reede, september 01, 2006

Mõte kirjastajatele

Inimesed veedavad üha rohkem aega ummikutes, kusagilt kuhugi teel olles. Inimestel on üha ägedamad telefonid taskutes, ägedamad muusikakuulamiseriistad igal pool… küll oleks tore, kui oleks saada audioraamatuid. Eile tahtnuks ma kuulata Umberto Eco Baudolino teises pooles asetleidnud dialoogi, kus Baudolino ja neitsi (või mis tegelane see kaunitar seal metsas elas) rääkisid usust. Täna tahaks Juri Lotmani Semiosfäärist kuulata. Ja kodus on veel 20 raamatut, mis ootavad lugemist, aga aega ei ole. Kunagi kirjutasin samast murest.

 

Nüüd aga mõte, et kas raamatukirjastajal ei ole õigust, st ilma lisatasuta, õigus raamatuga ka audioraamat kaasa panna? Ja kui palju need autoriõigused audioraamatule siis maksavad? Mina küll usun, et ka eesti keeles oleks turg täiesti olemas. Google hakkas autoriõigusi kaotanud teoseid (üle 50 aasta loomisest) netti üles panema, ka neid võiks ju 1 näitleja mikrofoni lugeda. Meie Eesti oleks ilusam koht, kui mölaraadiote asemel kuulataks raamatuid.

2 kommentaari:

ancientboy ütles ...

Esiteks, autoriõigus kehtib meie seadusandlikus ruumis 70 aastat peale autori surma, mitte 50 aastat teose loomisest, teiseks, paljude teoste puhul, mis eesti keelde tõlgitud, on tõlkija kaasautor ehk siis autorikaitse alt vabaneb teos alles 70 aastat pärast kas autori või tõlkija surma, emb-kumb kauem elanud on. Mis Google'sse puutub, siis nad on vähemalt seni avaldanud tekste, mis pärit tunduvalt kaugemast ajast ja isegi sellega teeninud ära kirjastustöösturite hirmsa pahameele.

Pimedate seltskond... Oijah, seal on lihtsalt inimesi, kes on end pumba juurde hiivanud, nüüd hammastega sellest pumbast kinni hoiavad ja kelle jaoks on see lintiloetud raamatumajandus kõik üks suur ja tore äriplaan mis põhineb näiteks oma "toodangu" eest kultuuriministeeriumilt astronoomiliste tasude nõudmist ja kui seda ei maksta, siis lõputute kaebekirjade kirjutamises kõikvõimalikesse instantsidesse. Pole absoluutselt nende huvides hakata sekeldama mingi avaliku müügiga, pealegi ei saaks siis kui ootamatult selguks, et nad ise on suutelised raha teenima, ju enam nii lihtsalt halada, et näe, kõik on nii pahad ja keegi ei toeta vaeseid puudega inimesi. Seepärast hoitakse sellisest ohust ka kõrvale nagu katkust.

Audioraamatuid on meil ju ka tegelikult näpuotsaga müügil, "Elmatar" on välja andnud krimkasid ja isegi Tode "Piiririik" anti kunagi osaliselt CD-l välja. Üht-teist muudki aga muidugi ei ole see piisav. Samas pole kindlasti piisavalt ka ostjaid, et massilist sisselugejate palkamist ning helikandjate tiražeerimist tagasi teeniks. Seda, et eestikeelne audioraamat, olgu siis kasseti, CD või mingi MP3 mälupulgana raamatule (ja veel tasuta!) kaasa pandaks, ei tasu IMHO vist lähiajal küll oodata :)

Urmas ütles ...

Aitähh asjaliku kommentaari eest! Kahju, et meid eestlasi nii vähe on.