Tallinna tänavatest, vol 100

Peaaegu kõik maailmaasjad saab ilusamaks mõelda, oma mõtlemist roosa vatiga polsterdada, soovimatut mitte näha või siis silmakarjuvat soovitud suunas tõlgendada. Aga üks asi, milles enese säästmine ikka väga keeruline on, on, üllatus üllatus, Tallinna tänavad. Kopli – Pelgulinna tänavad. Terve Euroopa sõidab siledal tänaval, meie aga ei suuda, ei oska siledat tänavakatet ehitada (maanteed on meil ju peaaegu et head), terve Eesti riigi autopark laguneb päevast päeva kuumaastikul, kogu selle autopargi remondi ja suurenenud kütusekulu (*) maksame maksumaksjana ja kaupade tarbijatena ning autoomanikena kinni. + täispritsitud jalakäijad, teeäärsed miljööväärtuslikud puumajad jne. Ikka ja jälle kui ma Tallinnast mõnda aega ära olen ja tagasi tulen, küsin endalt, et kui 6 kuud tagasi oleks Tallinna pommitatud, kas siis juba oleks põhjust aukliste tänavate pärast rahulolematu olla? Tallinna pommitamisest on aga kui palju möödas?

 

(*) katsu peale auklisel tänaval sõitmist auto amorte – see soojusenergia pärineb ju 100% bensiinist/diislist.

http://urmase.blogspot.com/2006/12/tallinna-tnavad.html

http://urmase.blogspot.com/2007/10/tahaks-siledate-tnavate-kaarti.html

http://urmase.blogspot.com/2008/02/miks-ei-suudeta-eestis-rahuajal-teid.html