Mõtisklesin siin hiljuti hirmust alastioleku ees. Täna rannas lobistamas käies tuli veel üks mõte: rahulolematus enese kehaga. Mis on aga minu arvates ikka jube lugu küll. Kui endaga ei olda rahul, siis ei saa ju inimene õnnelik olla! Ja kui inimene ei armasta ennast, siis ei saa ta ka teisi armastada, mis on veel hullem lugu! Sel juhul, kui tahta, et elul jälle jumet oleks, tuleks a) enesega midagi ette võtta et endaga rahul saaks olla, b) mõelda oma rahulolematus ümber, tõdeda, et oled praegugi väga ilus. Kolmandat varianti ei tohi olla.
1 kommentaar:
Hea Urmas,
Järeldused, mis Sa teed on õiged. Sinu samateemaline eelmine postitus omistab probleemi naistele. Olen seda kohanud ka meeste hulgas ja ka kirjutanud sellest oma blogis: Millest mehed ei räägi.
Postita kommentaar