ei õnnitleta rahvast meelepärase presidendi valimise puhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar