Sõiduauto rehvis on rõhk 2 bar-i, kaubikul 3, veoautol kuni 8, mõnel koguni 10. Mida see tähendab? Seda, et rehvi pumbatud õhk toetub seestpoolt vastu rehvi igale ruutsentimeetrile jõuga vastavalt 2, 3, 10 kg. Paneme selle rehvi autole alla, laseme tungraua pealt maha, rehv vajub lössi. Vajub nii kaua, kuni kontaktjälg maaga saavutab pindala mis = (jõud millega ratast maha surutakse[kg]) / (rõhk rehvis [bar]). Kuni rehvi kui kummikihti, kui kilet kahe jõu vahel mõjutavad jõud (õhk seestpoolt, maapind teiselt poolt) saavad võrdseks. Näide. Ühele rattale langeb 400 kg, rõhk rehvis 2 bar, kontaktjälje suuruseks kujuneb 200 cm2 (200-se (mm) rehvi puhul jälje pikkus 10 cm, normaalne). Paneme samale autole suure koorma peale, langegu igale rattale 800 kg. Rehv vajub veel rohkem lössi, kontaktjälg saab 400 cm2 olema. Täpselt sama pilt on juhul, kui oleks 400 kg ja 1 bar, tüüpiline pooltöss kumm. Et rehvi konstruktsioonist tulenevalt laius kuigivõrd ei muutu, siis suureneb kontaktjälje pikkus ca 2 x. (tegelikult väheneb rehvi ruumala mõlgi tõttu mõnevõrra, sellevõrra suureneb rehvis rõhk, vajub tiba vähem lössi).
Täpselt sama suure jõuga rõhub see rehv pinnasele. Vastavalt 2, 3, 10 kg/cm2. Laiade rehvidega traktoril nt 1 bar või vähemgi. Pinnase pinnaühik peab väiksemat koormust taluma, ei vaju ära. 4 barise rõhuga kitsas jalgrattarehv lõikab märga murusse nagu noaga. Kui rehv on madal, ei saa kontaktjälge pikaks venitada, tuleb õhu juurde pumpamisega optimaalselt lühikeseks „pumbata“. Suur rehvi karkassi deformeerimine kipub rehvi soojendama = edasi liigutamiseks mõeldud energiat sööma.
Üks väärarusaam veel. Kui rehvile mõjuvat jõudu 2 x suurendada, siis suureneb ka rõhk rehvis 2 x. See ei ole nii. Veelkord, rõhk suureneb nii palju, kui väheneb lössi vajumise tõttu rehvi ruumala. Normaalses režiimis töötaval rehvil ehk mõned %-d.
Kunagi oli samal teemal ka autolistis 1 vaidlus. Ja veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar