Mulle on alljärgnevaid väiteid väidetud ja ka küsitud, et mis ma arvan.
Väide 1: 40-ga sõites kulub nii autot kui bensiini rohkem kui 60-ga sõites. Seda on väga raske väita. Kulumine on osade pöörlemiskiiruste ja nendevaheliste koormuste 3. astme funktsioon. Seega, väiksemal kiirusel kulub tänu väiksemale õhutakistusele transmissioon palju vähem, see on kindel. Kuid õlitus muudab mootori kulumise palju keerulisemaks, nt liuglaagrid (väntvõllil) nõuavad õlikile tekkeks mingisugust minimaalset pöörlemissagedust (sõltub veel ka koormusest), samuti peab õlipump kõigi teiste detailide huvides õlipeamagistraalis teatud õlirõhu tagama, käigukasti efektiivseks õlituseks on mingisugustki (mootori) pöörlemissagedust vaja. Lisaks on mootori gaasijaotus üks väga keeruline teema. Sisselaskes silindrite poole teel olev õhk liigub katkendlikult, sisselaskeklappide avamise taktis, mingisugustel optimaalsetel pööretel saavutab see katkendlikkus resonantsi, silindri täituvus on sel juhul parem. Täpselt sama on väljalaskega, piltlikult peegeldub katalüsaatorist helilaine tagasi, mingitel optimaalsetel pööretel töötava mootori korral jõuab see peegeldunud helilaine tagasi ajal, mil väljalaskeklapid kinni on, et avatud oleku ajal oleks vl. klapi taga võimalikult väike rõhk. Et siis väikesed pöörded pole head, ikka 2…3000 (90-ga sõites 5. käigu pöörded) oleks parim? Aga, sellele kõigele töötab vastu kolbide kineetiline energia, neid tuleb pidevalt kiirendada ja pidurdada, ja hõõrdumised mootoris – pöörded on ikkagi halvad? Jne jne. Mootori töö on pagana keeruline, ja väita lihtsalt, et 60-ga kulub autot ja kütust vähem, on ikka väga rakse. Ma sõidaks bensukaga nii 2000…3000 pöördega, käikudega valiks kiirust ja ei viitsiks kulumistele mõelda.
Väide 2: tuleks vältida kiiremaid käike, et muidu on mootoril raskem vedu = käigukastist käib suurem jõud läbi ja käigukast kulub kiiremini. Et siis linnas pole arukas 4. ja 5. käiguga sõita? Kulumine sõltus koormuse 3.-st astmest, käigukast on dimensioneeritud ka maanteesõiduks, millal käib selle õnnetu 5. käigu hammakatest suurem koormus läbi, kas 40-ga või 80-ga sõites? Et tuuletakistus on kiirusest ruutsõltuvuses, siis 80-ga lastes 4 korda suurem jõud. Ja ta peab seda rõõmsalt taluma, ja talubki. Aastaid.
Väide 3: ökonoomsetel autodel ei pea sisselaskeklapid vastu. Jaa, silindrisse voolav õhu ja bensiini segu jahutavad sisselaskeklappi, eriti veel aurustumata bensiin, mis klapiga põrkudes veel aurustub ja niimoodi sooja kaasa viib. Aga, klapi materjali valikul ei lähtuta sellest, et klapi vastupidamiseks tuleb teda rohke bensiiniga jahutada. Esmalt kuumakindlam metall, parem liibuvus klapipesaga, võib-olla ka mõni vedelmetall klapisääres, nagu nt ZIL-i väljalaskeklappides mäletamistmööda Na loksus (mingi 100 kraadi juures sulab), soojust piki klapisäärt klapipeast ära aitas juhtida, uhtuda. Pealegi, väljalaskeklapp on mingi a’la 2 korda kõrgemate temperatuuride käes, ja see millegipärast ei põle ära. Ja, ka see Na teema ZILi mootoris käis vist vaid väljalaskeklapi kohta, see ju ripub väljalaske ajal tule sees.
Need 3 väidet on erinevate „elu-aeg-autodega-tegelenud“ vanade meeste käest kuuldud, kellede arvates minutaoline poisike peaks noil teemadel vait olema. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar